Ametnike poolne liialdamine
Re: Ametnike poolne liialdamine
Ega ikka ei lange küll. Telefonikõne häirekeskusesse, mis teavitab korrarikkumisest, annab aluse tuvastada isikut. Teataja arvates on tema õigusi rikutud ja toime pandud korrarikkumine. Politsei tuleb kohale, fikseerib olukorra ja korrarikkumisega seotud isikud ja tegutseb vastavalt edasi. See, et korteris antud hetkel vaikus on, ei tähenda, et korrarikkumist ei ole toime pandud.
Croman, ära nüüd üle võlli juttu ka ajama hakka - "telefonikaebuse korral tuvastatakse rikkumine ja see on kohe lõplik süüdimõistmine?"
Samahästi võiks väita, et naaber kuuleb, et kõrvalkorteris saab naine mehelt peksa. Politsei tuleb kohale, vaikus. Räägib naabriga, aa mingi 10 min on vaikus. Räägib peksjaga. Aa ma juba enam 10 minutit enam ei peksa. Järelikult pole alust korrarikkuja tuvastamiseks? Väga üle võlli võrdlus, aga täpselt seda oma viimase postitusega ju ütlesid.
Croman, ära nüüd üle võlli juttu ka ajama hakka - "telefonikaebuse korral tuvastatakse rikkumine ja see on kohe lõplik süüdimõistmine?"
Samahästi võiks väita, et naaber kuuleb, et kõrvalkorteris saab naine mehelt peksa. Politsei tuleb kohale, vaikus. Räägib naabriga, aa mingi 10 min on vaikus. Räägib peksjaga. Aa ma juba enam 10 minutit enam ei peksa. Järelikult pole alust korrarikkuja tuvastamiseks? Väga üle võlli võrdlus, aga täpselt seda oma viimase postitusega ju ütlesid.
Viimati muutis taara, 07 Jaan, 2023 22:59, muudetud 2 korda kokku.
Re: Ametnike poolne liialdamine
See on huvitav küll, et kellegi peas kõlavate häälte tõttu võin saada korrarikkujaks. Kas te ei tahaks seda veidi avada - kui kohapeal ikka midagi ei leita, nagu akf Fucsi korral, mis siis lõpuks kirja läheb - jäi siis korrarikkujaks või mitte.
Naise peksmine ja analoogsed kaebused on juba lg4 p2 ja seal on teistsugused reeglid. Jääme ikka müra juurde.
Naise peksmine ja analoogsed kaebused on juba lg4 p2 ja seal on teistsugused reeglid. Jääme ikka müra juurde.
Re: Ametnike poolne liialdamine
See on huvitav väideKui politsei poleks rikkumist tuvastatuks lugenud, siis poleks nad ka üldse akf Fucsi ukse taha tulnud.
Mille järgi või alusel nad selle "rikkumise" tuvastasid?
Ma ei tea mida helistaja häirekeskusele ütles, aga kuna minu korteris viibivad kaks ainsat inimest ja elusolendit (kärbsed ja ämblikud v.a.) magasid kell 2 öösel juba mitu tundi oma kõige sügavamat und, siis mingi rikkumise tuvastamine lihtsalt ei olnud võimalik.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Miks croman üldse KorS § 50 lg 4 p 1 ja 2 kallal närib. See räägib üldse eluruumi valdaja TEADMISETA sisenemisest. Fucs puhul kehtib ikkagi KorS § 50 lg 2.
Fucs elab selles korteris. Järelikult on valdaja. Kuna valdaja viibib oma eluruumis, järelikult on ta kohal ja teadlik. Seetõttu ei kohaldu lg 4. Lg 4 kohaldub siis, kui Fucs on naabrinaise juures. Telefon väljas ja kätte ei saa. Aga korteris hakkas timeriga telekas täiest kõrist üürgama ja naabrid ei saa magada.
Fucs elab selles korteris. Järelikult on valdaja. Kuna valdaja viibib oma eluruumis, järelikult on ta kohal ja teadlik. Seetõttu ei kohaldu lg 4. Lg 4 kohaldub siis, kui Fucs on naabrinaise juures. Telefon väljas ja kätte ei saa. Aga korteris hakkas timeriga telekas täiest kõrist üürgama ja naabrid ei saa magada.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Ah, olge nüüd. See lõige 4 on täpne, esimesena tõi siia lõime akf Kriku ja kui täpsemalt loete, siis seal on märkus Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni või eluruumi valdaja teadmiseta on isiku eluruumi sisenemine lubatud ainult juhul, kui see on vajalik: ...
Muide, midagi ei ole üle võlli. Väga oluline on teada seadusi, k.a oma õigusi ja koduga seonduv on samuti alati oluline.
Veel üks aspekt on võimalus korduva korrarikkumise eest väärteomenetluses 400 eur trahvi saada.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Seda ma polegi väitnud - kõik tegevused otsustatakse ikka omas ajas kättesaadava info põhjal. Loomulikult võib juhtuda ja juhtubki, et hilisemate menetluste käigus hinnatakse tõendeid ümber või lisandub uusi tõendeid.
Väga lihtne näide - politsei mõõdab kellegi kiiruseks 90 alas 101 km/h, peatab auto, kutsub isiku oma autosse, kontrollib dokumente, teeb protokolli, määrab trahvi. Kõik need tegevused tehakse eeldusel, et kiiruseületus on tuvastatud. Hiljem isik vaidlustab selle alusel, et kiirusmõõtja taatlemisega oli mingi jama ning kohus tühistab trahvi. Kas rikkumine tegelikult aset leidis või mitte, on teada väiksema tõenäosusega kui oleks olnud korrektselt taadeldud aparaadi puhul ning juriidilises mõttes ei leidnud aset. Politseinikud tegutsesid aga sellest hoolimata õiguspäraselt, kui nad ei teadnud ega pidanud teadma taatlemise jamast.
Väljakutsuja kõne põhjal.
Vaadakem uuesti koosseisu:
Siin on kaks punkti: esiteks tundis keegi ennast häirituna (ilmselt tõepoolest tundis) ja teiseks "keskmine objektiivne isik" oleks ennast samuti häirituna tundnud. Tolle teise üle ei pruugi aga olla võimalik otsustada millegi muu kui väljakutse järgi. Ehk siis, nagu juba kolmandat korda ütlen:kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik. Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust.
Oletatavasti tegutseb politsei sõna-sõna-vastu olukorras tavaliselt eeldusel, et ju mingi rikkumine ikka toimus ning loeb igaks juhuks asjasse puutuvatele kodanikele sõnad peale. See ei tähenda, et rikkumine ka tegelikult aset leidis või et mina arvaks, et akf Fucs tegelikult lärmas (ei arva!). Konkreetselt koha peal konflikti lahendavad ametnikud tegutsevad alati piiratud informatsiooni alusel ja neilt ei saa nõuda samasugust kõigi asjaolude välja selgitamist ning igakülgselt kaalumist kui kohtult. Vastasel juhul muutuks nende tegevus võimatuks.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Te olete siiani eksiteel. Veelkord, kui kohapeal korrarikkumist ei tuvastata, ei ole lg4 p1 koosseisus (esimese väljakutse raames) üldse oluline, mida kõnes kirjeldati.
Võtame hüpoteetiliselt näiteks raskema variandi, ehk seal toimuski korrarikkumine, mis politseiametnike sündmuskohale esmakordse saabumise ajaks oli lõppenud. Kõik, midagi ei toimu, täielik vaikus. Inimesed on adekvaatsed.
Mis seaduslikud võimalused on poltseiametnikel- paluvad ukse lahti teha, küsivad ukse avajalt dokumenti, vestlevad, teevad hoiatuse- mis veel? Antud olukorras ei ole kohta kellegi arvamusele, võimalused on seaduses kirjas ja juurde neid ei saa tekitada.
Ja tuletame veelkord meelde, et uuele ringile ei mindaks vana plaadiga -kas esmakordsele väljakutsele eelnev mõjutus oli pidev või korduv ei ole sisenemise kohapealt oluline, sest ka raskemal juhul, kohapeal tuvastatava korrarikkumise korral tuleb mõlemal juhul esmalt proovida korrarikkumist lõpetada muul viisil ehk ilma sisenemiseta.
Varasemast veel, § 32 lg. 1. on isiku kindlakstegemise võimaldamiseks. Ruumi sisenemiseks täiendavaid õigusi ei anna. Seega antud juhtumi puhul irrelevantne.
Võtame hüpoteetiliselt näiteks raskema variandi, ehk seal toimuski korrarikkumine, mis politseiametnike sündmuskohale esmakordse saabumise ajaks oli lõppenud. Kõik, midagi ei toimu, täielik vaikus. Inimesed on adekvaatsed.
Mis seaduslikud võimalused on poltseiametnikel- paluvad ukse lahti teha, küsivad ukse avajalt dokumenti, vestlevad, teevad hoiatuse- mis veel? Antud olukorras ei ole kohta kellegi arvamusele, võimalused on seaduses kirjas ja juurde neid ei saa tekitada.
Ja tuletame veelkord meelde, et uuele ringile ei mindaks vana plaadiga -kas esmakordsele väljakutsele eelnev mõjutus oli pidev või korduv ei ole sisenemise kohapealt oluline, sest ka raskemal juhul, kohapeal tuvastatava korrarikkumise korral tuleb mõlemal juhul esmalt proovida korrarikkumist lõpetada muul viisil ehk ilma sisenemiseta.
Varasemast veel, § 32 lg. 1. on isiku kindlakstegemise võimaldamiseks. Ruumi sisenemiseks täiendavaid õigusi ei anna. Seega antud juhtumi puhul irrelevantne.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Korrarikkumise koosseisuline tunnus on kellegi häirimine ning politsei jaoks ainus viis teada saamiseks, et kedagi häiriti, on see, kui keegi teatab politseisse, et teda häiriti.
Kordan: mitte kuskil pole öeldud, et korduvuse jaoks oleks vajalik politsei korduv väljasõit. Seetõttu pole oluline, kas politsei saabub sündmuskohale esmakordselt või mitte. Korduv sündmus ei tähenda seda, et politsei oleks sündmust korduvalt isiklikult tuvastanud ega ka seda, et tunnistajad oleksid selle kohta erinevatel aegadel ütlusi andnud.
Sisuliselt pole ju mitte mingit vahet, kas tunnistaja helistab kell 00:40 politseisse ning teatab, et kell 00:20 ja 00:35 lärmati või helistab politseisse nii kell 00:25 kui 00:40 ja teatab kummalgi korral, et viis minutit tagasi lärmati. See ei muuda vähimalgi määral tunnistaja ütluse kaalu. Samamoodi ei muuda tunnistaja ütluse kaalu see, kui politsei käib mõlemal juhul kohal ning protokollib tunnistaja ütlused kaks korda eraldi koha peal.
Palun veelkord hoolikamalt lugeda nii seadust kui minu postitusi. Nii ruumi sisenemine § 50 alusel kui isikute kindlaks tegemine § 32 lg. 1 alusel toimub korrarikkumise lõpetamiseks. Seega, isikute kindlaks tegemine on üks võimalikest tegevustest, millega politsei korrarikkumist lõpetab ja seega võib selleks ruumi siseneda § 50 alusel.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Korrarikkumise lõpetamiseks tuleb kasutada esmalt muid meetodeid enne sisenemist- seda ei tohiks olla nii keeruline mõista.
Tundub, et te ei soovi vastata eelmises postituses olevale ainukesele küsimusele, vaid jätkate hämamist.
Miks üldse on oluline -kodu puutumatus on põhiseaduslik õigus, mille riive peab olema igal juhul täpselt seadusega fikseeritud. Ja siinkohal peaks oponent näitama täpselt kätte need seadusepunktid. Missugust informatsiooni annab aga näiteks lause:
§ 50 on väga lai mõiste. Sama hästi võiksite argumenteerida, et selleks annab õiguse KorS.
Tundub, et te ei soovi vastata eelmises postituses olevale ainukesele küsimusele, vaid jätkate hämamist.
Miks üldse on oluline -kodu puutumatus on põhiseaduslik õigus, mille riive peab olema igal juhul täpselt seadusega fikseeritud. Ja siinkohal peaks oponent näitama täpselt kätte need seadusepunktid. Missugust informatsiooni annab aga näiteks lause:
§ 50 on väga lai mõiste. Sama hästi võiksite argumenteerida, et selleks annab õiguse KorS.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Jah, sellest ma olen isegi mitu korda kirjutanud. See ei tähenda, et politsei peab selleks mitu korda kohal käima, nagu te vist arvate.
Ma kutsun teid korrale. Teemasse on korduvalt postitatud viited punkti täpsusega ja on selge, et jutt käib jätkuvalt § 50 lõigetest 2 ja 4. Palun hoiduge edaspidi pahatahtlikest repliikidest nagu ülal tsiteeritu.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Küsimus on eluruumi sisenemises. Kas on õigust siseneda, kui korrarikkumine lõpetati muul viisil ? -jah/ei, ilma kommentaarideta.
Ma mõistan, et dialoog läheb teie jaoks ebamugavaks, aga see ei anna põhjust süüdistada mind pahatahtlikkuses. Ei ole mõtetelugeja ja ei tea, mida te mõtlesite kui kirjutasite § 50. Näiteks § 50 lõige 2 loen nüüd esmakordselt. Kuidas see punkt võiks juhtumiga seotud olla?
Re: Ametnike poolne liialdamine
Ilmselgelt mitte.
Kuna teemas on varem minu poolt punkti täpsusega viidatud, siis teate küll. Selline kontekstiga mittearvestamine ongi pahatahtlik väitlusvõte, millest palun teil edaspidi hoiduda.
Lugege see läbi ja saategi teada. § 50 lg. 2 on üldnorm sisenemiseks korrarikkumise lõpetamiseks, lg. 4 p. 1 erinorm sisenemiseks korrarikkumise lõpetamiseks kella 23.00-st kuni 7.00. Isiku kindlaks tegemiseks kui üheks korrarikkumise lõpetamiseks vajalikuks tegevuseks § 32 lg. 1 järgi võib siseneda nii § 50 lg. 2 kui lg. 4 p. 1 alusel, olenevalt asjaoludest. Lisaks, lg. 2 sisaldab varem tsiteeritud põhimõtet "Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust."
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 211
- Liitunud: 08 Mär, 2018 21:14
- Kontakt:
Re: Ametnike poolne liialdamine
Selline tõlgendus on vale. Või vähemalt ei lähe ta kokku politseis täna antava väljaõppega. See, et valju lärmi kaebuse korral oli kahe muusikapala vahel paus või pidi karjuja vahepeal hingama ei muuda seda häiringut korduvaks. Kui see kaebus tehakse päevasel ajal, siis saab patrull küll minna ukse taha ja paluda lärmi vähendada, aga kui puuduvad viited muule kuriteole või kellegi ohusolemisele, siis suurt rohkem teha ei saagi. Kui sama juhtub öörahu ajal ja patrulli saabudes on vaikus, pole jällegi midagi parata. Isegi kui patrull saabub mitmendat korda, aga patrull mingit häiringut ei tuvasta, ei ole mingit juttugi võimalusest, et politsei saaks seaduslikul alusel eluruumi tungida.Sisuliselt pole ju mitte mingit vahet, kas tunnistaja helistab kell 00:40 politseisse ning teatab, et kell 00:20 ja 00:35 lärmati või helistab politseisse nii kell 00:25 kui 00:40 ja teatab kummalgi korral, et viis minutit tagasi lärmati.
Akf Fucs poolt kirjeldatud juhtumi puhul ütleks teadaolevat arvestades, et politsei ületas võimupiire.
Re: Ametnike poolne liialdamine
See tähendab ei. Sellega on vaidlus lõppenud. Akf Fucsi juhtumi puhul ei olnud politseiametnikel lg4 p1 alusel õigust jõuga siseneda.
Tundub, et soovite edasi diskuteerida, § 50 lg. 2 koosseisu üle.Kriku kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 12:11 Lugege see läbi ja saategi teada. § 50 lg. 2 on üldnorm sisenemiseks korrarikkumise lõpetamiseks, lg. 4 p. 1 erinorm sisenemiseks korrarikkumise lõpetamiseks kella 23.00-st kuni 7.00. Isiku kindlaks tegemiseks kui üheks korrarikkumise lõpetamisega seotud tegevuseks § 32 lg. 1 järgi võib siseneda nii § 50 lg. 2 kui lg. 4 p. 1 alusel, olenevalt asjaoludest. Lisaks, lg. 2 sisaldab varem tsiteeritud põhimõtet "Mõjutuse häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust."
Tuletan kõigepealt meelde, et üldnormile lg 2 lisatud erinormi lg 4 subjektidele kehtib üldnorm ainult erinormi koosseisu väliselt.
Akf Fucsi juhtumil oli tegemist erinormile lg 4 vastava koosseisuga, mistõttu üldnorm ei kehti. Üldnorm kehtiks näiteks päevasel ajal.
Millegipärast soovite ka § 32 lg. 1 korduvalt kasutada. Nagu öeldud, valdusesse sisenemiseks § 32 ei anna mingeid täiendavaid õiguseid. Kui korrarikkumist ei lõpetata muul viisil ja korrakaitseametnikud sisenevad jõuga § 50 mingi lõigu alusel, siis toimub isikute tuvastamine vastavalt § 32. Akf Fucsi juhtumi korral kasutati § 32 lg. 1 sätteid uksel dokumendi küsimisel.
See lõik on õige,aga ei haaku akf Fucsi juhtumiga mitte kuidagi. Lg4 p1 sisenemisvõimalused - vaadake palun postituse esimest lõiku.
Re: Ametnike poolne liialdamine
Kas mõtlete nõudmist abikaasa üles ajamiseks ja vastasel juhul korterisse sisenemist? Nüüd need sammud võisid olla seotud kahtlustustega Lg 4 p2 koosseisu kuuluvate tegevuste, eelkõige perevägivallaga seoses. Keeruline on hinnata põhjendatust, teadmata korrarikkumisest teatanud kõne sisu. Aga minu arvates peaks politseiametnik küsimise peale ikkagi kahtluse sisu välja ütlema.alfa hotel kirjutas: ↑08 Jaan, 2023 12:38 Akf Fucs poolt kirjeldatud juhtumi puhul ütleks teadaolevat arvestades, et politsei ületas võimupiire.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist