www.militaar.net

Tekkis selline võhiklik küsimus.
Et siis ülalmainitud relva tuleb pärast igat lasku uuesti käsitsi laadida (püssirohi-tropp-kuul) - ja mida rutem seda parem. Samas on püssiraud eelmisest lasust alles kuum ja sinna võib olla jäänud ka mingeid hõõguvaid osakesi. Kas siis pole lahtist püssirohtu alles suitsevasse torusse puistates ohtu, et see laadimise ajal kuumusest iseenesest süttib? Või tuleb raud alati enne laadimist tahmast puhastada?

onu juulius kirjutas:Tekkis selline võhiklik küsimus.
Et siis ülalmainitud relva tuleb pärast igat lasku uuesti käsitsi laadida (püssirohi-tropp-kuul) - ja mida rutem seda parem. Samas on püssiraud eelmisest lasust alles kuum ja sinna võib olla jäänud ka mingeid hõõguvaid osakesi. Kas siis pole lahtist püssirohtu alles suitsevasse torusse puistates ohtu, et see laadimise ajal kuumusest iseenesest süttib? Või tuleb raud alati enne laadimist tahmast puhastada?

Poisikesepõlves "sutsakatega" kannitud küll...

Julgen väita, et ühest lasust ei kuumene toru kuigivõrd. Samuti ei täheldanud me probleemi püssirohu isesüttimisega.
Aga kui nii oleks ka juhtunud - siis kohe kui püssirohtu sisse puistad, ilma kuuli ja troppideta - juhtunud poleks ikka midagi erilist.
Küll aga võiks ohtu oodata kui püssiraud ja laadimisvarras oleks mõlemad terasest. (säde hõõrdumisel jms)
Aga meie "sutsakate" rauad olid messingist...

Discoveris räägiti, et Jüüti merelahingu katastroofi põhjustasid igal pool laiali paiknevad laengud ja lahtised uksed. Sedakaudu pääses kahjutuli moonakeldritesse.
Aga põhjuseks oli jah soov iga hinna eest rohkem ja kiiremini tulistada.
Eestlaetavate relvade laskekiirus oli ilmselt nii väike, et püssitoru ei jõudnud korralikult püssirohu süttimispunktini kuumeneda.

Lisaks siia juurde veel et eestlaetavate püssidega korraldatud manöövritel ja õppustel sai nii mõnigi nekrut surma kaasvõitleja püssitorusse ununenud laadimisvarda läbi.

Pead ei saa anda, kuid minu mäletamist mööda tuli tõepoolest peale igat lasku relva raud vardaga läbi lükata. Tahm ja hõõguvad osad välja raputada ning alles siis uut rohtu sisse puistata. Vähemalt nii oli ühe tolle aja musketäride "üksikvõitleja õpikus" joonistatud. Võibolla siis, kui akrebuuside ja musketite asemele tulid ränilukuga ja süütekapsliga uuemad eestlaetavad püssid, hakati kuidagi kiiremalt asju ajama.