www.militaar.net

Liechtensteini ajaloolane Henning v. Vogelsang toob ette huvitavad ajaloofaktid, et Abwehri luureohvitser hilisem Wehrmachti kindralmajor Artur krahv Holmston-Smyslowsky 1942. aastal aktiivselt tegutses Eestis. Sellest mainib ka Vene ajaloolane Drobjazko, kuid täpsemad andmed ikkagi puuduvad. Krahv Smyslowsky teatavasti oli Abwehri üks huvitavamatest figuuridest, millest praegugi eriti midagi ei kirjutata. Endine tsaariarmee ohvitser, Vene aadlimees võitles I Maailmasõja rindadel. Bolshevikude putschi ajal oli see kaardiväeohvitser punases Petrogradis, kust ta sai Serbia ohvitseri võtsdokumentide järgi põgeneda just tänu Austria-Ungari Punase Risti aktivistile krahvinn Nora Kinsky´le. Seejärel suundus krahv Smyslowsky kindral Denikini juurde, kus võitles punadeemonite vastu Denikini armee luures. Emigratsioonis elas Smyslowsky Saksamaal, kus tänu oma sõbrale endisele kaardiväe ohvitserile Baltisaksa mõisnikule parun Kuhlbarsile (Admiral Kanarise lähedane) sai astuda Abwehri teenistusse. Kui Smyslowsky jõudis Eestisse oli ta juba Oobersti auastmes. Henning von Vogelsang toob ette seni tundmatu fotodokumenti, mille peal on krahv Smyslowsy koos oma autojuhiga ja teenistusauto taustal väidetavalt Tallinn-Tartu manteel. Leningradi oblastis tegeles Smyslowsky diversantide ettevalmistamisega, keda pärast väljaõppet lennukitega saadeti Punaarmee tagalasse rahvusliku vastupanuliikumise arendamiseks (loe diversiooniaktide tegemiseks).Selleks moodustas Smyslowsky väegrupi Nord lähitagalas salastatud Abwehri üksuse “Sonderdivisjon R” (eridiviis R - Russland), mille raames koolitati eriüksuslasi.
Mais 1945, kui krahv Smyslowsky oma üksusega (1. RNA) sattus Liechtensteini territooriumile, kuulus tema üksusse vähemalt üks eestlasest sõdur. Nagu Henning v. Vogelsang väidab, igatses eestlane oma kodumaa järele ning vaatamata sellele, et naasmise juhul ootas teda kindel surm GULAGis, otsustas ta ikkagi Punaarmee kätte ennast vangi anda. Tema nimi ega hiljem saatus pole teada.
Võib-olla keegi foorumlastest on kuulnud krahv Smyslowsky tegevusest Eestis või tema üksusse kuulunud eestlastest?

nimi on väga Poola pärane

nagu pädev luuraja kasutas Smyslowsky mitu nime: päris nimi oli Boris krahv Smyslowsky (Борис граф Смысловский). Olles teenistusel Wehrmachtis kasutas krahv pseudonüümi Artur Holmston (ka Arthur Holmston), sõja lõppu poole juba Artur Holmston-Smyslowsky ning 1946. aastast elu lõpuni oli ta Arturo Holmston, sest pärast sõda sai ta Juan Peron´ilt isiklikult Argentiina kodakonsuse. Holmston-Smyslowsky sõbrad ja endised alluvad tihti varjasid oma nimed. Nii näiteks tema adjutant Oberleutnant Sochin (pseudonüüm) viis oma päris nimi hauda kaasa.