www.militaar.net

Madal keskmine eluiga tuli laste kõrge suremuse arvelt. Antiik-Kreeka kohta vt.: https://www.hormones.gr/211/article/article.html

See käib muidugi ülemkihi kohta. Kui kaua orjad (95% rahvastikust) elasid, kes teab.

Kriku kirjutas: ↑07 Mai, 2024 14:07 Madal keskmine eluiga tuli laste kõrge suremuse arvelt. Antiik-Kreeka kohta vt.: https://www.hormones.gr/211/article/article.html

See käib muidugi ülemkihi kohta. Kui kaua orjad (95% rahvastikust) elasid, kes teab.

Enamasti on dokumenteeritud vist meeste eluiga? Eeldan et naisi ikka suri sünnitamise komplikatsioonidesse ka rohkem (mis nende keskmist ka ilmselt maha tõmbas)

Kriku kirjutas: ↑07 Mai, 2024 14:07Kui kaua orjad (95% rahvastikust) elasid, kes teab.

Kust see 95% rahvastikust tulnud on? Mônest konkreetsest spetsiifilisest linnriigist nagu Sparta?
See teeb keskmiselt 95 orja iga (kolmelapselise) kodaniku ja kodanikuôigusteta vaba mehe kohta, kusjuures vabadel meestel ei pruukinud orje olla.
Tänapäeva moskoviidid, kes unistavad kahest itaallasest orjast iga rossijantsi kohta, jäävad sellest ideaalist kaugele maha.

Kõivu loengust mälu järgi. Akf London Bridge oskab kindlasti kommenteerida.

Neil olid miskid kaevandused ja asjad, kus orje hulganisti töötas. Esimene otsinguvaste: siin väidetakse Ateena kohta 25%: https://carlos.emory.edu/exhibition/con ... ical-world , aga ma ei tea, kas see on ainult linna kohta. Võimalik, et 95% on jama. Teisest küljest, orjadel olid samuti naised-lapsed.

See 95% vôib olla kodanikega, mitte rahvastikuga, vôrreldes, sest kodanikke oli tuntavalt (kordades) vähem kui lihtsalt vabu inimesi, kes tegelikult kogu käsitöö ja pôlluharimise ära tegid. Näiteks Ateenas olla (Weebly järgi) orjanduse tipphetkel olnud 100.000 kodaniku ja nende pereliikme kohta 400.000 orja. Seda peeti Spartaga vôrreldavaks, aga seegi on vaid 80% ilma vabu käsitöölisi ja maaharijaid arvesse vôtmata.

Jah, võis küll olla võrreldes kodanikega.

Kriku kirjutas: ↑07 Mai, 2024 15:44Kõivu loengust mälu järgi. Akf London Bridge oskab kindlasti kommenteerida.

Mulle ei meenu otseselt Ateenaga seonduvalt midagi sellist, sellised käärid on tõenäolisemad kontekstis spartiaadid vs kogu Lakoonia ja/või Messeenia rahvastik või midagi sellist. Ateenas oli kindlasti palju orje, nii selliseid kodusulase moodi kui ka "tööstuslikke", aga 20x ülekaal tähendaks juba miljonitesse ulatuvat rahvaarvu. Samas üritasin kuugeldada ja leidsin järgneva tsitaadid, kuid algallikat mul leida ei õnnestunud.

317 BC: Demetrius of Phalerum conducted a census, revealing that there were 21,000 free people, 400,000 slaves, and 10,000 resident aliens.

Sealt tuleks see 5/95 suhe ilusti välja, kuid see pole sellisena päris usutav. Tollal oli Ateena juba oligarhia-türannia, seega võib see viidata piiratud jõukamatest meestest kodanikkonnale, kellel olid poliitilised õigused, ning orjade all mõeldi kõiki ülejäänuid, kelle seas olid ka oma õigused kaotanud endised kodanikud ja residendid. Või midagi sellist. Klassikalisel ajal oli meeskodanikke ikka mitmetes kümnetes tuhandetes ning elanike (nii kodanikud kui naised, lapsed, residendid kui orjad jne) koguarv 200 000 kuni 400 000 vahel, 5. sajandil suurem ja 4. sajandil väiksem.

läti võõrleegionärid Vana-Kreekas
https://news.harvard.edu/gazette/story/ ... m-kind-of/

ja https://mysterious.vncash24h.com/the-se ... smEMTQXigw

See on väga-väga äge. Ammu on teada, et grupp soomlasi teenis hiljem Vanas Roomas, tuli koos relvade ja kõigega Soome tagasi ja elas ülejäänud elu kenasti Edela-Soomes, usutavasti suure au sees ja jõukuses. Mis "läti võõrleegionäridesse" puutub, siis ainult uudist lugedes tekib kohe mõte, et nad võisid ka soomeugrilased olla.

Pronksiajal oli Euroopas üldiselt palju liikumist. Kuigi suurem osa rahvast elas oma külakeses, on igalt poolt näiteid kaugetel maadel käimisest ja kaugelt toodud esemetest.

Dendra soomusrüü kasutamise võimalikkusest sõjategevuses. Sõjategevus modelleeritud Iliase põhjal.

Analysis of Greek prehistoric combat in full body armour based on physiological principles: A series of studies using thematic analysis, human experiments, and numerical simulations https://doi.org/10.1371/journal.pone.0301494

Rooma ja soomlaste kohta ei tea.Küll ,aga eestlastest palgasõduritest Konstatinopoli keisri väes. Arvestades kaubateid siis võiks ju mingi tõepõhi sellel olla?

Kust see teadmine pärineb? E. V. Saksalt?

See on ju teada, et tšuudid olid Vene vürstide (nt Olegi) vägedes ja sõdisid ka Konstantinoopolis. Iseasi on see, kas nende tšuudide seas olid ka meie esivanemad. Muidugi võisid olla, pigem olid. On ju teada, et eestlased osalesid ka Skandinaavia kodusõdades erinevatel pooltel. Seega käidi siit ka palgasõduriks.

See keisri palgasõdurite teema on L. Meri Hõbevalges, oletamisi.

krizz kirjutas: ↑07 Aug, 2024 21:19See on ju teada, et tšuudid olid Vene vürstide (nt Olegi) vägedes ja sõdisid ka Konstantinoopolis.

Kust see teada on?

krizz kirjutas: ↑07 Aug, 2024 21:19On ju teada, et eestlased osalesid ka Skandinaavia kodusõdades erinevatel pooltel.

Kust see teada on?