www.militaar.net

Kas keegi omab teavet Eesti sõjaväe pronksist mundrinööpide valmistamise kohta Saksamaal? Minu kogus on mõlemas suuruses 3 lõviga nööbid, mis on tagaküljel korrektselt märgistatud Saksa armee kulliga. Paraadmõõgad valmistati Saksas, kas tõesti ka mingi osa nööpe, kuigi kohapeal oli nööbivalmistajaid palju. Ei tahaks ka uskuda, et need II MS aegsed on, sest vajadust ju nende järele enam ei olnud.

Kas üldse on veel kedagi, kes pisutki tegeleb EV mundrinööpidega?


raudrist

1) Oleks hea näha nööbi tagaküljel olevat markeeringut ...
2) Kahtlen, kas tegu on pronksiga ? Vahest täpsustaksid mõne keemiku abiga metalli kooslust ?
3) Tegu võib olla ajavahemikuga, mis jääb Vabadussõja ja esimeste täiskomplektsete mundrite ilmumise vahele (ca 1920 - 1924-25)

õpetaja

Ei ole vist mõtet hakata keemilist analüüsi tegema. Kas pronks või messing, värvus sõltuvalt tsingi, tina, alumiiniumi lisamise protsendist võib olla peaaegu sama.

Ütleme siis lihtsas keeles- tegemist on kollasest metallist, kullatud nööpidega, mille vapikülg on valtsitud peale terasplekist tagaküljele, millele on sissepressitud saksa armee kull ja numbrid. Näiteks 14 M ja 22 M.
Nööbid on muidu eristamatud kohalikest nööpidest. Ehk kullatis on mahedam, kui Tavasti omadel.
Kahjuks ei võimalda see foorum pilte üles panna. See pärsib tublisti foorumi arengut.

raudrist

Raudrist kirjutas:

Nööbid on muidu eristamatud kohalikest nööpidest. Ehk kullatis on mahedam, kui Tavasti omadel.

Tõenäoliselt ongi nööbid Tavasti töökojas kokku pandud ja tõenäoliselt on nööbi pealmine (kollasest metallist) osa Tavasti töö. Lihtsalt varemnimetatud ajavahemikus oli kogu riigikaitsega seonduv suure majandusliku surve all ja kõike tuli teha võimalikult odavalt. Nii tellitigi mõnevõrra odavamad nööpide tagaküljed välismaalt, kokku pandi aga Eestis. Sama tehti ka mõõkadega: terad Saksamaalt - käepide jne Eestist. Ka autodega: raam, mootor ja käiguosa tuli välismaalt, kokku pandi ja ehitati peale kabiin - kast jne Eestis ...

Õpetaja

[/quote]

Tõenäoliselt ongi nööbid Tavasti töökojas kokku pandud ja tõenäoliselt on nööbi pealmine (kollasest metallist) osa Tavasti töö.
Õpetaja[/quote]

Vaat seda ei tahaks küll uskuda. Tavasti tavasid natuke uurinuna julgen väita, et tema oleks töö tähistanud oma nimega või jätnud tähistamata. Kui keegi on kombineerinud, siis on seda teinud mõni teine nööbivalmistaja. Neid oli mitmeid.
Sarnasus Tavasti nööbiga pole muidugi 100%line. Sama stantsi pole kindlasti kasutatud.

raudrist

Võimalik, et tõde on kusagil seal vahepeal ...

Olen märganud, et kõikvõimalike märkide ja mundrividinate puhul on ikka asjad algul Tavasti juurest läbi käinud ja siis on kas selle tegemine jäänud tema firmasse, läinud mitme parallelse valmistaja kätte või on Tavast väikeste koguste tõttu loobunud.

Õpetaja

Kas on mingeid dokumente või kirjavahetust sellise järelduse tegemiseks? Oleks väga huvitatud.
Mulle tundub, et osaliselt on märkide valmistamine siiski toimunud territoriaalsuse printsiibil.
Näiteks Tartu KL märgid on suures osas valmistatud kohaliku meistri H.Bergi poolt, ka Torniuse poolt.
Samas arvan, et eriti märkide valmistaja valimisel on tihti määravaks saanud Tavasti tööde ülim kvaliteetsus ja maitsekus, mis on kallutanud vaekausi tema kasuks.

raudrist

Kahjuks pole dokumente hetkel käepärast ...

õpetaja

Sõjaaegseid fotosid uurides (näit. siingi tuntud Hintzeri arhiivistki) ja muid allikaid kõrvutades selgub, et mitmete Saksa alluvuses eestlastest koosnevate üksuste (politseipataljonid, Ok ja vahest ka muud) puhul kandsid tihti vähemalt suur osa ohvitserkoosseisust EV aegseid mundreid. Sellega sooviti ilmselt eristada ja rõhutada oma seisundit ja hoiakut käimasolevas sõjas. Siit tulenes ka vajadus ilmselt nööpide tegemiseks, mis võib selgitada ka eeltoodud nööpide tekke tagamaid (üks versioon mitmetest muidugi). Nööpidele lisaks leidub muidgi huvitavaid asju. Näiteks on olnud näha sineleid, millele on hiljem juba erinevast materjalist paelu juurde õmmeldud (ilmselt alati mitte võltsimise eesmärgil) ja plekile trükitud Eesti Sõjaväe mütsikokardeid. Uurimisteemana oleks see huvitav- Eesti vorm II ms-jas. Mis võimaldaks mõneti avaramat pilguheittu ka eestlaste motiivide ja eesmärkide selgitusse selles sõjas. Vorm pole ju pelk kehakate, see peegeldab teinekord palju enamat.
Vahest vääriks selline teema isegi siin eraldi alafoorumit, tähendab Eesti rahvusüksuste vorm ja eraldusmärgid II ms-jas?

See, et Omakaitse ja Piirikaitserügemendid kandsid osaliselt EKV mundreid tulenes pigem sellest, et saksa väejuhatusel polnud lihtsalt varustust anda ja selle organiseerimine oleks võtnud aega, aga kuna oli sõja lõpuaeg, kus saksa ordnung oli käest ära, löödi käega ja lasti mehed EKV mundritega rindele.