www.militaar.net

huvitav kari ludrisid:
http://www.orkut.com/Community.aspx?cmm=8107219

Siin on teine kari ludrisid:
http://www.orkut.com/Community.aspx?cmm=1267140

Väikesed padukommunistid, kes arvavad, et ..... tglt ma ei teagi, mida nad arvavad aga valus on lugeda neid sõnavõtte, et meie keskel on veel neid, kes ei armasta oma kodumaad.

need lingid on m7ttetu panna siia kuna paljud siin foorumis ei kasuta seda lehte.

abx link, de Armani
on lihtsalt huvitav teada, kes meil siin eestimaal elavad ja mida nad mõtlevad. Sisepagulased võiks tõesti siit minema astuda, kui neil Eestis nii raske elada on. Kusjuures oma üllatuseks leidsin sellest nimekirjast 3 tuttavat. lugege veidi nende targutusi ajateenistuse teemal. peaks pildi klaariks lööma. vastikud Tartu intellektuaalid ehk tavalised kõrtsitargutajad.

Kuigi ma ei saa üldiselt nõustuda ühegi sõnaga, mida räägivad ajateenistuse vastased, ei arva ma siiski, et tegemist oleks ilgete rahvavaenlaste, priivleivasöödikute ja reeturitega. Neil on lihtsalt oma arvamus asjale - nii nagu Põhiseadus kohustab kõiki mehi osalema riigikaitses, annab seesama põhiseadus kõigile kodanikele ka vabaduse avaldada oma arvamust.

Pealegi - seni, kuni kaitseväkke võetakse niikuinii vaid umbes 25% noormeestest, ei ole ka erilist mõtet neid patsifiste vaenama hakata.

Pigem võiks mõni asjalikum kaasfoorumlane astuda selle kommuuni liikmeks ja nendele kaaskodanikele sisukate ja pädevate argumentide abil (mitte turusõimu tasemel) selgeks teha, miks Eestile ei sobi palgaarmee ning miks ajateenimine peaks olema iga kodaniku aukohus.

nende vasak-liberaalide näol on tavaliselt tegemist rangete puna-radikaalidega, aga proovime ikkagi. vastavalt PS-le on õigus lolli möla ajada, kuid vastavalt PS-le on mul õigus ka välja öelda, mida ma neist mölaajajatest arvan.

Mis mõtet oli seda linki siis siia ültse vaja panna kui parimal juhul üks kümnest pääseb asjale ligi või hakkad ise hoopis Orkut-i kutseid laiali jagama.

Sihuke lugu:

Sai kunagi õllelauas vesteldud ühe KL liikmega, niisama elust ja inimestest ja muuhulgas ka ajateenistusest.
Iseäranis üliõpilaste ajateenistusest.
Jäi kõlama minu austatud kaasvestleja seisukoht - et :

1. Eesti rahva paremik st üliõpilased ei peaks kohustuslikku ajateenistust läbima.
Et mitte tarbetult kaotada aega hariduse omandamisel.
Et selle puudujäägi peaks hiljem korvama kuulumine KL-i.

2. Arvestades tõsise rünnaku puhul võiduvõimaluste vähesust - oleks KL ja KV esmane ja põhiline ülesanne tagada lahingutegevusega Eesti rahva paremale osale vajalik aeg evakueerumiseks välismaale, et tagada rahva ja kultuuri püsimajäämine.

Rõhutan - see oli õllelaua jutt, kuigi mind selline arusaam siiralt üllatas.
Mõni aeg hiljem leidsin sarnase seisukoha ühelt foorumilt - sedakorda väitis autor end KL piirkondliku Bossi olevat...

Et kallid kaasvõitlejad!
Missss see siis on?
Üksikisikute seisukohtade juhuslik kokkulangevus?
Või ideoloogia?
Noh, et ongi esimene ja teine Eesti - kus ühed on kohustatud teisi teenima ja vajadusel nende eest surema?
Ja teised lubavad suuremeelselt tänutäheks säilitada rahvuse ja kultuuri?

P.S

Olen üldise sõjaväekohustuse pooldaja.

Huvitav mõttekäik tõesti ühe KL liikme kohta.
Nagu näha tuleb neist väljamaa pagulastest väga vähe tagasi ja paljud lahkuvad uuesti, sest pettuvad siinses olukorras. Kahtlemata peab mingi seltskond väljamaale pagema igaks juhuks, kuid õigem on kurikael koduukse eest minema lüüa, et mitte pärast sitast maja kasida ja lähedasi matta.

Teate, millest see inisemine sõjaväe vastu tuleb ja miks nii palju kandepinda saab?

Tänapäeval on suurem osa koolilõpetajatest kehaliselt ja vaimselt täielikud vorstid ja eks hirm ole nahas, et järsku ei saa hakkama. Ja pole kunagi paremat, targemat ja ilusamat inimest kui 12. klassi lõpetaja. Ja probleem pole arusaadavalt nende saamatuses, vaid pahas riigis, mis nende "valikuvabadusi ahistab". Kesse ikka iseennast süüdistaks.

Meil on selliseid tööl omajagu olnud, no psüühiliselt on vennad nii nõrgad, et vääna nagu plastiliini teisi. Midagi viltu läheb, siis meesterahval vaat et silmad peos

Vahe on selles, et kes ENSV ajal kehalises kasvatuses vähemalt VTK kõige lahjemat märki ei saanud, oli luuser ja teisele naerualune. Praegu saaks vist ahistamissüüdistuse. Maja kõrval on kool, noored lapsed tulevad, nagu pontsikud. Mis sa sellistest tahad?

Füüsiline ja vaimne tervis on teatavasti tugevas seoses. Üldine eranditeta ajateenistus, kasvõi 3-4 kuud kuluks Eestile marjaks ära, nii riigikaitse kui uute kodanike mentaalse vormi seisukohalt

Kuskohas see "meil" asub?

tegelikult peaks ajateenistuse süsteemi tugevalt muutma. Hästi tugevalt kohe. Meil on ju see probleem, et inimesed aetakse noorelt kroonu ja siis õpetatakse neile eriala mida nad tulevikus suure tõenäosusega kunagi kasutama ei hakka. Ma ei räägi nüüd siin nn sõjaväespetsiifilistest, nagu näiteks kuulipildur või kahuri sihtur. Vaid ikka sellest, mis moodustab enamiku tänapäeva sõjaväest - toetusfunktsioonid. Ikka need kokad ja autojuhid ja mehhaanikud jne. Mis mõte on koolitada 18-aastasest poisist E kategooria autojuhti, kui ta tahab saada hoopis kokaks. Või vastupidi. Teine probleem on see, et tsiviil ja sõjaväe rollid ei ole omavahel tasakaalus. Tsiviilelus tegijal peaks olema võimalus olla ka sõjaväes tegija ja vastupidi. Muidu kaob inimesel motivatsioon ära. Oletame näiteks, et kõrgharidusega poiss tuleb eelkutsumisega sõjaväkke ning ta on kõlblik piirangutega siis koolitatakse temast autojuht. Kujutage nüüd ette, et hilisemas elus teeb vend vinget karjääri ning on igatpidi austatud ülemus aga kordusõppusele läheb rooli keerama. Mis mott tal selleks oleks? Pikk jutt sitt jutt. Vabandan nende kõigi ees, kes siiamaani pidid lugema

Hjalmar Nelk kirjutas:Oletame näiteks, et kõrgharidusega poiss tuleb eelkutsumisega sõjaväkke ning ta on kõlblik piirangutega siis koolitatakse temast autojuht. Kujutage nüüd ette, et hilisemas elus teeb vend vinget karjääri ning on igatpidi austatud ülemus aga kordusõppusele läheb rooli keerama. Mis mott tal selleks oleks?

Eks paneme siis kohe kindraliks - mis sest, et sõjaväelises mõttes on tema tase ikka vaid autojuht.


Ehk siis teisisõnu peaks tsiviilelus vinget kariääri tegev isik end sõjalises mõttes harima, et kõrgemat positsiooni tahta.
Samas ei usu, et see tsiviilkariääri kõrvalt harilikult võimalik oleks.
Ehkki tubli mees saaks sellega hakkama - kasvõi sellesama KL kaudu.

Aga nõuda, et tsiviilpositsiooni tõusuga kaasneks kohe automaatselt ka sõjaväeline kariäär....

Nõuka ajal seda prooviti - anti suvalistele oblasti parteitegelastele auaste mitte alla majori ja saadeti rindele vägesid juhtima.
Nahahoidmine ja potjomkinlus oli neil tsiviilist hästi käpas - kuid sõjamehe oskusi põld reamehegi jagu.

Kui palju sõdureid sihukesed tõprad II MS idarindel magama panid