www.militaar.net

Veel üks küsimus maarotilt...
- milline on teoreetiline tulemus kui Bayraktariga rünnata vene sõjalaeva ?

terv
o

Kui teoorias suudad tabada piisavalt võimeka projektiiliga näit. laskemoonahoidlat siis on finiito. Üldse mis tüüpi moona need droonid kasutavad?

Walter2 kirjutas:Kui teoorias suudad tabada piisavalt võimeka projektiiliga näit. laskemoonahoidlat siis on finiito. Üldse mis tüüpi moona need droonid kasutavad?

Siin on mingit inffi.

https://en.wikipedia.org/wiki/Baykar_Bayraktar_TB2

oleeg kirjutas:Veel üks küsimus maarotilt...
- milline on teoreetiline tulemus kui Bayraktariga rünnata vene sõjalaeva ?

terv
o

Bayraktari lõhkepea väga suur ei ole. Mingeid sensoreid ja radareid lõhuks aga laeva merekõlblikust ei tohiks muidu väga mõjutada, kui just mingit laskemoona ahelreaktsooni ei teki. Täpne tabamus mis sillal olijad neutraliseerib võiks vist ka teoorias laeva võitlusvõime likvideerida mõneks ajaks.

Poti soldat kirjutas:

oleeg kirjutas:Veel üks küsimus maarotilt...
- milline on teoreetiline tulemus kui Bayraktariga rünnata vene sõjalaeva ?

terv
o

Bayraktari lõhkepea väga suur ei ole. Mingeid sensoreid ja radareid lõhuks aga laeva merekõlblikust ei tohiks muidu väga mõjutada, kui just mingit laskemoona ahelreaktsooni ei teki. Täpne tabamus mis sillal olijad neutraliseerib võiks ka teoorias vist laeva võitlusvõime likvideerida mõneks ajaks.

Bayraktaril ei ole lõhkepead. On moonal, mida see kannab. Ükski variantidest ei ole piisavalt suur, et laev rivist välja viia. Tõsi, ülevalt laeva tabades võib sattuda eriti hella kohta, kuid minu teada peaksid tänaste laevade moonakambrid olema ehitatud selliselt, et otsetabamus sinna ei poolita laeva lselliselt nagu 2MS ajal.

Kilo Tango kirjutas:Bayraktaril ei ole lõhkepead. On moonal, mida see kannab. Ükski variantidest ei ole piisavalt suur, et laev rivist välja viia. Tõsi, ülevalt laeva tabades võib sattuda eriti hella kohta, kuid minu teada peaksid tänaste laevade moonakambrid olema ehitatud selliselt, et otsetabamus sinna ei poolita laeva lselliselt nagu 2MS ajal.

Antud droon on tänu Karabahhi II sõja promovideotele veits üle haibitud.
Kui relvastus on kuni neli 20 kg raketti/pommi, siis selline asi jääb kolonnide äestamiseks ja suurte sihtmärkide nagu sõjalaev, vastu selgelt liiga kerge löögijõuga relvaks.

Sellise masina sihtmärk on üksikud sõjamasinad maastikul. Laeva puhul on esimene küsimus, kui kaugelt laeva radarid seda näevad. Mere kohal on nimelt radarite tööks palju paremad tingimused kui maismaal, näiteks puuduvad maastiku ebatasasused, mille varjus vaikselt läheneda.

oleeg kirjutas:- milline on teoreetiline tulemus kui Bayraktariga rünnata vene sõjalaeva ?

Sõltub moonast, laevast ja kohast, mida tabatakse. MAM-T olevat 94 kg – see teeb juba kahju küll. Olulisemad ja ohtlikumad asjad on sügaval laeva sees ja dubleeritud, aga hea tabamuse korral võiks mission killi saavutada küll. Mõne väiksema (korveti/raketikaatri mõõtu) võiks päris ära lõhkuda. Ei tunne seda moona nii hästi, spekuleerin. Suur vahe on, kas see lõheb laeva tekil või kukub läbi teki ja plahvatab alles siis.
Mulle on jäänud mulje, et sellega lastakse seisvaid/peatunud sihtmärke. Kui laev seisab, on ta ankrus, kai ääres või teeb midagi valesti. Teine asi on õhutõrje. Suurematel laevadel peaks kogu aeg “kuppel” peal olema. Väiksematel peaks vähemalt vaatleja olema. Sellise olukorra jaoks on eraldi protseduur low slow flier. Kas see kõik toimib, pole sõjaolukorras muidugi katsetatud.

Seejuures on abiks komme ehitada moodsaid laevu alumiiniumist ja klaasplastist pealisehitusega. Põlevad nagu põrgutuli.
Alumiiniumist BMD-d põlevad enamvähem roomikuteni maha, kui põlema lähevad.

Abiks on kindlasti laeva ehituse jagamine ja moona sihtimine sinna, kus on lootust sekundaarseks plahvatuseks või suureks tulekahjuks.
Moodsate, shahtides asuvate rakettidega on see keerukas, aga selline Moskva- nimeline ristleja nagu seal Maosaarel seikles, omab hästi nähtavaid raketikonteinereid otse tekil. Ahtritekil seisev täistangitud kopter oleks kindlasti asi, mis põleks päris vihaselt.

Laeva sisemusse peidetud asjad nagu masinad, kütus, kahurite moonakeldrid jne on piisavalt sügaval ja nõuavad ligipääsuks raketi korralikku kineetilist energiat ja/või suundplahvatust. Samas nt Hamina puhul ma teaks, kuhu sihiks, et see rivist välja lüüa.

Kas on silma jäänud, et venelane oleks mõne Bayraktari alla toonud? Palju neid U poole kasutuses on?