Estlish'i arengusuundadest
Postitatud: 26 Aug, 2024 19:28
Kõigepealt tunnistan üles, et pealkirjas asuv termin pole minu leiutatud. Mina sain selle söör A. C. Clarke'ilt ("2010: teine kosmoseodüsseia") ja vaid tõlkisin kohalikele oludele vastavaks.
Kuid inglise keele mõju on eesti keeles -- minu mittetagasihoidliku arvamuse kohaselt -- ebameeldivalt palju ja üha juurde teda tuleb. Mistõttu hakkan ühest otsast virisema. (Kui see teema foorumisse ei sobi, võib tema muidugi kustutada, aga foorum on minu arvates piisavalt lugemisväärne, et loetav võiks ka suurepärases eesti keeles olla).
Nii sissejuhatuseks -- tegu on küll juba kaotatud lahinguga, aga inglise "number" on eesti keeles "arv". Eesti "number" on element hulgast {0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9} (või, noh, itimeeste puhul lisanduvad veel A, B, C, D, E ja F). Muidugi on eesti keeles mitmeid sellest reeglist kõrvalekaldumisi: autonumber, järjenumber, majanumber jne. Kuid miski asja või nähtuse kvantitatiivsel iseloomustamisel võiks püüda "numbrist" loobuda. Et ei tekiks konstruktsioone "see number sisaldab viis numbrit" vmt.
Järgmine mind häiriv tegevus on just viimasel ajal vohama hakanud: "isendinimi" kirjutatakse enne "liiginime", nagu "Abrams tank", "Starliner kapsel", ...
Aga miks me ei kirjuta "Karis president", "Herem kindral", või kas või "Toom penskar"? Kahtlustan, et viimaste näidete juures ei ole inglise keelel mingit mõju, esimeste juures aga on.
Mis oleks, kui võtaksime vaevaks tõlkimisel pisut eesti keele peale mõelda? (Ja ajakirjanduse tõlkeid mitte eeskujuks võtta, seal pole pärast Helju Valsi enam mingit korda
).
Kuid inglise keele mõju on eesti keeles -- minu mittetagasihoidliku arvamuse kohaselt -- ebameeldivalt palju ja üha juurde teda tuleb. Mistõttu hakkan ühest otsast virisema. (Kui see teema foorumisse ei sobi, võib tema muidugi kustutada, aga foorum on minu arvates piisavalt lugemisväärne, et loetav võiks ka suurepärases eesti keeles olla).
Nii sissejuhatuseks -- tegu on küll juba kaotatud lahinguga, aga inglise "number" on eesti keeles "arv". Eesti "number" on element hulgast {0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9} (või, noh, itimeeste puhul lisanduvad veel A, B, C, D, E ja F). Muidugi on eesti keeles mitmeid sellest reeglist kõrvalekaldumisi: autonumber, järjenumber, majanumber jne. Kuid miski asja või nähtuse kvantitatiivsel iseloomustamisel võiks püüda "numbrist" loobuda. Et ei tekiks konstruktsioone "see number sisaldab viis numbrit" vmt.
Järgmine mind häiriv tegevus on just viimasel ajal vohama hakanud: "isendinimi" kirjutatakse enne "liiginime", nagu "Abrams tank", "Starliner kapsel", ...
Aga miks me ei kirjuta "Karis president", "Herem kindral", või kas või "Toom penskar"? Kahtlustan, et viimaste näidete juures ei ole inglise keelel mingit mõju, esimeste juures aga on.
Mis oleks, kui võtaksime vaevaks tõlkimisel pisut eesti keele peale mõelda? (Ja ajakirjanduse tõlkeid mitte eeskujuks võtta, seal pole pärast Helju Valsi enam mingit korda
).