www.militaar.net

Andmed pärinevad:
Karise, J. Lemsalu, Roopa, Võnnu, Ronneburgi lahing (19. – 23. 06. 19) operatiivse ja taktikalise juhtimise seisukohalt. Tallinn, 1938.

Tegemist on sõjakooli lõputööga, mille leiab: ERA 495 - 12 - 663 ja 664.

Landeswehr: 2274 tääki, 300 mõõka, 101 raskekuulipildujat, 92 kergekuulipildujat, 12 miinipildujat, 32 suurtükki, üks soomusrong (soomusrongi suurtükid ja kuulipildujad juba arvatud ülalpooltoodud arvude sisse).

Lisan siia, et selle allika kohaselt Pihkva-Riia kiviteel Landeswehri soomusautod ei toetanud. On siiski allikad (sh Saksa), mis kinnitavad, et vähemalt 22. juunil kaks autot oli.


Rauddiviis: 1 650 tääki, 200 mõõka, 42 raskekuulipildujat, 56 kergekuulipildujat, 4 miinipildujat, 14 suurtükki.

Rauddiviisi jõudude sisse on arvatud ka üks pataljon, mis seisis lahingu ajal pidevalt reservis (350 tääki, 9 rkp, 8 kkp)

Kokku: 3924 tääki, 500 mõõka, 143 rkp, 148 kkp, 16 miinipildujat, 46 suurtükki, 2 soomusautot (?). Ka oli sakslastel lennukeid.

Need andmed pärinevad osalt Läti ennesõjaaegsetest uurimustest, osalt trofeedokumentidest, osalt on need hinnangud. Tegelikult tundub mulle, et tääkide ja mõõkade arv võis olla isegi väiksem, ent vast mitte väga palju. Omal ajal väideti Vabadussõja ajaloos saksa tääkide ja mõõkade arv ligi kaks korda suuremaks, ent siin tehti selline trikk, et tääkideks ja mõõkadeks arvestati väeosade kogu isikkoosseis.

Eesti 3. diviis ja Soomusrongide divisjon: 7721 tääki, 615 mõõka, 127 rkp, 186 kkp, väike hulk vananenud tüüpi miinipildujaid (3. polgul), 39 suurtükki, 4 soomusrongi, 4 soomusautot (soomusautode- ja rongide kuulipildujad ja suurtükid arvestatud ülaltoodud arvude sisse).

Siia hulka ei ole arvestatud Soomusrongide divisjoni alluvuses lahingu ajal olnud Võrumaa kaitsepataljoni, mis asus siiski liiga kaugel lahingutegevuse piirkonnast.

Kuulipildujate arv oli eestlastel tegelikkuses tõenäoliselt pisut suurem.

Niisiis eestlastel kokkuvõttes elavjõus pea kahekordne ülekaal. Kuulipildujates eestlastel võib-olla mõningane ülekaal. Suurtükiväes sakslastel mõningane ülekaal. Eestlastele tuli raudtee lõigus suureks kasuks ülekaal soomusrongides.

Siiski peab märkima, et osa Eesti vägesid otseselt lahingus ei osalenud (nt. 2. ratsapolk, üks soomusauto, üks soomusrong, üks patarei). Ühtlasi kui vaatleme konkreetseid lahinguepisoode, siis sageli ei olnud eestlaste ülekaal konkreetses rindelõigus kuigi suur, mõnikord isegi vastupidi.

aga kuidas lätlastega olukord oli? Väidetavalt olevat I Läti Vbariigi ajal seisnud Cesises mälestustahvel, millele oli kirjutatud : 1919 23.juuni pidasid siin Läti rahvuslikud väeosad võiduka lahingu Landeswehri ja Rauddiviisi vastu" eestlastest mitte sõnagi. See on vaid kuuldus, kuid kas ja kuipalju ikkagi lätlasi oli?

Hannes Walteri raamatus "Landesveeri sõda" on kõik andmed olemas.

Lätlasi (2. Cesise polk ja paar väiksemat üksust) oli lahingu alguses umbes 1500 tääki ja mõõka, lisaks veel 6 suurtükki. Kuna kogenematut läti polku tabas Landeswehri pealöök, siis jooksis ligi pool polgust laiali ning järgnevatel päevadel mingisugust rolli ei etendanud.

fredo kirjutas:aga kuidas lätlastega olukord oli? Väidetavalt olevat I Läti Vbariigi ajal seisnud Cesises mälestustahvel, millele oli kirjutatud : 1919 23.juuni pidasid siin Läti rahvuslikud väeosad võiduka lahingu Landeswehri ja Rauddiviisi vastu" eestlastest mitte sõnagi. See on vaid kuuldus, kuid kas ja kuipalju ikkagi lätlasi oli?

Paneks siis siia viimase Võnnus käigu pildid. Eelmise vabariigi mälestussambast mul neid kahjuks pole. Kui keelelgi äkki on, paluks postitada või saata privas...

Vabadussõja aegne kindralmajor August Traksmaa kirjutab oma 1939 raamatus "Lühike Vabdussõja Ajalugu" järgmist:
"Eesti ja Läti vägede kogujõudu võis 19. juuniks hinnata 6200 püssimehele 190 kuulipilduja, 31 suurtüki ja 2 soomusrongiga. Landeswehri ja saksa rauddiviisi jõud tõusid selleks ajaks 5200 püssimehele 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipildjua ja 1 soomusrongiga"
"Vaenlane ületas meid seega tunduvalt tulejõus - kuulipildujate ja suurtükkide poolest, kuna miinipildujad puudusid meil täielikult. Ka oli vaenlasel lennuvägi, meil see puudus"

Kogujõud kogujõuks aga Rauddiviisist jõudsid lahingust osavõtta vaid tehnilised väed..

On sul üldse aimu, mis asjad on "tehnilised väed" ja millised üksused Rauddiviisist osalesid Võnnu lahingus?

Teadmiseks: Rauddiviisist jõudsid otseselt lahingust osa võtta tervelt 4 jalaväepataljoni ja 2 ratsaeskadroni, lisaks tehnilistele üksustele.

Harimiseks:
http://pygmy-wars.50megs.com/latvia/fkoobcesis.pdf

Nii meenutab Landesveeri purustamist ja Võnnu langemist Moskvas trükitud Rahva Hääl 21. juunist.

Nii et sel ajal kõlbas kommunistidel seseda eestlastele meelde tuletada küll. Kui laiemalt sirvida seeaegset Rahva Häält, siis torkab silma eestlaste rahvustundele ja kodumaaarmastusele rõhumine ja tugevasti ülepaisutatud või lausa valed artiklid sakslaste kuritegudes Eestis (tapmised, küüditamised jne).