See on tegelikult huvitav punktike. Kas Ukrainlased kavatsevad lähemas tulevikus jõgesid forsseerima hakkama? Või on lihtsalt kaitsemeede venelaste tegevuse vastu?- jõe patrullpaadid;
Sõjaline abi Ukrainale
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Meiegi vist saatsime paate!
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Sõjaline abi Ukrainale
See on iseenesest üks selline väga kummaline uudis. TOW1 oli Bradleyl küljes juba siis kui ta 1981. aastal USA vägede poolt kasutusele võeti. 1986. aastal pandi Bradley M2A1-le külge juba TOW2. Ukrainale pidavat antama M2A2 ODS-SA, Operation Desert Storm Situational Awareness ehk Bradley 2003. aasta modifikatsioon...ruger kirjutas: ↑19 Mär, 2023 12:11 Täpsustuseks-iga UKR antav Bradley saab endale peale kahelasulise TOW raketisüsteemi
Забавный факт: каждый Bradley для Ukraine получает двойную пусковую установку TOW. А дальность стрельбы у TOW больше, чем выстрел у любого российского танка.
Шансов выжить у и без того немногочисленных оставшихся русских танков в Украине станет мало
Lõbus fakt: iga Ukraina jaoks mõeldud Bradley saab topelt TOW-heitja. Ja TOW laskeulatus on suurem kui ühegi Vene tanki lask.
Vähestel Ukrainas allesjäänud Vene tankidel on vähe võimalusi ellu jääda
https://twitter.com/taxfreelt/status/16 ... 9744101378
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Ungari ei osale moona hankes
https://twitter.com/treaschest/status/1 ... FuRPhYrC3Q
https://twitter.com/treaschest/status/1 ... FuRPhYrC3Q
-
- Liige
- Postitusi: 1730
- Liitunud: 02 Dets, 2012 12:44
- Kontakt:
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Meeldiv uudis tõesti, kiidusõnad ka siitpoolt.Saturn kirjutas: ↑20 Mär, 2023 16:27 Vähemalt jõudsid riigid otsusele, et seda tuleb teha. Kiitus ka Eesti diplomaatidele, kes surusid seda viimased paar kuud.
Hanno Pevkuri sõnul leiti 155mm kaliibriga laskemoona saatmiseks poliitiline konsensus ning see moon jõuab Ukraina vägede kätte järgmise 12 kuu jooksul. Pevkur samas hoiatas, et mitmed detailid on laskemoona ühishanke osas veel lahtised, kuid poliitilise tahte korral on need ületatavad.
https://www.err.ee/1608920972/el-i-liik ... -ukrainale
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Tšehhi president Petr Pavel olla öelnud, et Ukrainale on jäänud ainult üks vasturünnaku katse sest läänel ei ole enamaks lihtsalt ressursse.
Tundub, et mõlemad osapooled valmistuvad sellel hooajal eelseisvaks otsustavaks lahinguks. Nii palju kui Ukraina on suuteline selle eelseisva vasturünnaku käigus maad tagasi võtma, sinna ka see uus Ukraina-Vene vaheline kontrolljoon de facto maha märgitakse. Moskva jaoks saab olema suuresti määrav kui palju Xi soovib oma sõpra reaalselt aidata ja kui siis millistel tingimustel, trumbid on seda korda siin vist Hiina käes, kohtumiselt Putiniga Kremlis võis seda Xi näost ka selgelt välja lugeda, polegi seda meest varasemalt taoliselt muhelemas näinud.
"Ukraine will have only one counteroffensive attempt," Czech President Petr Pavel said in an interview with Rzeczpospolita.
According to him, the West may not have enough resources for new major operations of the Ukrainian army at the front.
https://twitter.com/Trollstoy88/status/ ... 76224?s=20
Tundub, et mõlemad osapooled valmistuvad sellel hooajal eelseisvaks otsustavaks lahinguks. Nii palju kui Ukraina on suuteline selle eelseisva vasturünnaku käigus maad tagasi võtma, sinna ka see uus Ukraina-Vene vaheline kontrolljoon de facto maha märgitakse. Moskva jaoks saab olema suuresti määrav kui palju Xi soovib oma sõpra reaalselt aidata ja kui siis millistel tingimustel, trumbid on seda korda siin vist Hiina käes, kohtumiselt Putiniga Kremlis võis seda Xi näost ka selgelt välja lugeda, polegi seda meest varasemalt taoliselt muhelemas näinud.
"Ukraine will have only one counteroffensive attempt," Czech President Petr Pavel said in an interview with Rzeczpospolita.
According to him, the West may not have enough resources for new major operations of the Ukrainian army at the front.
https://twitter.com/Trollstoy88/status/ ... 76224?s=20
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Eks president Pavel tunne asja. Kuid kui vaadata, kui käbedalt suutis Euroopa Vene gaasi taristu ümber mängida LNG ja alternatiividele, siis tahte olemasolul läheb, ma arvan, ka relva- ja moonatööstus kiiretel pööretel käima.
Samas, Ukrainale poliitiline surve kasvab, mis on halb. Ideaalis oleks see sõjameeste otsustada millal ja kuidas.
Samas, Ukrainale poliitiline surve kasvab, mis on halb. Ideaalis oleks see sõjameeste otsustada millal ja kuidas.
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Evelyn Kaldoja küsitleb Saksa erukindrali. Kaks küsimust vastustega. Kogu intervjuu on väga hea.
Saksamaa ootas Leopardi tankide saatmisega, et ka USA teataks Abramsite saatmisest. Nüüd on esimesed Leopardid juba Ukrainasse jõudnud. Abramsite kohta ütleb USA, et läheb aega, võib-olla isegi aastaid. Kas teile ei tundu, et ameeriklased on teid haneks tõmmanud?
Siin tuleb mõista tausta, miks me pisut kõhklesime. Kulus mõnevõrra aega alates liidukantsler Olaf Scholzi Zeitenwende-kõnest mullu 27. veebruaril – kolm päeva pärast Vene agressiooni algust –, kuni hakati mõtlema, mida see tähendab. Riigis, kus on aastate jooksul sügavalt juurdunud patsifistlik meeleolu, oli see omaette protsess.
Kergemate relvasüsteemide, kiivrite ja Stingeri [õhutõrjerakettide] saatmisega alustasime kohe. Kuid oli pisut naeruväärne öelda, et Ukraina vägesid aitab see, et me saatsime neile 5000 kiivrit.
Pärast selle esimese sammu astumist hakkasime kohe kaaluma, mida veel teha annab. See tähendas, et juba esimestel sõjakuudel saatsime neile õhutõrjesüsteeme, mille seas olid eriti tähtsad Gepardid, millest oli palju kasu Ukraina kaitsmisel Vene õhulöökide eest, samuti ülimoodsa IRIS-T-süsteemi, mida Saksa enda õhukaitse ladudes veel pole. Pluss haubitsad PzH 2000.
See oli esimene etapp, Saksamaa jaoks tohutu samm edasi ja poliitiliselt uus asi, sest meil kehtis dogma, et me ei saada relvi kriisipiirkondadesse väljaspool NATOt. See oli keeruline poliitiline otsus, mis langetati õigel ajal.
Ja siis tuli uus palve Ukraina suursaadikult [Andri Melnõkilt], kes oli väga pealekäiv ja mõnikord oma tahtmistes agressiivsem, kui diplomaatias tavaks. Ta tahtis soomustatud lahingumasinaid. Ehk Mardereid, väiksemaid jalaväe lahingumasinaid. Otsustasime saata ka 40 Marderit, mis oli juba suur samm.
Aga need polnud veel tankid. Tank on väga konkreetne asi, mille juurde on vaja soomusjalaväge, suurtükke ja õhutoetust, et võtta tagasi kaotatud territooriumi. See tähendab, et lihtsalt rindejoone hoidmise ning aja jooksul järk-järgult territooriumi kaotamise asemel korraldad sa vasturünnaku ja pole teada, kus see lõppeb.
Ehk Euroopa moodsaimate tankide Leopard 2 saatmine on poliitiliselt ja sõjaliselt hoopis uus tase. See oli ka põhjus, miks me mõnda aega kõhklesime. Leidsime, et ei saa seda üksi teha. Me ei tahtnud teha rohkem, kui USA president või Briti peaminister mõistlikuks pidasid. Mõistlikuks pidamine tähendab siin riskidega arvestamist milleski, mis venelaste silmis ületaks punaseid jooni.
Erinevalt ameeriklastest või brittidest ei olnud Saksamaa Budapesti memorandumi tagajate seas. Ega ole me erinevalt ameeriklastest, brittidest ja prantslastest tuumariik võimekusega anda vastulöök, mis kaitseks meid Venemaa ähvarduste eest.
See kõik kokku andis omajagu arutamist Saksa liidukantslerile ja tema nõunikele, enne kui nad said öelda, et põhimõtteliselt oleme valmis tanke saatma ja isegi kõige moodsama versiooni, aga tingimusel, et ameeriklased teevad sama vähemalt põhimõtteliselt.
Seda ütles liidukantsler loomulikult ka president Joe Bidenile Washingtonis, kus tekkis debatt, kas seda ikka tõesti on vaja. USA argumendid olid kõik üsna tehnilised ega puudutanud poliitilist külge.
Lõppude lõpuks langetas president Biden õige otsuse ja ütles: olgu, me teeme ka oma osa ja pakume Abramsi tanke. Pärast seda otsustasime väga kiiresti, et varustame ja õpetame välja terve Ukraina brigaadi Saksamaa pinnal. Me õpetame neid kui brigaadi ja varustame nad tipptaseme elemendi – tankiga.
Suur osa selle tankipataljoni varustusest tuleb Saksa relvajõududelt. Pluss kõik muud lahingumasinad, mis meil juba plaanides seisid. Ülejäänud Euroopa riigid annavad puuduoleva osa ja siis on meil Ukraina brigaad 31 või 30 Leopard 2-tankiga.
https://maailm.postimees.ee/7736560/int ... m-kui-meieKui hästi Euroopa eri riikides kasutusel olevad Leopardid omavahel kokku klapivad?
Need versioonid on pisut erinevad. Kõige uuem on Leopard 2 A7. Kolmandik Saksa armee tankidest on A7d ja ülejäänud kaks kolmandikku A6d.
330 tankist, mis meil arvel on, saadame 18 ukrainlastele ja ülejäänud tankid tulevad teistelt maadelt, kellel juba on A6 versioon. See on väga homogeenne ja omavahel koos toimiv pakett ühele Ukraina brigaadile – nende sidekanalid ühilduvad ja nad kasutavad sama laskemoona.
Samas on tänapäeval iga tank pisut spetsiifiline, sest me ei tooda neid enam massiliselt nagu 30 aastat tagasi, vaid väiksel arvul, ükshaaval. Aga A6- ja A7-tankide puhul pole probleemi.
A4d, mida kasutavad poolakad ja veel mõned Euroopa riigid, on pisut vanemad. Sestap võib A4 kasutamine samas üksuses A7ga olla pisut keerukam, kuid usutavasti on ka see tehtav.
Teine lugu on Leopard 1ga. Meil on Saksa kaitsetööstuse ladudes jätkuvalt sadakond Leopard 1-tanki, mis on 30 aastat vanad ja rohkem võrreldavad [Venemaa toodetava] T72ga. Leopard 1 ja Leopard 2 nii hõlpsalt läbisegi kasutada ei saa. Kuid me pakkusime ka neid Ukrainale ja nad võtavad rõõmuga kõik sada tükki vastu. Need tuleb taas käima panna ehk pisut uuendada, lihtsalt selleks, et anda neile pisut vanade tankide massi.
Ukrainlased on tegutsenud väga tulemuslikult ka vanade Marderite ja Geparditega, usun, et sama kehtib Leopard 1 kohta.
Ehk kokkuvõtvalt: mis iganes meil saadaval on, isegi oma armee varudest, läheb praegu Ukrainasse.
Sinna läheb ka palju väiksemat varustust: pioneerimasinad, sillad ja kõik, mida võiks vaja minna selleks, et kahjustada saanud tankid lahingutsoonist välja tuua, kiiresti parandada ja tagasi lahingusse saata.
Selles on meil pisut teistsugune kontseptsioon kui Venemaal. Vene süsteemis võetakse tank ja tema meeskond, saadetakse lahingusse, kui nad pihta saavad, on nendega ühel pool. Ja nii aiva järgmine ja järgmine tank meeskonnaga.
Meie püüame tanki elus hoida nii kaua kui võimalik: tuua ta lahingutsoonist välja, päästa meeskonna, parandada tanki ning pärast remonti ja hooldust saata kohe tagasi lahingusse. Sestap on tähtis, et Ukraina väed ei saaks mitte ainult varustust, vaid kogu logistilise ahela koos võimalusega neid parandada, samuti varuosad ja moona, et lahingus vastu pidada.
See tähendab tohutut lisalogistikat peale selle, et sa saadad 18 tanki või 14 haubitsat. Tegelik katsumus on selles, et kogu pakett ära teha ning siis õpetada ukrainlased kasutama tehniliselt märksa keerukamaid lääne süsteeme.
Ukrainlased on nende asjade õppimisel päris head. Alguses arvasime, et neil kulub lääne süsteemide õppimisele kaks-kolm kuud, kuid kuulen maaväe kolleegidelt, et neile ei pea õpetama taktikalist manööverdamist – nad on tankiohvitserid ja -allohvitserid, kes oskavad tankidega võidelda. Lääne soomuki või tankiga tegutsema õppimisele kulub palju vähem aega – mõned nädalad.
See annab mulle lootust, et kõik, mida praegu ette valmistame, jõuab Ukrainasse just sellel hetkel, kui vaja, ega jää hiljaks.
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Norras toimus 8 Leo 2 laadimine ning UKR poole teele saatmine. Lisaks veel 4 toetus ja evakuatsioonimasinat ning veel staffi. https://twitter.com/nexta_tv/status/1637873833179750400
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Kurat, ma ei saa sest mürsutootmise võimetusest aru. Ajal, kui, isegi Eestis, pm. igas külas on CNC pink või paar, on mürsu tootmine küll tellimise taga vaid. Joonised emaliga teele ja d 160 mm, õige terase latid kohale ja mürske peaks tulema nagu tiktoki postitusi. Või ei?
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Ma pakun, et siit tuleks kõikuv kvaliteet, mis mõjuks suurtükkide tervisele laastavalt.wolfgang kirjutas: ↑21 Mär, 2023 8:50 Kurat, ma ei saa sest mürsutootmise võimetusest aru. Ajal, kui, isegi Eestis, pm. igas külas on CNC pink või paar, on mürsu tootmine küll tellimise taga vaid. Joonised emaliga teele ja d 160 mm, õige terase latid kohale ja mürske peaks tulema nagu tiktoki postitusi. Või ei?
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Selle peale ma mõtesin ka, aga ilmselt saaks, kuskil kesklaos, need kaiibritest läbi lasta ja ebakvaliteetne vanaraud saata. Näiteks enne trotüüli sisse valamist.
Re: Sõjaline abi Ukrainale
peale kasvanud põlvkonnal lihtsalt puudub sõjatööstuse kogemus ja sellest ka ohkimine tingitud.wolfgang kirjutas: ↑21 Mär, 2023 8:50 Kurat, ma ei saa sest mürsutootmise võimetusest aru. Ajal, kui, isegi Eestis, pm. igas külas on CNC pink või paar, on mürsu tootmine küll tellimise taga vaid. Joonised emaliga teele ja d 160 mm, õige terase latid kohale ja mürske peaks tulema nagu tiktoki postitusi. Või ei?
//kunagi tegti siinsamas eestis nii suurtükid, kui mürsud neile. Laidoner käis nendega Peterburi all ära. miski pärast jättista pühaürituse pooleli.
Re: Sõjaline abi Ukrainale
Sellest on juba ammu juttu olnud, ka siin foorumis, et probleemi suurem osa ei ole mitte mürsukest vaid selle "keemia" vähesus, mida sinna sisse panna!
Iga nädal tuleb seda meelde tuletada?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40222
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Sõjaline abi Ukrainale
https://forte.delfi.ee/artikkel/1201605 ... evadel-edu
Eksperdid jama ajamas.
"Lennukikandjate tapjad" Kh-22 on S-300 ja Buki poolt igati tabatavad raketid, ka ameeriklased pidasid neid hästi tabatavaks. Mark Solonin oma kanalil jutustas, miks. Lendab kõrgelt ja otsejoones, peegeldab hästi
https://www.youtube.com/watch?v=Y4nU4efQI_I
vt 10.20 paiku
Kõige suurem probleem on kindlasti Kinzal ehk lennukilt startiv Iskander. Siiski ei muuda see raketti tabamatuks. Ballistiliste rakettide tabalise põhiprobleem (eriti kui see muudab trajektooril suunda) on asjaolu, et selleks on vaja antiballistilisi radareid, mis jälgivad kõrgusi kuskil 100 km kõrguseni. Tavalisel, aerodünaamiliste märkide vastu võitlemiseks mõeldud ÕT süsteemidele jääb väga vähe reageerimisaega, sest rakett läbib tuletsooni loetud sekundite jooksul. Kui radarite kõrgus on 30 km, siis jääb tegutsemiseks sekundeid.
Seega UKR vajab rohkem rakette, radareid ja õhutõrjeseadmeid. Teatud kohtades võib probleem juba selles olla, et kuskile teisejärgulisse kohta siirduva raketi pihta pole mõtet ÕT rakette kulutada, kuna tulemus ei vääri selle 2-4 raketi raiskamist.
Kui "ekspertiis" seisneb wikipediast andmete võtmises ja eeldamises, et need kehtivad kõik korraga (Kh-22 omab ikka erinevaid lennureziime ja need pole sugugi kõik Mach 3-4), siis pole järeldused suuremat väärt.
S-300 on ilmselt maailmas kõige suuremate arenduskuludega ÕT raketisüsteem üldse ja raha vähemalt toona niisama ei raisatud. Seda on katsetatud igasuguste asjade vastu, sh ka tegutsemiseks reaalse tuumaplahvatuse EMP tingimustes (Semipalatinsk 1980). Et see ei tööta näiteks Kh-22 vastu, on lihtsalt ebausutav.
Iskander, ka lennukilt lastuna, ei lenda sihtmärgile kindlasti Mach 10ga. Sellise kiirusega ei lenda isegi parimad ICBM-de lõhkepead, rääkimata siis sellest õrnavõitu raketijurakast, kus lõhkepea ei eraldu. Kujutage ette, mis temperatuurini kuumeneb Mach 10-ga sisselendav asi atmosfääri tihedas osas. Iskanderi trajektoori apogee on kuskil 50 km kõrgusel. Seega suurem osa tema lennust kulgeb siiski atmosfääris. Näiteks mitmeid kordi alla lastud Scud-B lendas sisse Mach 3 ringis. Mach 6 ringis sisselendab ICBM-i lõhkepea kuumeneb täiesti helevalgeks ja pole selles faasis praktiliselt juhitav. Niiet selles analooge mitte omavas Kinzalis on päris palju vene propaganda jama sees.
Iskanderile eelnev Tochka-U, mis analoogselt lendab atmosfääris ja kus lõhkepea raketist ei eraldu, omab maksimaalkiirust (lennu kõrgpunkti piirkonnas) umbes Mach 5, mis loogiliselt tihedasse atmosfääri jõudes tugevalt pidurdub. See võimaldabki alumiiniumplekist õrnavõitu raketil jõuda ühes tükis sihtmärgile (neid sõrestikroolide raketi tükke on Ukrainas näidatud küll ja veel).
Aga et taoline õhukesest plekist toru suudaks vastu pidada Mach 10-le - kahtlane. Selleks vajatakse ikkagi kosmosematerjale.
Eksperdid jama ajamas.
"Lennukikandjate tapjad" Kh-22 on S-300 ja Buki poolt igati tabatavad raketid, ka ameeriklased pidasid neid hästi tabatavaks. Mark Solonin oma kanalil jutustas, miks. Lendab kõrgelt ja otsejoones, peegeldab hästi
https://www.youtube.com/watch?v=Y4nU4efQI_I
vt 10.20 paiku
Kõige suurem probleem on kindlasti Kinzal ehk lennukilt startiv Iskander. Siiski ei muuda see raketti tabamatuks. Ballistiliste rakettide tabalise põhiprobleem (eriti kui see muudab trajektooril suunda) on asjaolu, et selleks on vaja antiballistilisi radareid, mis jälgivad kõrgusi kuskil 100 km kõrguseni. Tavalisel, aerodünaamiliste märkide vastu võitlemiseks mõeldud ÕT süsteemidele jääb väga vähe reageerimisaega, sest rakett läbib tuletsooni loetud sekundite jooksul. Kui radarite kõrgus on 30 km, siis jääb tegutsemiseks sekundeid.
Seega UKR vajab rohkem rakette, radareid ja õhutõrjeseadmeid. Teatud kohtades võib probleem juba selles olla, et kuskile teisejärgulisse kohta siirduva raketi pihta pole mõtet ÕT rakette kulutada, kuna tulemus ei vääri selle 2-4 raketi raiskamist.
Kui "ekspertiis" seisneb wikipediast andmete võtmises ja eeldamises, et need kehtivad kõik korraga (Kh-22 omab ikka erinevaid lennureziime ja need pole sugugi kõik Mach 3-4), siis pole järeldused suuremat väärt.
S-300 on ilmselt maailmas kõige suuremate arenduskuludega ÕT raketisüsteem üldse ja raha vähemalt toona niisama ei raisatud. Seda on katsetatud igasuguste asjade vastu, sh ka tegutsemiseks reaalse tuumaplahvatuse EMP tingimustes (Semipalatinsk 1980). Et see ei tööta näiteks Kh-22 vastu, on lihtsalt ebausutav.
Iskander, ka lennukilt lastuna, ei lenda sihtmärgile kindlasti Mach 10ga. Sellise kiirusega ei lenda isegi parimad ICBM-de lõhkepead, rääkimata siis sellest õrnavõitu raketijurakast, kus lõhkepea ei eraldu. Kujutage ette, mis temperatuurini kuumeneb Mach 10-ga sisselendav asi atmosfääri tihedas osas. Iskanderi trajektoori apogee on kuskil 50 km kõrgusel. Seega suurem osa tema lennust kulgeb siiski atmosfääris. Näiteks mitmeid kordi alla lastud Scud-B lendas sisse Mach 3 ringis. Mach 6 ringis sisselendab ICBM-i lõhkepea kuumeneb täiesti helevalgeks ja pole selles faasis praktiliselt juhitav. Niiet selles analooge mitte omavas Kinzalis on päris palju vene propaganda jama sees.
Iskanderile eelnev Tochka-U, mis analoogselt lendab atmosfääris ja kus lõhkepea raketist ei eraldu, omab maksimaalkiirust (lennu kõrgpunkti piirkonnas) umbes Mach 5, mis loogiliselt tihedasse atmosfääri jõudes tugevalt pidurdub. See võimaldabki alumiiniumplekist õrnavõitu raketil jõuda ühes tükis sihtmärgile (neid sõrestikroolide raketi tükke on Ukrainas näidatud küll ja veel).
Aga et taoline õhukesest plekist toru suudaks vastu pidada Mach 10-le - kahtlane. Selleks vajatakse ikkagi kosmosematerjale.
Viimati muutis Kapten Trumm, 21 Mär, 2023 10:55, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: HotelVictor ja 11 külalist