1. leht 3-st

Kohanimede kirjutamine

Postitatud: 24 Okt, 2022 19:14
Postitas Sekeldaja
/OT
Sellest hakkan juba tasapisi aru saama, et vana maavillane "Kiiev" peenes seltskonnas kasutamiseks liig labane on ning "Philadelphia peenemate perekondade" eeskujul vähemalt "Kyiv" kasvõi vägisi eesti keelde pressida tuleb, aga "Kõjiv"??
On see muidu tubli cadaca-saxa eesti keele hiiu murrak või mis?
/OT lõpp.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 24 Okt, 2022 19:20
Postitas ruger
Sekeldaja kirjutas: 24 Okt, 2022 19:14 /OT
Sellest hakkan juba tasapisi aru saama, et vana maavillane "Kiiev" peenes seltskonnas kasutamiseks liig labane on ning "Philadelphia peenemate perekondade" eeskujul vähemalt "Kyiv" kasvõi vägisi eesti keelde pressida tuleb, aga "Kõjiv"??
On see muidu tubli cadaca-saxa eesti keele hiiu murrak või mis?
/OT lõpp.
Ukrainlased ise soovisid sõja alguses asja ära klaarida ja mitte enam Ukraina linnu nimetada orkide päraste NSVL-i aegsete nimedega. Ehk oleks mõte ka seda järgida. Sellest ka põhjus, miks nimetada neid UKR päraste nimedega.

Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 24 Okt, 2022 19:56
Postitas kuido20
ruger kirjutas: 24 Okt, 2022 19:20
Sekeldaja kirjutas: 24 Okt, 2022 19:14 /OT
Sellest hakkan juba tasapisi aru saama, et vana maavillane "Kiiev" peenes seltskonnas kasutamiseks liig labane on ning "Philadelphia peenemate perekondade" eeskujul vähemalt "Kyiv" kasvõi vägisi eesti keelde pressida tuleb, aga "Kõjiv"??
On see muidu tubli cadaca-saxa eesti keele hiiu murrak või mis?
/OT lõpp.
Ukrainlased ise soovisid sõja alguses asja ära klaarida ja mitte enam Ukraina linnu nimetada orkide päraste NSVL-i aegsete nimedega. Ehk oleks mõte ka seda järgida. Sellest ka põhjus, miks nimetada neid UKR päraste nimedega.
Seda kinnitab ka Eesti Keele Instituudi keelenõuanne
http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=473

Seega kui soovitakse kindlalt kasutada pealinna ukrainakeelset nime, siis see on ukraina-eesti tähetabeli kohaselt Kõjiv, mis hääldub nagu Kiiev, ainult 1. silbis on [õ], 2. silbis . Ka Kõjivi nime käänamisel võib eeskujuks võtta Kiievi nime.

https://teadus.postimees.ee/7567095/arv ... itte-kojiv

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 24 Okt, 2022 20:00
Postitas Sekeldaja
ruger kirjutas: 24 Okt, 2022 19:20
Sekeldaja kirjutas: 24 Okt, 2022 19:14 /OT
Sellest hakkan juba tasapisi aru saama, et vana maavillane "Kiiev" peenes seltskonnas kasutamiseks liig labane on ning "Philadelphia peenemate perekondade" eeskujul vähemalt "Kyiv" kasvõi vägisi eesti keelde pressida tuleb, aga "Kõjiv"??
On see muidu tubli cadaca-saxa eesti keele hiiu murrak või mis?
/OT lõpp.
Ukrainlased ise soovisid sõja alguses asja ära klaarida ja mitte enam Ukraina linnu nimetada orkide päraste NSVL-i aegsete nimedega. Ehk oleks mõte ka seda järgida. Sellest ka põhjus, miks nimetada neid UKR päraste nimedega.
Milline Ukraina või ukrainlaste organisatsioon selle üleskutsega välja tuli ning kus sellega tutvuda saab?

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 24 Okt, 2022 20:13
Postitas Sekeldaja
kuido20 kirjutas: 24 Okt, 2022 19:56
ruger kirjutas: 24 Okt, 2022 19:20
Sekeldaja kirjutas: 24 Okt, 2022 19:14 /OT
Sellest hakkan juba tasapisi aru saama, et vana maavillane "Kiiev" peenes seltskonnas kasutamiseks liig labane on ning "Philadelphia peenemate perekondade" eeskujul vähemalt "Kyiv" kasvõi vägisi eesti keelde pressida tuleb, aga "Kõjiv"??
On see muidu tubli cadaca-saxa eesti keele hiiu murrak või mis?
/OT lõpp.
Ukrainlased ise soovisid sõja alguses asja ära klaarida ja mitte enam Ukraina linnu nimetada orkide päraste NSVL-i aegsete nimedega. Ehk oleks mõte ka seda järgida. Sellest ka põhjus, miks nimetada neid UKR päraste nimedega.
Seda kinnitab ka Eesti Keele Instituudi keelenõuanne
http://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=473
Mina loen viidatust välja hoopis selle:

Mõni aeg tagasi on küsimust arutanud Emakeele Seltsi keeletoimkond, kes asus seisukohale, et Kiiev on traditsiooniline eesti eksonüüm ja seda välja vahetada pole põhjust. See seisukoht pole muutunud.
kuido20 kirjutas: 24 Okt, 2022 19:56 Seega kui soovitakse kindlalt kasutada pealinna ukrainakeelset nime, siis see on ukraina-eesti tähetabeli kohaselt Kõjiv, mis hääldub nagu Kiiev, ainult 1. silbis on [õ], 2. silbis . Ka Kõjivi nime käänamisel võib eeskujuks võtta Kiievi nime.

https://teadus.postimees.ee/7567095/arv ... itte-kojiv
Arvamusi on, teadagi, erinevaid. Samuti Postimehest:

MAA JA RAHVAS ⟩ Lauri Vahtre: Kuidas Zelenskist Zelenskõi tehti
IMHO sobiv tsitaat kah:

Seetõttu on loogiline, kui kirjakeelt muudetakse mõõdukal määral, et see oleks kõneldava keelega sarnasem, kuid täiesti arulage on kirjakeelt kõnekeelest vägisi kaugemale viia. Zelenski hääldub «​zelenski» ja pole mingit õigustust hakata äkki nõudma, et ta kirjutataks Zelenskõi. Või mis oli häda häälduspärasel ja ammu kodunenud Medvedjevil? Nüüd tuleb kirjutada Medvedev (sest Tabel nõuab!), aga kuidas hääldada?

Kas valesti ­– «​med­­vedev»? Või õigesti – «​medvedjev»? Kui hääldada valesti, tekib küsimus, miks valesti. Kui hääldada õigesti, tekib küsimus, miks siis kirjutada valesti.



Ühtlasi võib käesoleva väitluse mingi keelealamteema alla ümber tõsta. Loodetavasti pole vaja järjekordset uut teemat luua.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 24 Okt, 2022 20:25
Postitas Qwerty226
Kas valesti ­– «​med­­vedev»? Või õigesti – «​medvedjev»? Kui hääldada valesti, tekib küsimus, miks valesti. Kui hääldada õigesti, tekib küsimus, miks siis kirjutada valesti.
Kas valesti on Niu Jork, või New York?

Re: Kiiev või Kõiev

Postitatud: 24 Okt, 2022 20:31
Postitas Kriku
Ei puutu asjasse, sest New York on samas tähestikus, millega eesti keelt kirjutatakse.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 24 Okt, 2022 20:39
Postitas smr
Qwerty226 kirjutas: 24 Okt, 2022 20:25
Kas valesti ­– «​med­­vedev»? Või õigesti – «​medvedjev»? Kui hääldada valesti, tekib küsimus, miks valesti. Kui hääldada õigesti, tekib küsimus, miks siis kirjutada valesti.
Kas valesti on Niu Jork, või New York?
õige on Uus-Amesterdam

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 24 Okt, 2022 20:40
Postitas Sekeldaja
Qwerty226 kirjutas: 24 Okt, 2022 20:25
Kas valesti ­– «​med­­vedev»? Või õigesti – «​medvedjev»? Kui hääldada valesti, tekib küsimus, miks valesti. Kui hääldada õigesti, tekib küsimus, miks siis kirjutada valesti.
Kas valesti on Niu Jork, või New York?
Vabandust küsimustega vastamise eest, aga kuna inglise keeles hääldub "j" teisiti kui eesti keeles ja vene keeles pole seda üldse (Tootsiaegset jätti mitte arvestada), siis selle analoogia põhjal oleks vist üldse päris õige kirjutada "Nevv Üork"?
Kui ma just täna mõtlesin, et pole ammu Riias käinud, kas selle praegu siia väljakirjutamine muutmata kujul on mõtteroim või lõunanaabrite pealinna nime esitamine just moel, nagu seda eesti keeles kogu aeg tehtud on? Peaks äkki ikka hakkama rääkima Rigas käimisest? No igatahes mitte enne kui lätlased ise hakkavad korralikult "Tallinn" kirjutama ja rääkima, mitte nagu praegu - "Tallina"!

Re: Kiiev või Kõiev

Postitatud: 24 Okt, 2022 21:26
Postitas alfa hotel
Veelgi hullem lugu on riikide nimedega. Kuidas peaks käsitlema näiteks Rootsit, Saksamaad, Hollandit, Taanit, Islandit? Ja mida teha lätlaste või soomlastega ning nende kombega nimetada Eestit?

Re: Kiiev või Kõiev

Postitatud: 24 Okt, 2022 22:46
Postitas Runkel
viewtopic.php?t=49857&start=30
"Kuidas tõlkida" teemas sarnane teemaarendus. Tõstame kokku?

Re: Kiiev või Kõiev

Postitatud: 24 Okt, 2022 23:34
Postitas ruger
Teema on üleval olnud juba 2018 aastast, kui UKR ametlik pool hakkas rõhutama
As to Kiev and Kyiv, that’s simpler: Kyiv is the appropriate transliteration of the Ukrainian name of the country’s capital, whereas Kiev is the name of the city in Russian. (An online campaign — KyivNotKiev — was started in 2018 by the Ukrainian Ministry of Foreign Affairs.) It doesn’t take a big thinker, I think, to understand why the Ukrainians would prefer the one over the other.
https://www.washingtonpost.com/opinions ... kyiv-kiev/

Re: Kiiev või Kõiev

Postitatud: 25 Okt, 2022 7:50
Postitas Mudakoon
Kunagi lugesin kuskilt ka meiekeelse hääldusena "Kõjuv". Olu vist ammustel aegadel käibel.

Re: Kiiev või Kõiev

Postitatud: 25 Okt, 2022 8:03
Postitas Castellum
Mudakoon kirjutas: 25 Okt, 2022 7:50 Kunagi lugesin kuskilt ka meiekeelse hääldusena "Kõjuv". Olu vist ammustel aegadel käibel.
Tõenäoliselt trükiviga. Pole ajaloolist ega lingvistilist põhjust niimoodi hääldada.

Re: Vene-Ukraina sõda II osa

Postitatud: 25 Okt, 2022 8:23
Postitas Castellum
Sekeldaja kirjutas: 24 Okt, 2022 20:40"j" teisiti kui eesti keeles ja vene keeles pole seda üldse (Tootsiaegset jätti mitte arvestada)
Tootsiaegne "jätt" polnud mitte "j", vaid eriti pehme "e" (mõnes transliteratsioonis ě).
https://et.wikipedia.org/wiki/%D1%A2

Vene keeles on "j" lähim vaste й (transliteratsioonis poolvokaal ï).
Sekeldaja kirjutas: 24 Okt, 2022 20:40Kui ma just täna mõtlesin, et pole ammu Riias käinud, kas selle praegu siia väljakirjutamine muutmata kujul on mõtteroim või lõunanaabrite pealinna nime esitamine just moel, nagu seda eesti keeles kogu aeg tehtud on? Peaks äkki ikka hakkama rääkima Rigas käimisest? No igatahes mitte enne kui lätlased ise hakkavad korralikult "Tallinn" kirjutama ja rääkima, mitte nagu praegu - "Tallina"!
Eesti keeles kirjutatakse ladinatähelised väliskohanimed nii nagu algkeeles, v a ajaloolised väljakujunenud nimed.

Läti (ja ka leedu, mõnes lõunaslaavi ladina variandis jne) kirjutatakse ladinatähelised väliskohanimed häälduspäraselt.

Eesti keeles on New York, läti keeles on Ņujorka (hääldub umbes njujorka).

Mõlemad on õiged, lihtsalt üks keel tarvitab nii, teine naa. Seega mingi Tallinna läti keeles 'õigesti' kirjutamise jutt on täiesti totter jutt.

'Riia' on ajalooliselt väljakujunenud kohanimi, mis eesti keeles üsna tihtiesinevalt on omastavas käändes (arhailine nimetav vorm on 'Riig'). Nt soome keeles on kohanimed alati nimetavas käändes.

Nii on eesti keeles ametlikud kohanimed Lasnamäe, Merimetsa, Pelguranna - aga mitte nende nimetavad vormid. Nt 'Tallinn' on eesti keeles ametlik alles 1933. aastast, enne kasutati tihti omastavat vormi 'Tallinna'.

Üldiselt võiks teemas sõna võtta siis, kui ka midagi teada on, lihtsalt niisama sooja udu pole mõtet jagada.