www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑14 Jaan, 2024 9:52 Sealkandis on -30 iga-aastane ootamatu katastroof.

Kui välistemperatuur langeb alla -30C, siis katlamajad hakkavad väljastama üle +100C vett soojatrassi.
Kui sellise temperatuuriga veetrass lõhkeb, siis trassis oleva rõhu langedes läheb kogu trassis olev vesi keema ja väljub auruna.
Nõuka ajal puudusid elamute soojasõlmedes soojusvahetid ja sama vesi, mis oli katlamajas käis läbi korterites olevate radiaatorite.
Kui radikas oli leige ja korteris jahe, siis osavamad elanikud vedasid vooliku oma radiaatori õhutuskraanist vanni, et korteris oleks rohkem "sooja asja".
Sellise tegevusega rikutakse vee kvaliteet ja pidevalt kõikuv rõhk vähendab trasside eluiga.

Kui maja peakilbis põlevad läbi kaitsmed, siis need asendati 200mm naeltega, sest ega siis inimene pimedas ei saa olla.
Kõik on omavahel seotud.

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2024 23:42
Nõuka ajal puudusid elamute soojasõlmedes soojusvahetid ja sama vesi, mis oli katlamajas käis läbi korterites olevate radiaatorite.

Vabandage see on plära. Soojusvahetid olid olemas ja igal kortermajal. Kaks toru, üks teise sees. sisemine oli tsentralnaja ja välimine moodustas veesärgi ümber selle.

olavsu1 kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 3:48

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2024 23:42
Nõuka ajal puudusid elamute soojasõlmedes soojusvahetid ja sama vesi, mis oli katlamajas käis läbi korterites olevate radiaatorite.

Vabandage see on plära. Soojusvahetid olid olemas ja igal kortermajal. Kaks toru, üks teise sees. sisemine oli tsentralnaja ja välimine moodustas veesärgi ümber selle.

See oli kuuma tarbevee jaoks. Küttetorustikust tuli sellist imelikku rohekat vett, millega ei kõlvanud isegi põrandat pesta.
Orklandis praegu toimuvaga sarnane olukord oli meil 45 aastat tagasi: https://tartu.postimees.ee/587162/plahv ... u-lodisema

Manurhin kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 4:08

olavsu1 kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 3:48

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2024 23:42
Nõuka ajal puudusid elamute soojasõlmedes soojusvahetid ja sama vesi, mis oli katlamajas käis läbi korterites olevate radiaatorite.

Vabandage see on plära. Soojusvahetid olid olemas ja igal kortermajal. Kaks toru, üks teise sees. sisemine oli tsentralnaja ja välimine moodustas veesärgi ümber selle.

See oli kuuma tarbevee jaoks. Küttetorustikust tuli sellist imelikku rohekat vett, millega ei kõlvanud isegi põrandat pesta.
Orklandis praegu toimuvaga sarnane olukord oli meil 45 aastat tagasi: https://tartu.postimees.ee/587162/plahv ... u-lodisema

soojusvaheteid oli vähemalt kaks ja nendega köeti radikaid ka. suurematel majadel oli neli soojusvahetit.

olavsu1 kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 3:48

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2024 23:42
Nõuka ajal puudusid elamute soojasõlmedes soojusvahetid ja sama vesi, mis oli katlamajas käis läbi korterites olevate radiaatorite.

Vabandage see on plära. Soojusvahetid olid olemas ja igal kortermajal. Kaks toru, üks teise sees. sisemine oli tsentralnaja ja välimine moodustas veesärgi ümber selle.

Ei ole plära. Näiteks Tartus valdav enamus Annelinnast ja ka muud objektid oli lahtise süsteemi peal. Oli kohe eraldi terminid: "lahtine süsteem" ja "kinnine süsteem", et kumb teie majas on? Ja sinna juurde derivaadid. Omal õnnestus vaadelda süsteemi, kus kolm eraldiseisvat maja koos olid ühe sirge peal reas piki majasid kokku 16 sektsiooni, kõik ühtse tervikuna lahtises süsteemis. Sirge keskel kahe maja vahe peal seisis vahepumpla koos tarbevee soojusvahetiga aga küte oli läbi selle pumpla ikkagi lahtises süsteemis Ropka katlamajast. Nagu pumplaga midagi oli, nii oli kolme maja sooja ja sooja veega krõška. Ventiile ei olnud piisavalt ei majade vahel, ega majades praktiliselt üldse ja nagu oli mingi kala, et tuli peatrass sulgeda, nii kolm maja koos kuivale jäid. Alles enne2000-det kandis ehitati Tartus majade küttesüsteemid massiliselt Soomest toodud soojasõlmede abil kinnisteks süsteemideks. Siis kui Tartu soojamajandus erastatud sai ja soomlased koos Tiit Veeberiga süsteemi kaasajastama asusid. Siis ka need näites toodud kolm maja hakkasid punnitama ennast iseseisvateks muuta ja lahendusi leida. Tänaseks on kõik kolm maja täiesti iseseisvad ja pumpla hoone on tavaline äripind.

Oli erinevalt. Võis olla soojusvaheteid (peamiselt tarbevee jaoks), aga võis olla ka nii, et ei olnud soojusvahetit ei kütte ega tarbevee jaoks. Majasisene küttevee temperatuuri reguleerimine võis toimuda nn. jugapumbaga, aga võis olla ka ilma reguleerimiseta.

Seda vana tarbevee soojusvahetit ma mäletan hästi - oli pea terve soojasõlme ruumi pikkune, põrandast laeni, nagu mitmekordne, välja venitatud S-täht. Käsivarre jämeduses torus sees jooksis kuum küttevesi, selle ümber keritud umbes vast tollijämeduses vasktorus puhas külm vesi, mis ümber soojatoru voolates siis soojenes. Vasekratid käisid nagu kassid ümber palava pudru, kui kuskil mõnd soojasõlme renoveeriti ja ootasid, millal need vanad torud juba välja visatakse . Uus tarbevee soojusvaheti, mis pandi, on see-eest suuruselt võrreldav vast mikrolaineahjuga, on selline väike kastike toru küljes, vesi voolab läbi neljakandiliste plaatide. Aga 75 korteriga maja jaoks igatahes piisab.

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2024 23:42
Nõuka ajal puudusid elamute soojasõlmedes soojusvahetid ja sama vesi, mis oli katlamajas käis läbi korterites olevate radiaatorite.

Rumal jutt. Meie nõukaaegses kortermajas oli soojusvaheti täiesti olemas.

AMvA kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 11:39

OLAVI kirjutas: ↑14 Jaan, 2024 23:42
Nõuka ajal puudusid elamute soojasõlmedes soojusvahetid ja sama vesi, mis oli katlamajas käis läbi korterites olevate radiaatorite.

Rumal jutt. Meie nõukaaegses kortermajas oli soojusvaheti täiesti olemas.

Tarbeveel jah, aga kas ka kütteveel oli? Sõltus oludest. Sinu väitel sinu majal näe oli. Enamusel ei olnud. Ei ole see rumal jutt. Kui keegi üritab väita, et kõigil oli kütteveel soojusvaheti, siis vat see on küll rumal jutt.

Ei olnud üldjuhul soojusvaheteid radikate tarbeks. Soojusvaheteid kütte tarbeks hakati laiemalt paigaldama alles 2000ndatel, kui tekkisid kortermajade renoveerimislaenud jne. Soojusvaheteid sooja tarbevee tarbeks aga oli. Vähemalt seal, kus oli kahetorusüsteemiga keskküte.

Ka soojusvaheteid soojale veele polnud igal pool - mitmel pool kasutati nn neljatorusüsteemi, kus kuum vesi tuli katlajamast eraldi torustikku pidi. Suuremate linnade kohta ma ei tea, aga sellised 2-4 tuhande elanikuga maa-asulates oli see üldlevinud.

Peeter kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 12:31 Kui keegi üritab väita, et kõigil oli kütteveel soojusvaheti, siis vat see on küll rumal jutt.

Ma ei ole seda väitnud, erinevalt Olavist, kelle postist võis üheselt välja lugeda, et soojusvaheteid ei olnud.

Manurhin kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 4:08 ...
Orklandis praegu toimuvaga sarnane olukord oli meil 45 aastat tagasi: https://tartu.postimees.ee/587162/plahv ... u-lodisema

Tollel talvel suunati kutseka poisid praktikaks päästetöödele (aastavahetusel olid enamus linna ühikaid tühjad ja seal ei märgatud häda õigeaegselt) ja siis õnnestuski mul näha (ja ise turnida) "värvilise jää" liustikkel trepikodases, lõhkenud tuletõrjehüdrante ja kaitsmete asendamisel naeltega sulanud peakilpe.
Seintes põlenud juhtmestiku kulgemine oli hästi näha, sest krohvialuse juhtmestiku asukohta näitas tumedaks kärssanud seinavärvi triip.

Soojusvaheti olemasolu soojasõlmes ei tähenda mitte sugugi, et erinevad süsteemi osad oleks ka hüdrauliliselt lahutatud.
Kui maja soojasõlmes puudub kütteveettevalmistuse aparatuur, siis maja küttesüsteemi täitevesi võeti läbi kraani katlamajast tulevat trassist.
Kui maja süsteemis oli pidev rõhukadu, siis jäeti majasüsteemi täitekraan pidevalt lahti.

Vanasti (sujuvkäivitite eelsel ajal) oli kindel nõue, et (suured)trassipumbad tuleb käivitada hüdrolöökide vältimiseks suletud kraaniga, nõue millest (meie kaasaegsed) kõrgelt koolitatud insenerid ei ole kuulnudki.
Kui nüüd elektrivarustuse häire pärast sujuvkäivitid lõpetavad töö ja kui pumbad käivitatakse otse toite lülimisega, avatud kraaniga, siis tekkiv hüdrolöök lõhub omakorda torustikke.

OLAVI kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 16:54 Vanasti (sujuvkäivitite eelsel ajal) oli kindel nõue, et (suured)trassipumbad tuleb käivitada hüdrolöökide vältimiseks suletud kraaniga, nõue millest (meie kaasaegsed) kõrgelt koolitatud insenerid ei ole kuulnudki.
Kui nüüd elektrivarustuse häire pärast sujuvkäivitid lõpetavad töö ja kui pumbad käivitatakse otse toite lülimisega, avatud kraaniga, siis tekkiv hüdrolöök lõhub omakorda torustikke.

Ma natuke täpsustan hea akf.
On ikka kuulnud . Tunnistan ausalt, et professor Liiv pani seda väga südamele ja näitas augulist jubinat, aga minu meelest oli sel konkreetsel juhul probleemiks vee transportimise toruvõrkudel (tarbevesi või reovesi) ja kahjustas see hoopis pumba tööratast ja kahjustavaks nähtuseks oli konkreetsel juhul pumba imipoolel tekkinud kavitatsoon - alarõhk, mille käigus vees olev hapnik läheb keema ja tõesti kaasnevad sellega löögid vastu pumba konstruktsiooni. Samuti lõhub just kavitatsioon kudesid näiteks haavas liikuv kuuli järel.

Torusid purustav hüdrolöök tekib voolava veemassi järsul sulgemisel ja seda võid kuulata, lüües näiteks kangsegisti kiirel löögiga kinni ja halvasti kinnitatud plastorud teevad seina sees kopsatava heli. Ja kui karta seda, et pumba käivitamine mingi löögi süsteemis teeb, siis küttesüsteemides on tegu ringvõrguga, mistõttu liikuma lükatud veemass läbib süsteemi ja jõudes pumbale "selja" taha läheb uuele ringile ja mingit koledat lööki küll ei teki. Kaugkütevõrke lõhuvad pigem terastoru termiline pikenemine - mida külmem ilm, seda kuumem vesi ja seda pikemaks püüab toru ennast venitada ja kusagil murrab siis mõne põlve koha pealt toru katki.

Mustamäed hakati soojusvahetitega varustama 90ndate keskel. Tapa linnas veel 2000ndate alguses voolas katlamajast pärit vesi otse radikatesse, rääkimata siis veel depressiivsetest põllutööasulatest.

Kjen1 kirjutas: ↑15 Jaan, 2024 17:40Mustamäed hakati soojusvahetitega varustama 90ndate keskel. Tapa linnas veel 2000ndate alguses voolas katlamajast pärit vesi otse radikatesse, rääkimata siis veel depressiivsetest põllutööasulatest.

Selle optimistliku noodiga suleme foorumi temaatikaga haakumatu teema.