www.militaar.net

Castellum kirjutas: ↑26 Aug, 2024 8:26 Kõva veekogupõhja puhul pole rööbaste kinnitamine probleem, pehme puhul on. Nt Tallinna Noblessneri tehase slipitee on väidetavalt veel 200 m vee all, et laev jääks piisavalt kaugelerannikust ja slipikäru saaks piisavalt sügavele minna.

Teemaväline, aga kontekstis - ei ole väidetavalt, on päriselt, ja seda on imelihtne merekaardilt kontrollida.

Marvin kirjutas: ↑26 Aug, 2024 8:57

Castellum kirjutas: ↑26 Aug, 2024 8:26 Kõva veekogupõhja puhul pole rööbaste kinnitamine probleem, pehme puhul on. Nt Tallinna Noblessneri tehase slipitee on väidetavalt veel 200 m vee all, et laev jääks piisavalt kaugelerannikust ja slipikäru saaks piisavalt sügavele minna.

Teemaväline, aga kontekstis - ei ole väidetavalt, on päriselt, ja seda on imelihtne merekaardilt kontrollida.

Selle kaardi järgi on slipiraudtee pikkus 225 m. Aga kui vaatad, siis tee lõpeb kummalise süvikuga. Sellepärast kalhtlen, kas see veealune olukord on ikka täpselt teada.

Viimane laev käis Noblessneris staapli peal remondis kevadel 2019. Ise nägin aprillis, aga täpseid kuupäevi enam ei mäleta/tea.

Terve slipikompleks on mälestis:
https://register.muinas.ee/public.php?m ... ew&id=8613
Paraku neist slipibasseini muule pole enam ammu, tehas lammutas need ~2005. Need olid tõesti väärtuslikud mälestised (Christiani&Nielseni tehtud nagu Lennusadama angaargi), aga tehas lihtsalt lammutas ära ja muinsuskaitse ei kobisenudki...

Moded tõstavad jutu ehk sobivamasse teemasse?

Huvitav, kas see Peetri sadama staapel läheb 200m horisontaalselt või vertikaalselt 200m.

Kunagi filmisin seda klienile aga ei mäleta enam.

Noblenesser on mingi välja mõeldud nimi, õige oleks Nobel&Lessner...või siis Peetri.

Staapel: raudtee relssidega , slipp lihtsalt kaldtee sileda pinnaga.. vbla targad raamatud ütlevad midagi muud.

Õhtul läksid mõne õllega liiale või? Jälle on ilmunud välja keegi, kes pole isegi viitsinud terminoloogiaga tutvuda ja tuleb välja mingite õlleauruste uitudega...

VH80 kirjutas: ↑26 Aug, 2024 22:20Huvitav, kas see Peetri sadama staapel läheb 200m horisontaalselt või vertikaalselt 200m.

Staapel ei lähe kuhugi. Suurte staaplite alal on paraku kortermajad. Väikeste staaplite (Nõuka-aegsed) alal on hetkel kagupoolne iglupark.

VH80 kirjutas: ↑26 Aug, 2024 22:20 Noblenesser on mingi välja mõeldud nimi, õige oleks Nobel&Lessner...või siis Peetri.

Noblessner on täitsa algne nimi, 1912. a asutatud ettevõte. Tuleneb tõesti perenimedest Nobel ja Lessner.

VH80 kirjutas: ↑26 Aug, 2024 22:20 Staapel: raudtee relssidega , slipp lihtsalt kaldtee sileda pinnaga.. vbla targad raamatud ütlevad midagi muud.

Slipp on kaldpind. Kas kaetud raua, puidu või plastikuga, pole vahet.
https://et.wikipedia.org/wiki/Slipp
Staapel on laevaehitus-/remondikoht. Võib olla kaldu (päris kaldstaaplil pole slippi vajagi) või rõhtne. Noblessneris on täiesti rõhtsad staaplid. Seal pole kraanasid, staaplilt saadakse laevad slipile eriliste transpordivankritega.
https://et.wikipedia.org/wiki/Staapel

Kas moded võiks Noblessneri teema tõsta kuskile eraldi? Mingi Tallinna sadamate või ehk ongi eraldi Noblessner teemana?

Enne kui siin teisi õlleaurudes süüdistama hakata, olete alustuseks ise ikka näiteks ingliskeelse Wiki artikli slippide kohta mõttega läbi lugenud? Lihtne kodune ülesanne - tõmmake joon, kus saab otsa ''slipp'' ja kust algab ''staapel'' South Shieldsi sadama näitel?

Ingliskeelne viki ei aita meid eriti, sest eestikeelne merendussõnavara ei ole inglise keelest pärit.
Staapel või dokk on koht, kus laevu hooldatakse või remonditakse. Slipp on kaldtee, mida mööda vette või veest välja saab. Rööpad võivad, aga ei pea slipil olema - lihtsamad paadislipid on lihtsalt betoonpinnad. Vabalt võib olla, et slipp läheb sujuvalt üle staapliks - tõmmatakse alus mööda slippi veest välja, aga jäetakse kaldpinnale, mis muidu on igatpidi samasugune kui slipp, lihtsalt veepinnast ülalpool. Suurte aluste staapel on reeglina slipi pikendus. Väikelaevade staapel võib olla kus iganes - ka väikelaevniku koduhoovis, kui seal paati hooldada saab. Kui staapli ümber on hooldustöid lihtsustavad konstruktsioonid kraanade ja muu tehnika jaoks, siis on tegemist juba ellinguga. Viidatud pildil on kaks slippi, elling ja staapliplats.
Noblessneri sadama puhul räägime vee all oleva konstruktsiooni puhul ikka slipist.

Päris julge üldistus. Põhja-Euroopa merendussõnavara, mis käib räimepaadist suuremate aluste kohta, on valdavas enamuses algselt pärit inglise ja hollandi/saksa terminoloogiast. Osaliselt tõesti Eestisse jõudnud kahjuks läbi vene filtri nagu see õnnetu staapelgi. Mis ei muuda kuidagi suurt pilti. Venelastel on enamvähem null originaalset merendussõnavara.

Ma äratan nüüd korra vana teema üles, kuna värskemat ei leidnud - keegi oskab juhatada mingi materjalini laevatehase varjendite süsteemi kohta? Tean, et hakkab peamaja juurdeehitise keldrist ning terve nõlv on väidetavalt neid täis ning mingit osa haldab miski kahtlane stalkeri muuseum.
Samas parklas turritab vendikioski laadne asi maast välja - on seal siis mitu korrust?

Ühesõnaga - kõiksugu info on teretulnud.

Stalkeri muuseum on aus ja põhjalik, küsi selle pealikult Indrekult - kui on avatud astu läbi. Teine varjend kõrvalnõlvas pidi ka muuseumiks minema aga mine tea kuidas asjad sujuvad..