Auruvedurid reservis

[paadikapten]

Boeingule ja Airbusile see-eest huvitav eksperiment, saavad näha, kui kaua nende lennukid reaalses elus ilma korraliku hoolduseta lendama on võimelised. Kim Jonni-Punn võib Venemaale vennaliku abi korras mingi hulga auruvedureid saata, neid on P.-Koreal veel siiamaani piisavalt olemas (netis vastavat pildi- ja videomaterjali küllalt).

Lennukid lendavad hooldamata 1-1,5 aastat, enne kui päris kriitiliseks läheb.
Veduritega ei ole venelastel ka väga suurt probleemi. Enamik kasutuses olevaid on tehniliselt väga primitiivsed, elektroonikat vms sealt ei leia.
Samuti on Venemaal endal väga suured auruvedurite reservid - olen isegi mitmeid baase, kus neid hoitakse, näinud. Palju neid kusagil Siberi taigade haruteedel võib olla, ei oska vist keegi aimata (seal muidugi vanaraua varguse risk ka juba päris suur).

Olen näinud pilte väga rüüstatud veduritest. Aga kui komplektseid isendeid leidub, siis tekib küsimus. Kas aastakümneid võibolla ilma igasuguse hoolduseta (sest kes see Venemaal neid kõpitseda viitsib) lagedal seisnud auruvedurile saab töörõhku sisse kütta? Kui palju Venemaal on veel inimesi, kes teavad midagi aurumasinatest? Võibolla nad hakkavad veduritele tuimalt puid alla panema ja me saame kuulda, kuidas siin-seal mõni katel pauku tegi.
Millalgi liikus infot, et venelased on hakanud oma auruvedurite reserve utiliseerima. Siis võivad küll paluda vedureid kuskilt, kus need aktiivses kasutuses on, nagu Hiina, India, Aafrika jne. Seal on lisaks veduritele käigus veel vanad aurukraanad ja muu selline kola.

[Some]

Haapsalu laiarööpmelise kordategu maksis €80000, kaua aega läks ei teagi. Venelased vast saavad odavamalt hakkama aga neil neid suuremal hulgal vaja.
https://www.err.ee/1608757315/haapsalu- ... sojaveduri

[Valdemar]

Suvel sattusin youtubes ühe video peale, kus näidati sellist vedurite hoiuala. Auruveduritelt oli aeg muidugi demonteerinud kõik värvilise metalli, kuid need jupid on asendatavad. Probleemiks see, et katlad olid seal konkreetselt läbi roostetanud, nii, et leegitorud olid näha. Mõnel isendil oli võimalik läbi katla vaadata, mis teisel pool vedurit toimub.

[Jaanus2]

Vaevalt need seisvad auruvedurid rasketeks aegadeks mõeldud on. Auruvedurite kasutamise lõpuperioodil olid NSVL vedurite katlad ümber ehitatud vedelkütuse kasutamiseks, vähemalt nendel veduritel, mis meil säilinud on. Ei olnud enam sütt katlasse kühveldavat meest - ainult nii oleks neil mõtet, kui tõesti rasked ajad käes. Muidu on diiselvedur parem ja nende käigushoidmisega peaksid venelased hakkama saama küll.

[lamba-ants]

Haapsalu laiarööpmelise kordategu maksis €80000, kaua aega läks ei teagi. Venelased vast saavad odavamalt hakkama aga neil neid suuremal hulgal vaja.
https://www.err.ee/1608757315/haapsalu- ... sojaveduri

OT, aga kas tehti päriselt kasutuskõlblikuks või lihtsalt nühiti rooste maha ja värviti üle? Pole kuulnud, et seal oleks katlasse tuld tehtud.
Eestis seisis auruvedurite strateegiline reserv Valgas, neile oli minu teada ette nähtud ka mingi perioodiline kontroll ja käivitus. 90-ndatel läks sellega nii nagu kõigega mida rahaks sai teha.

[Troll]

Olen näinud pilte väga rüüstatud veduritest. Aga kui komplektseid isendeid leidub, siis tekib küsimus. Kas aastakümneid võibolla ilma igasuguse hoolduseta (sest kes see Venemaal neid kõpitseda viitsib) lagedal seisnud auruvedurile saab töörõhku sisse kütta? Kui palju Venemaal on veel inimesi, kes teavad midagi aurumasinatest? Võibolla nad hakkavad veduritele tuimalt puid alla panema ja me saame kuulda, kuidas siin-seal mõni katel pauku tegi.

Isegi täiesti töökorras oleva auruveduri käivitamine külmal ajal on keeruline operatsioon ja diletandile täiesti võimatu ülesanne. Vaata videot sellest: https://www.youtube.com/watch?v=UXR9CWzR7Yk

[parkija]

Auruveduri katelt saab priimalt kütta näiteks vedelgaasiga , seega veidi inseneritarkust ja loovat mõtlemist ning läheb , auruveduri puuduseks on suur veekulu ja selle vastu kunagi toodetud auruvedurite puhul rohtu pole .

[priitM2]

Jätaks need auruveduri fantaasiad nüüd sinnapaika. Aastakümneid seisnud auruvedur on vanaraud. Tehnika seistes ilma korralikult konserveerimata ei säili. Heal juhul on võimalik mõni neist käima saada, aga mitte piisava töökindlusega regulaarselt toimima panna. Lisaks on vaja auruveduri jaoks vajalikku infrat ja muidugi inimesi.

[tone]

Haapsalu laiarööpmelise kordategu maksis €80000, kaua aega läks ei teagi. Venelased vast saavad odavamalt hakkama aga neil neid suuremal hulgal vaja.
https://www.err.ee/1608757315/haapsalu- ... sojaveduri

OT, aga kas tehti päriselt kasutuskõlblikuks või lihtsalt nühiti rooste maha ja värviti üle? Pole kuulnud, et seal oleks katlasse tuld tehtud.
Eestis seisis auruvedurite strateegiline reserv Valgas, neile oli minu teada ette nähtud ka mingi perioodiline kontroll ja käivitus. 90-ndatel läks sellega nii nagu kõigega mida rahaks sai teha.

Käisin suve jooksul remonditavast vedurist korduvalt mööda.
Katelt lahti ei võetud. Vahetati mõned läbiroostetanud plekid, aknaklaasid, mingid puitosad, puhastati ja värviti.
Ei arva, et on kasutuskõlblik.

Vene teema juurde tagasi tulles, olen ka lugenud artiklit, et venelastel ainult 12 vedurit reservis. Aga venemaa mastaape arvestades, oleks mingisugusegi tulemuse saavutamiseks vaja sadu või tuhandeid ühikuid tehnikat. Teema on vist laualt maas.

[Kriku]

Kuna tegelikkuses auruvedurite reserv ju eksisteeris, siis ma loodan, et auväärt kaasmoderaator ei pahanda, kui ma liigutan selle tehnika alla.

[Sugga 21]

Aastal 1979 veeti meid Krasnodari kraist Kazakhstani,teisele etapile uudismaale.Kuskil Uurali mägede servas peatusime jaamas,kus seisid auruvedurid.Aknad,uksed olid laudadega kinni löödud.Vedureid oli sadu.Teadjad rääkisid,et reserv sõja puhuks.Kui elekter ja diisel kadunud siis mõne palgi ikka leiab.

[Sam Beaver]

...auruveduri puuduseks on suur veekulu ja selle vastu kunagi toodetud auruvedurite puhul rohtu pole .

On ikka. Asja nimi on tender-kondensaator

1667421921303.jpg (50.83 KiB) Vaadatud 976 korda

[Peeter]

Millalgi oli Tehnikamaailmas jutt auruvedureist, mis meil siin sõitnud. Ja siis oli nii L-seeria, kui sellesama Haapsalu vedurijutu juures märge, et venelastel oli pikka aega läänepiiril kuskil Lvovi või Bresti kandis NZ-haruteedel suur ports 1435-mõõduga auruvedureid, puhuks kui peaks minema Euroopale kallaleminekuks. Et oleks millega minna...

[Kjen1]

Wikipeedias on päris suur loetelu, palju neid L-tüüpi lokomotiive veel mingil kujul alles on.
Ei viitsi kokku lugeda, aga sadakond kindlasti.

Kui ühte suuremat kollektsiooni googeldasin, siis ega nad jah väga lahinguvalmis just ei ole.
https://www.parovoz.com/regio/index.php?PRINT&ID=964

Väidevavalt aastani 2004 riik hoidis neid reservis, siis jäid nagu on.
https://reddiz.livejournal.com/14326.html

[hjl85]

Kuna elektriga kitsas käes siis on Ukraina kasutusee võtnud auruvedurid
https://twitter.com/akamyshin/status/15 ... iB8WX9rVLw