Seda on Soomes arutatud sellest ajast peale, kui piirivalveamet avalikustas pühapäeval Kagu-Soome piiripunktides erakordselt palju Venemaalt saabunud varjupaigataotlejaid.
Paljud eksperdid on algusest peale öelnud, et see peab olema Venemaa võimude tahtlik surve.
Piirivalve teates on aga nähtust kirjeldatud veidi neutraalsemalt, sellise sõnakäändusega, et taustaks on "Vene võimude muutunud tegevus" ja "ilmselt ka rahvusvaheline kuritegevus".
Väiksemategi ebaselguste vältimiseks tasub vaadata kaarti ja end kurssi viia Venemaa piirivalveasutuste tavapraktikatega. Pärast seda saate vestluse täielikult lõpetada.
See on Vene võimude tahtlik tegevus Soome vastu. Ei saa olla juhust ega spontaanset põgenemist.
Venemaal kulgeb piiritsoon erinevalt Soome poolest kuni mitmekümne kilomeetri kaugusel piirist. Soomes on piiritsooni laius maal maksimaalselt kolm kilomeetrit ja merel neli kilomeetrit, kuid see on mitmel pool märksa kitsam.
Venemaal tähendab piiritsoon seda, et ükski inimene ei viibi selles piirkonnas ilma riigi võimude loata. Järelevalve eest vastutab piiriteenistus, mis töötab koostöös julgeolekuteenistusega FSB.
Kaardil on näha, kui sügavale ulatub Venemaa piiritsoon. Esimesed dokumentide kontrollimise punktid on kohe Viiburi kesklinna lähedal.
Kui Nõukogude Liit lagunes, lõdvendati ajutiselt piirikontrolli ka Venemaal ja eemaldati teetõkked näiteks Viiburi lähistel. Vladimir Putini valitsusajal on taastatud kontrollpunktid, piiritsooni on paigutatud kaasaegne tehniline valve.
Viiburis ulatub piiritsoon kesklinna lähedale. Viiburi lossist tuleb sõita vaid paar kilomeetrit Soome suunas ning esimene reisidokumentide kontrollpunkt on kohe vastas. Vaalimaa piirijaamani on umbes 50 kilomeetrit ja Nuijamaa piirijaamani umbes 30 kilomeetrit. Enne piiriületust kontrollitakse passe veel mitu korda.
Piirivööndis elavatel või töötavatel venelastel peab alati olema võimalik näidata seal viibimise õigust. Kui sisemaal elav venelane siseneb piiritsooni, peab tal olema välispass ja muud reisidokumendid.
Välisriikide kodanike puhul kontrollib Venemaa piiritsoonis passe ja Venemaa siseviisasid. Venemaa tagab tavaliselt ka selle, et Soome piirile suunduval inimesel on Schengeni alale minekuks õigus.
Nüüd aga tundub, et Vene võimuvõimud on Soome-vastasel piiril alustanud omalaadset "inimeste erioperatsiooni".
Järeldust toetab ka asjaolu, et julgeolekuteenistus FSB teatas eelmisel nädalal, et alustab Soome ja Eesti piiril isikut tõendavate dokumentide "tõhustatud" kontrolli.
Piiritsoonis ja selle lähistel viibivatel venelastel soovitati isikut tõendavad dokumendid enda juures hoida, kuna väidetavalt laieneb erikontroll nii Venemaa kodanikele kui ka välismaalastele. Raporti kohaselt jätkub tõhustatud kontroll terve novembrikuu ning selle eest vastutavad lisaks FSB-le ka rahvuskaart, politsei ja piirkondlikud haldusasutused.
“Dokumentide kontrollimine” on kõige ilmsem ringväljend – samamoodi, nagu väidetavalt käib Ukrainas sõja asemel vaid “erioperatsioon”. See on parim viis Vene kodanikele selgitada, miks on Soome piirile kamandatud rohkem politseinikke ja isegi rahvuskaardi sõdureid.
Kui Vene võimud piiril päris ehedalt piiririkkumisi ära hoiaksid, siis ilma vastavate dokumentideta Soome ikka ei sisenetaks ning Soome poolt keelatud jalgratastega piiriületus enam ei käiks.
Praktikas ei ole Venemaa võimuorganid Soome piiril «võimukontrollis», et tõkestada migrantide lubamatut liikumist, vaid nad võimaldavad seda. Täiendav dokumentide kontroll on vajalik ka selleks, et Venemaa suudaks ära hoida näiteks oma riigist pärit ajateenijate imbumise Soome reisivate varjupaigataotlejate ridadesse.
Kui kaugele on varjupaigataotlejad jalgrattaga Venemaa piiritsooni läbinud, pole teada. Sügisese külma ilmaga tehakse vähemalt osa teekonnast eeldatavalt autoga.
Igatahes on Venemaa võimud Takuus asüülitaotlejate liikumist piiritsoonis juba aegsasti märganud. Seoses kontrolliga on selgunud ka see, et neil pole Soome viisat. Kindlasti on ka võimudele teada saanud, et tegemist ei ole Putini agressioonisõja eest põgenevate ukrainlastega.
Venemaa ja Valgevene on mõlemad allkirjastanud Genfi pagulaskonventsiooni aastast 1951 ja selle pikendamise aastast 1967. Nendel ÜRO dokumentidel põhineb varjupaigataotlejate õigus taotleda kaitset ning neist tuleneb ka Euroopa Liidu järgitav põhimõte, mida tuleb iga varjupaigataotleja olukorda uurida enne, kui tehakse näiteks ümberkujundamisotsuseid.
Kaartidel on näha, kui sügaval on Venemaa piiritsoon Soome piiril.

Teisisõnu: kui Venemaa on andnud kõnealustele isikutele sissesõiduviisa või saanud nad muul viisil, peaks Venemaa ka nende eest vastutama. Varjupaigataotlejad peaksid oma taotlused esitama Venemaale, sest vaatamata Ukraina sõjale on Venemaa ametlik territoorium endiselt klassifitseeritud turvaliseks.
See, et nad on lasknud inimeste voolu läbi ametlike piiripunktide tulla, näitab ka Venemaa võimude teadlikku tegevust. Nii et tegemist ei ole loata maismaapiiri ületamisega, vaid varjupaigataotlejad on sihilikult suunatud Soome piiripunktidesse.
Ja kas organiseeritud kuritegelikud rühmitused võiks ikka nii olla? Nad oleksid võinud liituda üksikute piirivalveasutustega ja altkäemaksu väljapressimine võib tuua lisaraha nii kurjategijate kui piirivalveametnike taskusse?
Seletus ei ole usutav muus osas kui mõlema poole rahastamise osas. Kogu nähtusel peab olema vähemalt Venemaa julgeolekuteenistuse õnnistus ja suure tõenäosusega on operatsioonil ka Putini enda luba või otsene tegevuskäsk.
Venemaa-suguses diktatuuris pole usutav, et riigipiir võib ootamatult juhuslikult lekkima hakata. Samuti ei saa üksikud ametiasutused muuta reisidokumentide kontrollimise nõudeid nii, et muudatus puudutaks vaid Kagu-Soome piiri.
Ja kui see kõik võiks mingil põhjusel ilma FSB juhtkonna ja Putini loata päeva või isegi kahe jooksul juhtuda, siis hiljemalt pärast seda jääks nähtus kiiresti seisma.
Omavolilisi piiriametnikke karistataks ja nende võimalikud kaasosalised pannakse vangi. Venemaa piiri ääres ootavad immigrantkandidaadid mõistetaks kohut, trahvitaks ja saadetakse tagasi kodumaale, kuna Venemaa nendega tavaliselt käitub.