rahvuslik aare kirjutas:selline nn "geodeetiline majakas" oli kinnitatud Eesti saatkonna külge Kiievis ja siis siin mitmed kaasfoorumlased olid kindlad, et nende abil midagi suunata/kutsuda ei saa?
kuidas siis on? saab neid kasutada tulejuhtimiseks (sihtmärkide märgistamiseks) või ei?
Ma ei kujuta ette, mida seal selles uudises kirjeldati "geodeetilise majakana", aga tavaolukorras on "geodeetiline majakas" selline:
ja neid kasutatakse deformatsioonide jm liikumiste mõõtmisel/fikseerimisel.
Kruvitakse nt hoone külge ja selle keskpunkti asukoht mõõdistatakse täpselt (XYZ koordinaadid).
Teatud ajavahemiku järel korratakse mõõtmisi ja kui see tsenter on liikunud, siis on deformatsioon.
Uute XYZ koordinaatide järgi määratakse deformatsiooni ulatus.
Mingitel juhtudel nimetavad venelased "geodeetiliseks majakaks" ka geodeetilis punkte mis ulatuvad nähtavalt üle maapinna elik mis on tegelikult "opornõi punkt" ehk geodeetilise võrgu suunapunkt/lõppunkt. Tavaliselt ehitati vanasti (meil CCCP ajal) nende punktide tsentrite peale (reeperi tsenter on ise maasees) kaugelt viseerimiseks "püramiid". Pildil on metallist, aga enamuses olid need ehitatud puidust.
ERALDI asjad on elektroonilised
GNSS majakad/trackerid (GPS; GLONASS jne), mis annavad välja signaali ja mida saab jälgida distantsilt. Lingil toodud odava hiinaka mõõdud on 90mm x 72mm x 22mm ja see kaalub 168g. Positsioneerimistäpsus 5m (lagedal)... pakun hoonestatud alal ca 10-20m.
Aga need töötavad SIM kaardiga GPRS võrgus. Edastavad lihtsalt OMA asukoha koordinaate, ei muud.
Ühe asukoha punkti koordinaadid saab tänapäeval samasuguse täpsusega kätte ka kvaliteetselt digitaalselt kaardilt.
Sellisel "majakal" on mõtet siis, kui sihtmärk on liikuv.
On ka GNSS "majakaid", mis edastavad andmeid "majaka" ja operaatori vahel mitte GPRS võrgus, vaid mõnel VHF raadiolainel.
Nende kasutuskaugus on piiratud raadiosaatja võimsusega, otsenähtavuse olemasolu ja võimalike takistustega saatja ja vastuvõtja vahel. Max vbl paarkümmend km.
On ka GNSS "majakaid" mis suhtlevad operaatoriga läbi sateliitside. Need on juba suuremad ja kallimad kolakad (GNSS püsijaamad).
AGA jällegi... mingi maastiku punkti/objekti koordinaadid leiab tänapäeval palju lihtsamini kui see objekt ei liigu.
Mingi mõte mingil "majakal" võib olla juhul, kui selle pihta lennutatakse sellist moona, mis ise koordinaatide järgi sihtmärki ei suuda lennata ja kasutab mingit kaamerat/"silma", mis otsib autonoomselt maastikul ära märgitud punkte ja siis suundub lõppfaasis leitud spetsiifilise märke/märgi peale.
Aga see "majakas" või märk peab olema kiirelt fikseerimiseks IMHO siis üpris-üpris suur (passiivne märgistus) VÕI tehtud midagi kiirgavast materjalist (aktiivne märgistus), mis üldisest foonist selgelt eristub juba kaugelt.
