www.militaar.net

sass2401 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:46selle Pae tn maja nimetada kaardimajaks, kus paneele pold kokku keevitatud

Nii asjatundmatut juttu pole rohkem mõtet ajada.

R/b paneelid ainult keevitustega püsivadki omavahel koos (v a nt vahelae õõnekad vms). Seega ka Pae tn-l ei saanud paneelmaja olla olemas ilma paneele kokku keevitamata.

sass2401 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:46ja segu asemel krohvisegu.

Mida see lause peaks tähendama?

Castellum kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 9:12 ...

sass2401 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:46ja segu asemel krohvisegu.

Mida see lause peaks tähendama?

sass lihtsalt arvab, et paneelide vahel olev segu hoiab maja koos.
Tänapäeval vist kasutatakse üldse mingit silikoonilaadset toodet?

Enkus kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 10:00

Castellum kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 9:12 ...

sass2401 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:46ja segu asemel krohvisegu.

Mida see lause peaks tähendama?

sass lihtsalt arvab, et paneelide vahel olev segu hoiab maja koos.
Tänapäeval vist kasutatakse üldse mingit silikoonilaadset toodet?

Paetänava maja oli üldse kolme korruseline ja seinad tellisest laotud- nii, et keevitada ei olnud seal midagi. Õhtul kui pauk käis sai pääste-kompanii ajateeniatega kohapeal käidud.

Enkus kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 10:00

Castellum kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 9:12 ...

sass2401 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:46ja segu asemel krohvisegu.

Mida see lause peaks tähendama?

sass lihtsalt arvab, et paneelide vahel olev segu hoiab maja koos.
Tänapäeval vist kasutatakse üldse mingit silikoonilaadset toodet?

Läheb teemast välja, aga ehk vajadusel tõstetakse ringi.

Paneelide vahe täitmiseks kasutatakse erinevaid betoone ja mörte. Spetsbetooni olen näinud Soomes (juotosbetoni), koostist ei tea praegu, hind kallim. Seetõttu on täidetud ka mingi harilikuma seguga. Natuke monoliidib tarindit ka, ehkki nagu öeldud, põhiline on elementide omavaheline keevisliitmine. Jäigastamine on niikuinii nähtud ette elementidega.

Põhiline osa on segul tuletõkestusel, aga ka müratõkestusel jms. Seda nii paneelidevaheliste tuletõkkesektsioonide moodustamisel kui ka keevisliidete katmisel. Nii et võib ka olla krohvisegu, kui on hästi tihendatud. Parem ikka, kui nõuka-aegne liidete tühjaksjätmine.

Ise viimati tegelesin paneelehitusega Rootsis 2015. Seal küll tegid mehed ise segu valmis ja löristasid vahed täis (täpselt ei mäleta, kas oligi harilik krohvipump või oli mingi sarnane aparaat) - aga Rootsis oli põhiprobleem mitte tehniline, vaid et betooni tehasest tellimine oli logistiliselt uskumatult bürokraatlik ja eriti muidugi nädalavahetustel.

Silikooni hästi ei usu? Esiteks, kallis - väga suured mahud silikoonide vms sääraste hermeetikute kohta. Teiseks - tuletõkestus. Aga ehk on nüüd mingid uued segud tekkinud, pole enam kursis...

olavsu1 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:42 kurat seda n-liidu aegset arhidektuuri teab.

Samasuguse paneelmaja lammutamine Tapal oli sõjaväelastele korralik pähkel:
https://www.youtube.com/@Sass191/videos

Castellum kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 9:12

sass2401 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:46selle Pae tn maja nimetada kaardimajaks, kus paneele pold kokku keevitatud

Nii asjatundmatut juttu pole rohkem mõtet ajada.
R/b paneelid ainult keevitustega püsivadki omavahel koos (v a nt vahelae õõnekad vms). Seega ka Pae tn-l ei saanud paneelmaja olla olemas ilma paneele kokku keevitamata.

sass2401 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:46ja segu asemel krohvisegu.

Mida see lause peaks tähendama?

Armeenia (Spitaki) maavärina (1988) järelmina selgus, et paneelmajad varisesid nagu kaardimajad seepärast, et paneelide vahelised keevisühendused olid tehtud suvaliselt või sootuks tegemata. Erandi moodustasid välismaalaste ehitatud hooned (nt soomlaste ehitatud hotell Jerevan), mis ühe Eestist pärit ajateenija sõnul oli väänelnud nagu madu, aga jäi püsti.

metsataat kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 10:41

olavsu1 kirjutas: ↑15 Jaan, 2023 22:42 kurat seda n-liidu aegset arhidektuuri teab.

Samasuguse paneelmaja lammutamine Tapal oli sõjaväelastele korralik pähkel:
https://www.youtube.com/@Sass191/videos

Oleks huvitav lugeda, millest seal vundament oli tehtud. Tartus on Põhja puiesteel ja Lääne tänaval samasuguseid maju. Ühes Põhja pst majas ma elasin kunagi. Tollel on vundament väga lohakalt tehtud. Vundamendiplokid on segamini silikaattellistega. Pooled seinad keldris on viltu. Ühes kohas oli vundamendi ladumise ajal ilmselt vajumine. Vajunud kohta ei lammutatud, see laoti tellistega kõrgemaks ja nii see maja püsib. Kui vundament alt lasta, siis on võimalik, et hoone jääb rusudele istuma samamoodi, nagu jäi Tapal lammutatud maja. Kes seda muidugi teab... Paneelide vuugid on seal nii välisseinas kui ka maja sees kuni kümnekonna sentimeetri laiused.

Castellum kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 10:23 Silikooni hästi ei usu?

Enkus kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 10:00 Tänapäeval vist kasutatakse üldse mingit silikoonilaadset toodet?

Akfid peavad ilmselt silmas vuugiliimi.
Pole ise sellega kokku puutunud, aga moodsaid plokke tootvas ettevõttes töötav sõber rääkis, et neil plokkidel on tavamõistes vuuk taotluslikult olematu, vältimaks külmasildu, mistõttu ei saa ka klassikalist mörti kasutada. Liim aga on loodud just täpselt kõiki liite nõudeid ja materjalide omadusi arvestades.

See ju miski aeroci/bauroci jt teema, mitte paneelide?

Sekeldaja kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 18:03 neil plokkidel on tavamõistes vuuk taotluslikult olematu, vältimaks külmasildu, mistõttu ei saa ka klassikalist mörti kasutada

Siin nüüd küll tekst ei klapi. Ei saagi aru, mida tahetakse ütelda.

Püstvuuke võid ju makrofleksiga vms säärasega täita, kui tarind töötab ainult survele. Rõhtvuuke pead ikka mingi survet taluva seguga täitma. On ka soojusisolaatoritena toimivaid segusid, aga hind...

Kriku kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 18:05 See ju miski aeroci/bauroci jt teema, mitte paneelide?

Jah, kirjutasin meelega "moodsaid plokke", et mitte konkreetsele kaubamärgile viidata. Ning küsimus polnud ju mitte plokkide või paneelide, vaid silikoonilaadse toote kohta nende vahel.
Vastan samas ka IMHO tarbetult praalivale castellumile: tekstist saad suurepäraselt aru, kui kujutad ette plokke (moodsaid plokke), ütleme siis kergbetoonist, mis on loodudki omavahel siduma mitte mördi, vaid liimiga (jah, on 21. sajand, mõelda vaid - liim!), mida kõigele lisaks tehasest kaasa tellida saab. Kordan veel igaks juhuks: ise kogemust ei oma. Kontrollima hakata, kas selles tehases töötav sõber ikka teadis, millest rääkis, või üritas hoogsa väljamõeldisega tähtsa inimese mulje jätta, ei pea vajalikuks. Rohkem selgitusi jagada samuti mitte. Löö Google'isse "vuugiliim" ja kontrolli teksti klappimist mõnel tootelehel või esimeses ettejuhtuvas ehitusfoorumis.
Keegi vuugiiliimi kasutanud, ehituskogemusega kaasfoorumlane on samuti teretulnud käesolevas meeldivas diskussioonis kaasa lööma ja ausõna, ka minu võimalikku puudulikku arusaama ja teadmisi korrigeerima.
Minu poolt silikoonilaadse toote ja vuugiliimi alamteema lõpp.

paadikapten kirjutas: ↑17 Jaan, 2023 17:43

metsataat kirjutas: ↑16 Jaan, 2023 10:41 Samasuguse paneelmaja lammutamine Tapal oli sõjaväelastele korralik pähkel:
https://www.youtube.com/@Sass191/videos

Oleks huvitav lugeda, millest seal vundament oli tehtud.

See maja seisis seal palju aastaid. Käisin seal sees paar korda.
Maja all oli täiskelder kogu maja ulatuses.
Vundament oli raudbetoon plokkidest 40 cm paksusega.
Veel videod:
https://youtu.be/hS4ciPmiZdY
https://www.youtube.com/watch?v=LtGbGX-jjwM
https://www.youtube.com/watch?v=_tNnEHCh0PM
https://www.youtube.com/watch?v=C3VeqYMOIZI

Valla volikogu esimehe kommentaar:https://www.youtube.com/watch?v=bvXtIEV_fnE

Tartu sellistel majadel on raudbetoonpaneelid vaid välispiiretes. Seespool on vundament sellistest plokkidest, rahvasuus tuntud nii vundamendiploki kui ka Tartu plokina:



Nendes ei ole armatuuri, ainsad rauast asjad neis on tõsteaasad. Olen näinud, kuidas kraanajuht löi trosside otsas rippuvat plokki teise ploki vastu, et rippuvast plokist kaks teha. See õnnestus paari matsuga.

Sellel majal olid samasugused vundamendiplokid.

OT täiesti, aga selline vundamendiplokk hajub 2kg lõhkeaine korral täiesti olematuks, nagu keegi oleks ära varastanud. Konksud vist leiti.