www.militaar.net

Kusjuures seal piirkonnas on palju militaarset vaadata - teiselpool jõge on ameerika sõjaväe muuseum (active duty, riigist sõltuma, saab tasuta sisse) ja jõe keskel on kindlus, kust USA kodusõja alguse sai.

Kris kirjutas:Kusjuures seal piirkonnas on palju militaarset vaadata - teiselpool jõge on ameerika sõjaväe muuseum (active duty, riigist sõltuma, saab tasuta sisse) ja jõe keskel on kindlus, kust USA kodusõja alguse sai.

Sõjaväe muuseumis sai käidud see on kohe Charlestoni akvaariumi juures.Arvasin,et see on suurem aga oli üsna pisike. Ja ka ühe fordi juures (nimi ei ole meeles).Seal värava juures oli seminolide pealiku Oceola mälestuskivi.

Kusjuures usas on kummaline, et enamus kohtades saab active duty puhul allahindlust ja näiteks CNN Atlantas sai üldse tasuta sisse. Isegi lennujaamas lastakse ennem lennuki peale koos väikelaste ja ratastooliinimestega

Lisan ka väljavõtte oma reisikirjast, mis kajast taab ühe sõjandusega seotud muuseumi külastust Atlantas:

Minu kauaoodatud unistus nädalavahetusest, kus saab piiramatult magada ja tõusta ilma nõudliku äratuskellata purustus tänu kavandavale tuurile täielikult. Reede hommikul juba kell üheksa oli start, arvestades eelmisel päeval hilist naasmist Augusta ööelu tutvustavalt ringreisilt ei olnud päeva algus mulle mitte kõige säravam. Ja väike auto käitub kiirteel kui juhitamatu paat ookeaniavarustel, see vaid lisas piinu mu niigi olematule reisinaudingule. Aga näe, ellu jäin! Atlanatasse jõudes leidsime tänu juhatavatele märkidele üles loomaia ja tolle Cyclorama. Loomaaeda minna eriti ei viitsinud, õues veidi jahe ja jopet ka kaasas ei olnud, pealegi olen loomi näinud. Läksime Cycloramasse, mis ukse ees ilutseva kahuriga tõotas olla taaskord Ameerika kodusõja kajastav asutus. Etteruttavalt öeldes oligi, esmane mulje oli nigel ruudus, ainus vaadatav asi oli restaureeritud rong, millega sõja ajal oli varustust veetud. Ning üleüldse, nii suure maja kohta oli üllatavalt vähe eksponaate. Puhtjuhuslikult sattusime mingi ukse juurde kust kutsuti sisse tutvustavat filmi vaatama, olin juba niigi üle kümne minuti (loed õieti – üle kümne minuti) jalgadel olnud ning istumine kulus marjaks ära. Film ise tüüpiline propaganda, kus kindral x tegi seda ja kindral y oli nii tugev et oli võimeline isegi sealt läbi minema, rääkimata kindral z-st kes tänapäeva mõistes annaks Chuck Norrise mõõtmed välja. Kahju, et tol ajal filme veel ei tehtud, ameerika oleks täis sel juhul kindralitest kangelasi. Filmi lõppedes näidati meile sõna otseses mõttes ust, mitte seda kust tulime, vaid hoopis teist, mis viis kitsukeste keerdtreppide ja koridoride rägastikus järjest kõrgemale ja kõrgemale. Kohale jõudes….

Võttis mind mitme kirjarea võrra tummaks. Tegemist oli moodsa amfiteatriga, keset lahingut Atlanta piirkonna pärast. Ruum ise oli ringikujuline, läbimõõt vähemalt 40 meetrit, keset põrandat oli ringtribüün ja ümara ruumi sein oli maast laeni täis maalitud lahingtegevust. Tribuuni ja seina vaheline ala oli maalituga samas stiilis rajatud maketiga nii, et ei olnud võimalik aru saada maketi ja maali piiri, istusin oma kohal ja tunne oli nagu oleksid keset lahinguvälja. Tuled kustusid ja valgustatuks jäi vaid lahingväli ning siis hakkas me tribüün liikuma. Paarikümne minuti jooksul tegi me isteplats 360 kraadise ringi läbi lahinguvälja, taustaks lahingumüra ja toimunust jutustav hääl koos oskusliku valgustusega. Kui räägiti lõhatud raudteest, siis prožektor oli suunatud lahingväljal täpselt sellesse kohta, kui konkreetsest isikust, siis päikesesära oli tema kohal. Pärast esimest ringi tehti ka teine, kus giid jutustas kuidas see on tehtud, kes maalinud, kaua aega võttis jne. Ühesõnaga, mina olin rahul. Õnneks leidsime välja minnes ka mingi turistikaardi mille abil planeerimise ülejäänud päeva.

www.militaar.net

Patriots Point Charlestonis

Patriots Point Charlestonis