www.militaar.net

Märkasin nisukest moodustist Sangla soos, põhja pool Emajõge. Täiesti sirgjoonel. 740 meetrit pikk. Kõik mulgud näivad 10m laiused. Võimalik, et meeter siia-sinna aga ükski pole märgatavalt suurem ega väiksem. Mulkude vahe on küll statistiliselt suht juhuslik, kuid subjektiivselt jääb siiski mulje, et sagedaseim vahe on 40-50 meetri kandis.

Mis kurat see on?

eks ta ole seotud Utsali polügooniga
https://navicup.com/object/huljatud-ees ... oon-177621

Huvitav, et ma polegi kunagi mõtlend, kus see Laeva polügoon täpselt asus. OK, kui sa väidad, et seal, siis ütleme, et ongi nii. Samas on tiba kummaline, et kogu selle kasutusaja jooksul on nähtavaks jäänud vaid see rida. Ma tuhnisin seal ümbruses maksimaalse praktilise suurendusega kõik läbi aga muid mulke ei tuvastanud. Nojah, aega on ka möödunud ja seda kohta pommitanud inimese mälestuste kohaselt oli harilikult tegu 25-50 kg pommidega, millest soos pikemaks ajaks jälgi ei jää, ent mis paganama riistapuuga siis seda rivi tehti, et tänini r10m mulgud pärani lahti? Kümnemeetrist kraatrit on nii-ehk-naa keeruline tekitada aga kui see peaks veel 30+ aastat hiljem soos 10m läbimõõduga olema, on asi veelgi veidram. Seda enam, et arvatavalt üksainus lennuk puistas neid 15 tükki. Maitia...ma mõtlen, et soos/rabas peaks see mulk kärmelt kinni kasvama (kuna muud samal ajal tehtud kümned tuhanded mulgud on ilmselgelt kadunud). Et 30+ aastat hiljem sedasi näkku vaatab, on veider.

Pigem laukad mingil veesoonel. Ainult looduslik protsess saab neid auke soos lahti hoida pikemat aega.

Pakun ka, et Utsali polügoonile heidetud pommide kraatrid, lihtsalt kaugemal põhisihtmärgi alast.

Reljeefkaardil on näha ka väljapaiskunud pinnast avade ümber. Utsali polügooni teenindava väeosa keskus asus vana Utsali küla asukohas ja veel mõnikümmend aastat tagasi oli peahoones kaart polügooni sihtmärkide süsteemi ja juhtimispuldiga (sai nt lennuvälja-kujulise sihtmärgi tuled põlema panna ja kontroll-lamp näitas, kus sihtmärgialal tuled põlesid ja kus mitte). Kui seda augurea sirget reljeefkaardil pikendada loodesse 8 km on näha peamise sihtmärgiala armistunud maapind, samasuguseid ümmargusi kraatreid on seal sadu, lääne suunal Pedja jõeni välja. Päris mitmed nendest kraatritest on sirgetel joontel. Võimalik, et sinna visati nt FAB500 tüüpi pomme, siis võiks sellised kraatrid täitsa loogilised olla ka poolsada aastat hiljem.

Kohalike mälestuste järgi käisid Utsalisse pomme heitmas kaugete Siberi väeosade pommitajad, lendasid tuhandeid kilomeetreid läände ja harjutasid löögi andmist justkui NATO lennuväljadele. Üheks sihtmärgiks oli ka vana PAZ buss. Vahel läks nihu ka ja poetati pommid kohaliku sigala peale, polürgooni väeosa poisid olid aga valves ja kibekiiresti kustutasid tulekahju. Igal pommil oli ka märge sabas, nii saadi haltuurategija lendur kiiresti kätte. Midagi sarnast võis seletada ka seda 8 km kaugusele sattunud pommirida.

Jaanus2 kirjutas: ↑14 Juun, 2024 21:15 Pigem laukad mingil veesoonel. Ainult looduslik protsess saab neid auke soos lahti hoida pikemat aega.

Üldjuhul pole looduslikud moodustised nii pikal joonel perfektselt sirged ega koosne seejuures sama läbimõõduga aukudest. Kae vaid tsipa lõuna pool olevat Emajõge ja vaata, millist debiilsust selle voolusäng korda saadab. Seejärel tule ja ütle veel kord, et "mingi veesoon".

NGolf kirjutas: ↑14 Juun, 2024 22:05 Pakun ka, et Utsali polügoonile heidetud pommide kraatrid, lihtsalt kaugemal põhisihtmärgi alast.

Meigib senssi.

Kuid vana pommitaja mälestusi meenutades pean märkima, et kogu oma karjääri vältel ei visanud tema väeosa kordagi täisfunktsionaalseid pomme. Treeninguks (sh Laevas ja Pakril) olid betoonist pommid tillukese markeerimislaenguga. Jutt muidugi aastatest 1950-1960. Mis hiljem tehti, ei tea.

Utsalisse lubati rahvast sügisel marju korjama. Isegi sai 2x käidud.

Auke oli küll. Ka sihtmärke: veoautod, soomukid, hävitajad. Need seisid lagendikel ja põhitee ääres.

Mõned pommid olid langenud ka teele endale, kui põhjatuid suuri porilompe uskuda.

Sihtmärke veeti metsa Jõgeva raudetejaamast. Õnnestus näha ca kolme rüüstatud BTR-i, mis jaama ees losutades oma saatust ootasid, üks ohvitser ja mõned sõdurid saatjateks.

Utsali põhisihtmärkide ala pommiaugud on sama 10-12 m suurusega, siin on neist pilte ka:
https://www.looduskalender.ee/vana/node/21570.html

FAB 250 ja FAB 500 pommid tulid relvastusse 1954, seega 1980ndatel olid esimesed varud juba 25+ aastat vanad ja neid võidi Külma sõja haripunktis NATO ründamise harjutamiseks lao tühjendamiseks pilduda küll.

hea resolutsiooniga 1980 aasta aerofoto ei näita seal midagi

1987-88 peedipõllul .Linnulennul u.40km lääne pool. Vahel kostsid paugud põllule ära.

1986 aero. Augud olemas.
.

mul on augud krundil metas. suvalistes kohtades, Nii 1m läbimõõduga ja meeter ka tõenäoliselt sügavad olnud. Ei julge neid suskida, äkki on lõhkemata pommid vms