Sattus kätte üks kirjeldus sellest, osavõtjalt. Ta on üsna kriitiline kogu Saarseni raamatu suhtes, kus mh sellest üksusest esimest korda kirjutati.
*
Põhiosa värvati 1944. a okt-is Gotenhafenis e Gdynias.
Värbamisaktsiooni eestipoolne juht oli end. ratsarügemendi ülema abi major Reitel; oli ümberasuja; nüüd kolonel-leitnandi aukraadis kandis Saksa ratsaväelase mundrit.
[
REITEL, Konstantin Aleksander. 31.I 1895 Rakv-s. Gustav R. Narva g, Jelizavetgradi ratsav.k 1914, alalisv.ohv.kurs. I ms-s 1914—18 (20.sm tragunipolk), lipn 14.XII 1914, E sv-s 1918, Vabaduss-s 1.ratsapolgu esk.ül ja polguül abi II 1919—(sai haavata), ratsarüg ül abi --31, Valga kaitsev.ringk ül 1931--34, 1935 major, Valga kaitseringk st 2.jsk ül 1934--39, kol.ltn 24.II 1936, Sksm-le 1939; Stanislav III, Anna IV, VR II/3, tasuta maa, 100.000 Emk, Kr IV. Srn 15.II 1951 Hamburgis. EVK, Salo, EVKR. Siin ja edaspidi elulugude allikas: Isotamm]
Värbajaks oli erariides Saksa sõjaväe vastuluure (mitte Ssi) mees, tutvustas end Abels'ina, võis olla varjunimi. Oli puhtsakslane.
Värbamiskoht asus ühe aia sees eravillas.
Et Danzigi ja Gotenhafenisse saabunud rohkesti eesti sõjamehi üksi või salguti, sidet oma üksustega polnud või need hajunud võilõppenud (politsei vahi- ja rindepataljonid, piirikaitserügemendid jne) oli värbamine üsna hõlpus, sest a) enamikul neist sõjameestest polnud lähemaid omakseid Saksas ja nad ei suutnud orienteeruda olukorras (keeleoskamatuse jm tõttu); b) osa ei tahtnud uuesti minna eesti Ss-diviisi, mis reorganiseerimisel Neuhammeris. Näiteks astus üksusesse tervikuna nn Rannu rühm, mis oli omal ajal kapten Maripuu kompanii osana, oli 4. julgestuskompaniina rakendatud Saksa lennuväe juures Pihkva ümbruses, hiljem Tartu lahingutes Kärevere all ja lõpuks Riia ees 37. ja 38. pol-pataljoni koosseisus.
[
MARIPUU, Sergei. 25.VI 1902 Sa Kogula v Sakla k-s. Mihhail M. Sõjak --25, TÜ rer merc 1930--31-, 10739, Rotalia. Kaadriohv, 1940 kapt, 2.üks.pat --36, PV-s 1936--40, Tall jsk J-Jõesuu raj ül, PA 1940--41, Sks sõjavang, E-s tagasi, II ms-s Sks sv-s, 37.polits.pat 5.komp ül --44, polits.rüg-de allohv.lahinguk ül Amblas 1944, 35.polits.tagav.pat, Sksm-le 1944, USA Balti vahipat Osnabrückis, USA-sse 1951. Srn 28.XII 1974 Ann Arboris (Mich.). Salo, AA3]
Rohkesti astus üksussse ka diviisi mehi eesotsas "Narva" pataljoni järelejäänud võitlejatega nagu Ilmar Ainsaar jt.
[
AINSAAR, Ilmar. 12.VIII 1918 Tall-s. Wilhelm A., Anna Eisenscmidt. Ae 1950 Jacqueline Witry (1917, Pariisist). Valga prog, g Prantsusm-l, Pariisi Ü theol 1948--52. II ms-s Sks sv-s, Narva pat, EDiv, Sksm-le 1944, Prantsusm-le, kir.õp Prantsusm-l, Austraaliasse 1954, Melbourne'i kog õp 1954--70. Srn 15.I 1978 Melbourne'is. Veem]
Üksuse rakendusest ja iseloomust polnud värbamisel täit selgust; teati vaid, et kuulub Wehrmachti alla. SS ei vaadanud seda värbamist hea pilguga. Seda näitab ka Soodla ja Reiteli kohtumine Danzigis, kus Soodla heitis Reitelile kibedalt ette, et too temalt mehi "ära meelitab".
Üksuse asukohaks ja väljaõppekeskuseks oli ette nähtud Poseni linn (Poznan), kuhu kõik värvatud suunati. Kirjelduse autor oli marsikäskused väljakirjutaja ja meeste teelesaatja, sest Abelsisl polnud kantselei-tööjõudu.
Oktoobri viimasel poolel lõppes värbamine, 20. okt-il sõitsid kirjutaja ja Maripuu viimastena Poseni.
Poseni jõudes näha, et kõik alles organiseerimisel. Mehi oli tulnud ka mujalt ja tuli juurde esimese nädala jooksul, nii et üksusse kuulus üle 300 eestlase ja mõned sakslastest ametimehed (kirjutajad, toitlustajad jne).
Alul polnud üksuse ülemat kohal, asju ajas majandusülemana tegutsev Eestist ümberasjuja Schnessing-Schneeberg (tegutses varem Tallinnas autoasjanduse alal), kel sõjaväega vist varem polnud suurt kokkupuudet; ilmnes sellest, mida ta katsus üksuses ette võtta ja mis olid seltskondlikku laadi rohkem. Rääkis sulaselget eesti keelt.
[
ERA.891.2.23851: Tehniliste tarvete agentuur Boris Schnessing-Schneeberg; ERA.14.15.3113: Schneeberg-Schneesing, Boris Augusti p. (kodakondsuse toimik)]
Paari päeva pärast jõudis kohale üksuse ülem, sakslasest hauptmann Damerau. [Kirjutaja väidab: Saksa kuldristi kandja.]
[
Damerau suri alles a-l 2000:
http://www.webarchiv-server.de/pin/arch ... 00ob33.htm
http://www.antifaschistische-nachrichte ... /020.shtml
]
Damerau tõi kaasa oma rühma. Selles mõni sakslane ja ka eestlased; osa neist olid Nõukogude langevarjurid, kes Eestis olid end kohe üles andnud ja Damerau rühma astunud. See rühm tegutses Eestis peamiselt tagala julgestusega ja langevarjurite ning diversantide vastu võitlemisega. Vist oli nende "peastaap" viimati Paides.
Nüüd selgus ka kujundatava üksuse - nüüd pataljon - laad: rinde-teateteenistus (Front-Aufklärung). Ametlikuks nimeks sai "F-A. Btl. 326" ja välipostinumbriks 56666. Eesti keeles siis "Rinde-teateteenistuse pataljon 326". Alluti Wehrmachtile.
F-A mehi kasutatakse otsese rindetagala julgestamiseks, diversantide ja langevarjurite kahjutuks tegemiseks, andmete kogumiseks elanikkonnalt ja sõjavangidelt, luureks (sh kaugluure vaenlase tagalas) jne. Vastav oli ka väljaõpe: tundma tuli õppida eri maade kergerelvi, mootorsõidukite juhtimist, kaartide ja kompassi käsitsemist, skitside ja krokiide joonistamist, pildistamist jne jne. Kuulda oli ka, et tuleb tegemist teha langevarjudega. Õppekavva kuulus ka tankiväljaõpe, selleks tulid hiljem pataljoni kolm tankisti (kõigil EK II ja I).
Saadi väga hea riidevarustus ja rakmestik. Novembri keskel saabusid ka relvad ja laskemoon, esmaklassiline ja Saksa "kergerelva" viimane sõna: püstolid, püssid, kergekuulipildujad, tankirusikad, "tankihirmud" (Panzerschreck), miinipildujad.
Organiseerimisaja möödudes muutus õppetegevus rutiinseks ja lisaks kasarmuelule oli ka seltskondlik elu hoogne, sest Posenis oli palju Eestist ümberasujaid ja põgenikke.
Pataljonist moodustati neli kompaniid.
Peale pataljoniülema olid kõik ohvitserid esialgu eestlased:
- kaptenid Vainsalu, Maidla, Normet, Reinmaa, Maripuu, Vinnal;
- ülemleitnant Munak;
- leitnandid Lamp, Ariko, Piirako, Kadaja, Vahar, Uibo (ebaleitnant ja suur seikleja);
hiljem tulid juurde leitnandid Sari ja Kõiv, kaptenid Saarsen ja Saar ning kolonel Saarsen (teda nimetati sideohvitseriks).
[
VAINSALU, Richard Johannes. 6.XII 1910. II ms-s Sks sv-s. Langes 13.IV 1944 idarindel. Pm 1944/92]
[
VINNAL, Theodor. 25.IX 1898 Võ Karula v. Käsitööl Tõnis V. Rakv PG --18, TÜ med 1918-, jur 1920--40, 1351, Frat.Estica. Vabaduss-s, riigikontr am, notar Kuress-s, II ms-s Sks sv-s 1944, kapt, Prants sõjavang 1945, anti NL-le välja, põgenes koos Jüri Hinnoga (vt). Srn 12.X 1945 Sksm-l põgenemisel saadud haavadesse. AA3]
[
MUNAK, Evald Mihkel. 13.I 1915 Vir Peetri v Peeterristi Valgepajul. Taluom August M. (vt), Maria Säkk. Narva I g --34, sõjak, TÜ jur 1942--43-, 18530. Kaadriohv, 1940 n.ltn, PA 1940--41, Sks sõjavang Kaunases, E-s tagasi, II ms-s Sks sv-s, idapat ja EDiv ohv, ltn, Sksm-le 1944. Langes 22.I 1945 Wrescheni läh Berliin-Poseni teel. Salo, AA3, PP]
[???
LAMP, Juhan. 17.XI 1912 Ta Konguta v. Gustav L. Ae 1943 filol Leida Vispas (1914, vt). Trt PRG --29, TÜ math-nat 1930--31-, 11026, sõjak.aspir. II ms-s Sks sv-s, 183.julgest.grupi ja 660.idapat 12.komp ül, kapt, Sksm-le 1944. AA3]
[
VAHAR, August Voldemar. 8.VIII 1906 Tall-s. Käsitööl Kristjan V., Maali. Ae 1934 Alice Saar. Tall kaub.k, sõjak. Scoutspat rühmaül ja keh.kasv.juh, sportl (jalgpall), 1940 kapt, PA 1940--41, Sks sõjavang, II ms-s Sks sv-s. Langes peale 1944 E-s. SBL, Salo]
[
??? SAAR, Hans. 26.IX 1895 Vil Pärsti v. Johan S. Tall õhtug --25, TÜ jur 1925--34, 6506. Kaadriohv, sõjaminist nõun 1939--40, 1940 kapt, PA 1940--41, II ms-s Sks sv-s, Sksm-le 1944, USA-sse 1950. Srn 14.IV 1975 Oaklandis (Calif.). Salo, AA3]
Sakslastest tuli hiljem juurde kapten Beskow, haavatasaamise tõttu üks kõrv ära, sai hüüdnimeks "lontkõrv"; siis ühe kindrali poeg,nooruke leitnant väeosa praktikal; siis ohvitseri asetäitja Ober-Fähnrich Redlich, ümberasunud Elva apteekri poeg, kes rääkis sulaselget eesti keelt.
Kirjutaja (pataljoni relvur) sai Schnessing-Schneebergi abiks. Too püüdis igati hooliseda meelelahutusliku osa eest. Kirjutaja rajas "meeskoori" - hooga läks käima ja, pärast esimest esinemist eestikeelsel jumalateenistusel kohalikus kirikus muutus Poseni eestlaskonnas ja ümberasujate hulgas populaarseks. Laulsid seal end. Vanemuise tenor Osvald Lipp, leitnant Lamp (ka tenor) jt. Kooris oli 30 mehe ümber. Ilmalike laulude noote polnud, kirjutaja seadis koorile mõned vaimulikud laulud Punschli laulude raamatust. Õpetamiseks puudus kasarmus klaver (Schneeberg lubas selle hiljem muretseda), esialgu harjutasime akordioniga. Kirikus saadi esineda kaks korda: novembri lõpul surnutepühal ja teine kord leerilaste õnnistamisel (leeris käis pataljonist üle 80 poisi, õnnistas pastor Uno Plank, kaastegev pastor Lipping).
[
LIPP, Osvald. 2.V 1897 Ta Mäksa v talun p. Trt l-k. Laulja (tenor) Vanemuise kooris 1915--20, näitl 1920--38, varieteelaulja Tall-s 1938--44, Sksm-le 1944, USA-sse, ENäitlL 1936. Srn 25.III 1976 Baltimore'is. ETBL]
[
LIPPING, Kaarel (Karl). 28.IX 1913 Trt-s. Vanglaül Mihkel L., Marie Wengerfeldt. Ae 1940 Elisabeth Holst (1906--, Johan H. ja Marie Sevana Varnjast). 1 p. Trt komm.g --34, TÜ jur, theol 1934--43, 13972, EÜS 1936. Proovia-l Kuress-s, Kärla ja Mustjala kog aset.õp 1944, Sksm-le IX 1944, Kirikulehe toim 1949--50, USA-sse 1950, San Francisco kog õp 1950--85, Chicago abipraost. Srn 20.XII 1985 San Franciscos. EÜS3, Veem, AA3]
[
PLANK (BLANK --1936), Uno Aleksander Andreas. 22.VI 1901 Ta Rõngu v Paalandil. Talu- ja veskiom Andres Blank (1862--, Rõngu v-st), Helene Ottas (1872--, Kirepi v-st). Ae 1940 Selma Rätsep (1910--81, Kambja talun Juhan R., Liisa Park, vt). Trt reaalk --22, TÜ math 1922--23, theol 1923--37, 3011, EÜS 1923. Vabaduss-s 1919--20, Trt l-val am, proovia-l Kambjas, S-Jaani ja Jõhvi kog abiõp 1938--39, Vastseliina kog õp 1939--44, Sksm-le IX 1944, USA-sse 1950, Baltimore'i ja Washingtoni kog õp 1953--72. EÜS3, Veem, AA3]
Kolmandat korda pidid kirikus esinema jõululaupäeva jumalateenistusel, kuid paar nädalat enne jõule viidi pataljon Posenist välja u 70 km ida poole väiksesse Grenzhauseni linnakesse (või alevikku); see asus enne I Ms kulgenud Vene-Saksa piiril ja olnud siis nimega Slupzy.
Saarsen kirjutab mälestustes, et ohvitserid olevat tahtnud teda pataljonis näha. Ei usu kirjutaja seda. Ta võis olla lähemalt tuttav vaid Damerauga ja ühe eestlasest kapteniga, kes tegelesid ka eestis teateteenistusega (luurega). Kirjutaja usub, et oli vaja leivateenistuskohta, sest nüüd oli Saarseni teenistus ju "otsas" Eestist põgenemisega ja siin oli hea võimalus, sest pataljoni iseloom vastas Saarseni endisele tegevusele. Dameraul olid kuuldavasti väga head suhted Himmleriga; see tuli kasuks me "sõjakäigule". Damerau hindas väga eestlastest sõjamehi ja püüdis neid hoida, sest korduvalt ähvardas oht "augu täitmiseks" saatmisega, aga Damerau suutis seda oma suhetega vältida.
Grenzhausenis oli pataljon majutatud laiali mitmele poole. Relvaladu oli kohalikus koolimajas (uusehitis), seal asus ka osa kompaniidest.
Grenzhauseni tulid juurde kõik need eestlastest ja sakslastest ohvitserid, keda eelnevalt nimetasin juurdetulijaiks. Posenis komandeeriti meie juurest ära kapten Normet ja Vinnal kusagile sama iseloomuga üksuse juurde. Kapten Vinnal (viimati Kuresaare notar eraelus) sattus prantslaste kätte vangi ja anti venelastele välja, sai aga surma põgenemiskatsel rongist väljahüppamisel ja on maetud Frankfurti Maini ääres. Ebaleitnant Uibo põgenes väeosa arestist koos paari kaaslasega. Damerau oli pärast sõda Hamburgis "Soldaten-Zeitungi" üks toimetajaid. Elas seal vist veel Saarseni mälestuste ilmumise aegu.
Jõulud ja uusaasta olime veel Grenzhausenis. Varsti hakkasime tundma 12. jaanuaril 1945 alanud venelaste suurrünnakut ka seal.
[Kui viitsimist, kirjutan millalgi edasi.]
