www.militaar.net

mis Eesti sõjakirjandust lugedes aeg-ajalt esineb on väide, et sakslased pidid 44. lahkuma, sest polnud laskemoona.

Kesk-Eestis, raudtejaamade lähedal, nagu näiteks Äntus, Siimustis, Müüsleris...asusid suured laskemoona ja varustuse laod, mis jäid täiega maha. Näiteks Siimustis pidid valla talumehed talv läbi vedama moona hobuvankritel Jõgeva raudteejaama, kuhu kerkisid saunade suurused virnad. Seal oli kõike, padruneid, mürske, granaate, pomme. Siimustis loendati kokku 125 ladu. Kui sõda ära lõppes tuli kõik samamoodi Siimusti metsa tagasi vedada, kus see õhku lasti.

Väidan, et laskemoonapuudust ei saa küll tuua Eestist kiire taganemise põhjuseks eraldi välja tuua.

Kas polnud logistilisi probleeme?

Abramis kirjutas:mis Eesti sõjakirjandust lugedes aeg-ajalt esineb on väide, et sakslased pidid 44. lahkuma, sest polnud laskemoona.

Kes on vähegi 44.a. rindekaarte vaadanud, see saab aru Eestist lahkumise tegelikust põhjusest. Lihtsalt Nõukogude väed olid Preisimaa kandis jõudmas mere äärde välja ning tulemuseks oleks olnud üks suur kott (või isegi mitu väikest, sest Läti aladel oldi ka merele üsna lähedal). Laevadega oleks seda kotti olnud võimatu varustada. Nagu muide näitab hilisemast ajast palju väiksema koti - Kuramaa koti - saatus, lõppes seal üsna pea kütus. Laskemoona oli seal, tõsi küll, üsna piisavalt.

Arvatavasti moodustati Äntu, Siimust jm laod tingimustes, kus Nõukogude vägede masspealeetungiga Ukraina-Preisimaa suunas ei arvestatud ning rinnet loodeti Narva jõe kandis kui Õhtumaa ajaloolisel idapiiril siiski hoida. Kasvõi selleks, et Soome liitlasena alles jääks.

Arvan sama.

Sakslaste taganemise põhjuseks 1944 aastal ei olnud mitte lahingumoona puudus vaid oht jääda "kotti" kuna nõukogude väed arendasid pealetungi Riia - Köningsbergi suunal.
Kotti nad Kuramaal aga jäidki.
Kuid armeegrupp õnnestus seejures enam vähem tervena säilitada.
Kui aga Sinimägedest poleks taandutud - oleks kõik meie mehed Septembri teises pooles Ida-Eestis lõksu jäänud ja siinsamas hävitatud.
Ja teemasid foorumis Tšehhi põrgust ei figureeriks.

Ja mis kirjandus see selline on, kus seda laskemoonapuudust põhjuseks tuuakse? Mina pole veel sellist väidet kuskil lugenud!

Karuke kirjutas:Arvan sama.


Kui aga Sinimägedest poleks taandutud - oleks kõik meie mehed Septembri teises pooles Ida-Eestis lõksu jäänud ja siinsamas hävitatud.

Vabandus et julgen kommenteerida, kuid kas mitte ei olnud nii, et kui Saksa väed oleksid Ida-Estis lõksu jäänud, siis oleksid nad Eesti valitsuse käsutusse läinud ning meie eest ka võitlema hakanud. Selline kokkulepe oli ju ometigi olemas!

Timsi kirjutas: Vabandus et julgen kommenteerida, kuid kas mitte ei olnud nii, et kui Saksa väed oleksid Ida-Estis lõksu jäänud, siis oleksid nad Eesti valitsuse käsutusse läinud ning meie eest ka võitlema hakanud. Selline kokkulepe oli ju ometigi olemas!

Sõja "veri" on nafta - ilma selleta ei liigu ükski lahingumasin ning vaid kergrelvastusega jalavägi oleks nagunii igasugusele armeele alla jäänud. Igasugune kott Eestis oleks ilmselgelt lõppenud naftapuudusega ning paremal juhul paikse passiivse kaitsega (a la Kuramaa), halvemal juhul massilise allaandmise ja hävitamisega (a la Pauluse 6. armee Stalingradi all).

Ma ei usu, et Eesti saatust oleks see karvavõrdki mõjutanud, kui miskis hüpoteetilises "Eesti kotis" oleks Eesti Vabariik uuesti kehtivaks kuulutatud. Pigem oleks ikkagi peale Berliini langemist tulnud alistumine ning kõiki võitlejaid oleks tembeldatud fašistideks ja nende käsilasteks. Vrd - Tiefi valitsuse lugu ja saatus...

Timsi kirjutas:

Karuke kirjutas:Arvan sama.


Kui aga Sinimägedest poleks taandutud - oleks kõik meie mehed Septembri teises pooles Ida-Eestis lõksu jäänud ja siinsamas hävitatud.

Vabandus et julgen kommenteerida, kuid kas mitte ei olnud nii, et kui Saksa väed oleksid Ida-Estis lõksu jäänud, siis oleksid nad Eesti valitsuse käsutusse läinud ning meie eest ka võitlema hakanud. Selline kokkulepe oli ju ometigi olemas!

Nagu LP Valdo ütles on sõja veri nafta - ja lisan omaltpoolt, et ka laskemoon ja relvad.
Ja teiseks mis huvi olnuks ühel sakslasel Eesti eest sõdida?

Kokkulepe?

Kellega?
Hitleriga või?

ja lisan omaltpoolt, et ka laskemoon ja relvad.
Ja teiseks mis huvi olnuks ühel sakslasel Eesti eest sõdida?

Laskemoona ja relvi ei jõudnud sakslased ju siit kõike äragi vedada.
Huvi sakslasel sõdida, võib olla oled kuulnud midagi loosungist bolševismi vastu, selle sama loosungi pärast oli eestlastel huvi Saksa vormis sõdida, ikka parem, kui GULAG-i vangilaagris näga surra.

Sakslastel poleks peale kottilangemist enam eriti palju võimalusi jäänud, kust taganeda. Venelane tuli peale ning tol ajal sõltus võitlemisest elu ja surma küsimus. Kokkulepe oli siiski suusõnaline. Ma katsun midagi täpsemat ka otsida ja eks siis annan teada.

See sakslaste ületulemise jutt põhineb Uluotsa ja kohaliku armeegrupi juhataja kokkuleppel, et juhul kui peaks õnnestuma venelastega separaatrahu sõlmida mingil ettekäändel, nagu atendaat Hitlerile näiteks, siis saab Uluots võimaluse Eesti Vabariik uuesti välja kuulutada ja siis tulevad kõik Eesti pinnal olevad saksa väed koos kõigi relvadega Eesti poolele üle ja aitavad venelaste vastu rinnet hoida ja ei põgene ülepeakaela Saksamaa poole. Selline väide vähemalt esitati Sinimägede lahingutele pühendatud dokumentaalfilmis, mis kevade poole esilinastus.
Atendaadid Hitlerile aga viibisid ja ebaõnnestusid ja nii tuligi käsk Eesti maha jätta ja kadus ka Uluotsa ja meie kõigi suur võimalus.

sakslastel oli kõik vajalik olemas,aga vaterland oli hädaohus ja nad tõttasid seda kaitsma.oma kodumaa on ikka tähtsam ju..

Peamine põhjus taganemiseks oli siiski ju see, et kardeti äralõikamist peavägedest ning kottijäämist Eesti aladele!

peamine pöhjus oli jah ikka kottijäämise kartus,kuna kuramaalt tungis n.armee ju peale.

moona olevat aga olnud igal pool nii palju,et mu metsavennast vanaonu ütles,et peale lahingut vasjadega,läks ta metsa,lükkas jalaga pinnast ja sealt tuli palju vindi,mg ja mp moona.taskud olid moona kogu aeg täis.

ja eks vanades lahingupaikades leiab siiani seda roostes moona lademetes.