www.militaar.net

Kes valdab teemat.On huvi
teada väheke

kuskil on seda arutatud siin.Ürita otsingu kaudu.

küsi, mis huvi pakub, tunnen ühte, kes seal oli.

Elasin kunagi tagavara lennuväebaasis Suislepa lähedal Vambola kolhoosi aladel. Seal oli Pihkvale alluv tagavaralennuväli, kus õppuste ajal võis maanduda 10 eskadrilli. Ainult autopargis oli üle 1000 relvastatud auto. Lisaks salajased laod ja suured lokaatorid olid. Nüüd eravaldus ja kõik lõhutud ja minema tassitud. Aga asfaldt on püsiv. Söökla osa on säilinud.
1983-1984 oli Suislepas ülem major Tshikov,kes lasti lahti ja võeti pension ka ära. Jooksin ise seal salajastes ladudes lennukipommide peal. Prügimäele saadeti seal remontivajavaid õhutõrjemasinaid. Valvuriteks olid BOXPid.
Üldiselt ohvitseride naised vintidega. Õppuste ajal oli seal palju rahvast.
Koosnes ajateenijatest ja üleajateenijatest. Sõjaväeosa jaotati 2-ks. Side ja baas. Üldjuhul mäletan tähtsamaid nimesid ka. Käidi madruse ja merevormides. Ohvitseridel olid kortikud ja vene riigipühade ajal olid enamus
ohvitsere purjus. Ohvitseride maja asus Mustlas Tähe 1. Elasin ka ise seal, kus vedeles karbiit ja vene ohvitseride lapsed käisid Viljandis erikoolis. Üldiselt süüa sai hästi ja äritseti käestlastavate valgusrakettidega.
Lennukite maandumisrada hooldati pidevalt- eriti kevadeti ja sügiseti. Seal toimusid ka pioneeride kokkutulekud "Põuavälk". Sõjaväeosa oli oma töö teinud, kui 1 lennuk lendas üle piiri. Põhiliselt tegeleti Saksamaa lennurajoonide luurega. Hoidsin isegi täpseid kaarte peos. Panin kogemata seal 6-e aastasena õhuhäire käima. Pärast Tee kommunismile kirjutas, et tegu õppusega. Mul muidugi TRIIBULISED ja isa sai karistada. Aga õhuhäire oli nii tugev, et kõrvad tükk aega lukus.

karol27 kirjutas:Elasin kunagi tagavara lennuväebaasis Suislepa lähedal Vambola kolhoosi aladel. Seal oli Pihkvale alluv tagavaralennuväli, kus õppuste ajal võis maanduda 10 eskadrilli. Ainult autopargis oli üle 1000 relvastatud auto. Lisaks salajased laod ja suured lokaatorid olid. Nüüd eravaldus ja kõik lõhutud ja minema tassitud. Aga asfaldt on püsiv. Söökla osa on säilinud.

Suislepa ehk Obriku lennuväli oli mereväe tagavaralennuväli, allus Ostrovis asunud mere-raketilennukite baasile. Sõja korral oleks saanud mobilisatsioonibaasiks, selleks laod ja autod.

Läbi udu mäletan, et ilmselt 1991 või 1992 aasta "Sakala" (ilmselt Sakalas ei ole mälus kindel) oli intervjuu kas siis nende komandöri või siis mingi funksionääriga.
Mees kirjeldas kuidas neil oli plaan riigipöörde katse ajal panna väeosa komandör kohaliku politsei keldrise kinni ja ise Jeltsinile appi minna.
Aga riigipööre sai ennem läbi.
Kui asi nii kaugele jõudis.

Sealt Suislepa ladudest tilkus ühe praporikaudu rahvahulka nii mõndagi välja.... muidugi väikese viina eest. Viljandi spetz. meestega tihedad kokkupuuted.Kui mul elamist läbi käidi otsimas olid need alati labidatega kaasas ja hästi kaevasid,tõstsid heinakuhjasid ringi ja ladusid puid ühest riidast teise. Toredad poisid olid.Nende läbilaskmata padrunikaste leiab veel siiani Väluste - Viljandi teelõigu kraavipõhjadest ja veekogudest.

kas kellelgi Väkustest (nö baasist) pilte pole? ma mõtlen sel ajal, kui seal veel NL väed olid. praegu on suht armetus korras seal kõik

Njah..Suislepa lennuvälja suurimad lammutajad oli armsad kaitseliitlased. Lennuväli oli hetkeni, mil nad selle üle võtsid, sisuliselt funktsioneeriv üksus (kuigi sinna polnud ammu midagi maandunud).

Koos uute "omanikega" võeti asi aga täiesti lagedaks.

A.

Viljandis paiknev õhudessantväe üksus oli ette nähtud sõjategevuse korral tegutsema idaeuroopas diversiooni ja luuretegevuse eesmärgil. Kolmemehelised ja enama arvuliste gruppidena. Treeningutel visati neidLeedu, Läti ja valgevene territooriumite kohal alla ja siis pidid kutid teatud aja jooksul väeossa tagasi jõudma. See oli ühs treeningutest. Peale selle olid neil harjutuste kavas ka vettehüpped koos langevarjudega. Enamasti oli selleks kohaks Õisu järv.m Olen Selle väeosaga kokku puutunud. Ja osad endised üleajateenijad ja ohvitserid on jäänud eestisse.Lisaks sõjategevuse korral pidi väeosa täiendama kohalikkest meestest. Kordusõppustele kutsutud pidid tegema kolm hüpet ja peale seda kanti sind väeosa reservistide nimekirja.

Daaklane kirjutas:Viljandis paiknev õhudessantväe üksus oli ette nähtud sõjategevuse korral tegutsema idaeuroopas diversiooni ja luuretegevuse eesmärgil.

Kas tead täpsemalt, millistes riikides?

Ei olnud Viljandis dessanti. Oli eriotstarbeline luure-diversioonibrigaad (spetsnaz), mis peale Eestist välja viimist laiali formeeriti.

"Viljandi dessandi" nime all räägitakse neist seepärast, et nad kandsid VDV vormi, telnjaskat ja asjassepuutuvaid muid kulinaid.

Üksus oli ette nähtud tegutsemiseks tollasel Lääne-Saksamaal. Õpetati mehemoodi saksa keelt ja paberite järgi Leopard-tankiga sõitma.

Selliste üksuste ülesanne oli enne kavandatavat sööstu läände imbuda Lääne-Saksamaale, saboteerida NATO mobiliseerumist (lennuväljad, sillad, varustusdepood).

Nõukogude Armees spetsnazil oma vormi ei olnudki - tvaline ehk maaväe spetsnaz kandis vdv vormi üks-ühele, mereväe spetsnaz kandis merejalaväe vormi. Alles peale 1991 aastat tulid eritunnused käistele, millest levinuim on GRU spetsnazi üldembleem - must nahkhiir. Sellistag tuleb ettevatalik olla.

Mul üks endine klassivend teenis samas kohas 1985 aasta paikku.