www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Dets, 2024 11:07 ...
1. lendab peenike kiudoptiline kaabel sabas - segamiskindluse pärast. Droonijuht näeb drooni kaamera kaudu, kuhu droon läheb.
2. multirootor-tüüpi, pole vaja laskeseadmeid, lagedaid alasid jne.
...

10 000 tk puhul ei ole vaja kasutada mingit laotoodet lõhkepeana. Saab ka tellida täiesti custom lahenduse, mis hoiab oluliselt kokku massi pealt (alumiiniumkesta ei ole vaja ja lihtsam on integreerida) ja seega suurendab drooni lennuulatust. Hinnavahet eriti ei ole.

Multirootor on mõistlik ehitada selline: https://www.youtube.com/watch?v=PEwD7wppkJw
Siis saab kiudoptikat väljutada sabavoolundist. Samas on sellise lennuulatus üsna korralik, kuna horisontaallennul on see kordades tõhusam, kui tavaline multirootor. Täpsuse suurendamiseks võib olla vajalik lisada väikesed parttiivad ninasse, aga see ei pruugi olla ilmtingimata vajalik - kui mootorite kaugust kerest suurendada peaks piisama ka mootorite veojõu abil juhtimisest.

Kesta saab teha plastivaluga mõnest moodsast struktuurse plastiku segust ilma armeerimata. Kokkuvõttes ei tule sellise kesta lisamass võrreldes tavalise raamiga väga suur.

100 aastat pole mõtet hakata mingit lõhkepead leiutama, kui nt RPG-7-l on see kõik ära leiutatud. Lisaks näitab ajalugu, et neid RPG-7 rakette hakkab kõvasti ka meil maas vedelema, miks mitte olla valmis neid kohe kasutama?

RPG-7 lõhkepea on end Ukrainas küllalt tõestanud, droonijuht peab suutma sellega sõita tanki torni ja kere vahelisse tühimikku ja isegi uusimad T-90d lennutavad torne, seejuures pole vaja mingit topeltkumulatiivi või muud imeasja, selle algelise ühekordse kumulatiivi 160 mm soomusläbistavusest piisab, et sealtkaudu tanki sisse pääseda.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Dets, 2024 14:28 100 aastat pole mõtet hakata mingit lõhkepead leiutama, kui nt RPG-7-l on see kõik ära leiutatud. Lisaks näitab ajalugu, et neid RPG-7 rakette hakkab kõvasti ka meil maas vedelema, miks mitte olla valmis neid kohe kasutama?

RPG-7 lõhkepea on end Ukrainas küllalt tõestanud, droonijuht peab suutma sellega sõita tanki torni ja kere vahelisse tühimikku ja isegi uusimad T-90d lennutavad torne, seejuures pole vaja mingit topeltkumulatiivi või muud imeasja, selle algelise ühekordse kumulatiivi 160 mm soomusläbistavusest piisab, et sealtkaudu tanki sisse pääseda.

Peab ikka hakkama jälle jaurama.
Üldiselt kehtib tootmises reegel, et mida iganes saad sa valmistada 10 000 tk, tuleb tükihind puruodav.
Ei pea uuesti leiutama. Võib võtta sellesama RPG-7 lõhkepea lahenduse. Lihtsalt seda kesta EI OLE VAJA kaasas vedada, sest droonil on juba kest olemas. Kesta mass RPG-7 laengu puhul on üle kilo (ca. 1,5kg). Kumulatiivosad (koonus, lõhkeaine, käivituslaeng), sütiku jms. saab integreerida eraldi drooni sisse, kui seda arendada konkreetseks otstarbeks teades, et seda toodetkse 10 000 tk. Kui soovi on, siis saab vabanevat massi kasutada millegi muu vedamiseks (kasvõi paigaldada peamise kumulatiivlaengu ümber kerge killunev krae, kui soovi on).

See integeerimise värk tähedab seda, et eri otstarbeks tuleb üksuses oma eri droone, kuna laeng pannakse sinna tehaseliselt, lõhkeainega õiendamine ei saa olema mingi igamehe teema üksuses (liiga suur õhkulendamise risk). Kumulatiivne - eraldi droon, kild-eraldi, termobaariline-eraldi. Kole palju tuleb neid droone osta. Umbes sama probleem, mis igale reaktiivgranaadile oma granaadiheitja teha.

Laeng tuleb teha selliselt, et seda on võimalik ladustada ja vedada eraldi (st kestas) ja kinnitada drooni alla vastava klambri abil kasutaja poolt. Palju ohutum ja lihtsam. Mitte leiutamise eesmärgil kasutada laialt levinud ja sõjas proovitud lahendusi, näiteks RPG-7 laeng.

Sõjalise masskasutuse asjadel on oluline ka lollikindlus ja ohutus, muidu saab kaotusi endal palju olema. Üsna kindel võimalus õhku lendamiseks on luua igasse rühma võimalus reakoosseisul (sinna ligi tulevad ju ka teised vaatama) õiendada ise mingite lõhkeaine laengutega. Sõjaväes nii ei saa, seal peab olema lollikindlalt suletud laeng A, mille paigaldab kasutaja kohta B ja enne lendu laskmist kruvib paika sütiku C.

RPG-7 kestal on ka omad kumulatiivjoa moodustamise omadused. Kinnise kesta sees olev laeng kipub ka tegema kõvemat pauku kui lihtsalt kuskil drooni plastmasskeres.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Dets, 2024 16:01 See integeerimise värk tähedab seda, et eri otstarbeks tuleb üksuses oma eri droone, ...

Laeng tuleb teha selliselt, et seda on võimalik ladustada ja vedada eraldi (st kestas) ja kinnitada drooni alla vastava klambri abil kasutaja poolt. Palju ohutum ja lihtsam. Mitte leiutamise eesmärgil kasutada laialt levinud ja sõjas proovitud lahendusi, näiteks RPG-7 laeng.
...

Ei pea. Saab teha satndardmoodulid plastkestas. Lihtsalt see droon ei pea taluma samasugust kiirendust, millele peab vastu pidama RPG-7 ja sestap ei ole sellele vaja ka sellist metallist kesta.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Dets, 2024 16:01 RPG-7 kestal on ka omad kumulatiivjoa moodustamise omadused. Kinnise kesta sees olev laeng kipub ka tegema kõvemat pauku kui lihtsalt kuskil drooni plastmasskeres.

Ei ole. Kumulatiivjoa moodustamisel ei ole kestal absoluutselt mitte mingisugust rolli, sest kumulatiivjuga moodustub ENNE, kui plahvatuslaine üldse kestani jõuabki. RPG-7 kest on piisavalt õhuke, et seda võib plahvatuse puhul ignoreerida.

Madis Reivik kirjutas: ↑03 Dets, 2024 16:50 ...

Oled kindel ikka ? Minu mäletamist mööda oli vaskkoonusel ikka päris oluline osa tapavõimest...

...

Vaskkoonus ei ole kesta osa.Vaskkoonus on kumulatiivlaengu osa.

Kilo Tango kirjutas: ↑03 Dets, 2024 17:51

Madis Reivik kirjutas: ↑03 Dets, 2024 16:50 ...

Oled kindel ikka ? Minu mäletamist mööda oli vaskkoonusel ikka päris oluline osa tapavõimest...

...

Vaskkoonus ei ole kesta osa.Vaskkoonus on kumulatiivlaengu osa.

Sul mingi norimistuju ? Kui defineerida "kest" kui miski asi mis kaitseb paugupulbrit väliskeskkonna eest siis...

Kilo Tango - 5+ selgitamise eest (mitte, et siin minu hindeid vaja oleks). Ka minu teadmise järgi on täpselt nii.

Lihtsalt targutamise mõttes - kumulatiivjuga saab isegi veega teha. Olen kauges minevikus teinud. Väga ebatäpne, pritsib laiali ja ebaühtlane. Vask on hea materjal ses suhtes, et annab joale metalli juurde ja moodustub kena "lätakas" (inglise keeli nälkjas, slug). Muud funktsiooni sel vasel pole.

Madis Reivik kirjutas: ↑03 Dets, 2024 19:23

Kilo Tango kirjutas: ↑03 Dets, 2024 17:51

Madis Reivik kirjutas: ↑03 Dets, 2024 16:50 ...

Oled kindel ikka ? Minu mäletamist mööda oli vaskkoonusel ikka päris oluline osa tapavõimest...

...

Vaskkoonus ei ole kesta osa.Vaskkoonus on kumulatiivlaengu osa.

Sul mingi norimistuju ? Kui defineerida "kest" kui miski asi mis kaitseb paugupulbrit väliskeskkonna eest siis...

Kest on alumiiniumist ja ümber kogu laengu. Vaskkoonus on selle kesta sees. Vaskkoonuse taga on lõhkelaeng. Ja mingit pulbrit seal ei ole.

https://www.youtube.com/watch?v=af4RVXnn6N4

Mulle näib, et härrased Kilo Tango ja Palm jooksevad lati alt läbi. Õigemini KT kujutab asju valesti ette ja VVP ei süvene.
RPG-7 puhul ei oma tõesti tähtsust esimene koonus, RPG puhul on selle ülesanne konkreetselt raketile aerodünaamilise kuju andmine.
Tagumine korpuse osa on vastupidi tähtis ja selle ülesanne on see, et kumulatiivne plahvatus üldse tekib, kui seda pole, siis enamik plahvatuse energiast hajub lihtsal õhku (ja sellevõrra vähem jääb seda kumulatiivjoa. Füüsika toimib seda, et kumulatiivlaenu nn tagumine koonus peabki olema kaunis vastupidav, tagamaks seda, et plahvatusenergia oleks suunatud ettepoole. See saavutatakse selle vastkettaga, mis sulab kergesti ja mille suunas plahvatusjõud valla pääseb.

Vaadake korduvalt manuses olevat videot ja mõelge, kas saab seal laengu ümber suvaline kestakene ikka olla ja kas siis vajalik plahvatusjõud soomuse suunas ikka tekib.

Väike meeldetuletus ka RPG-7 sisemusest, lugupidava tervitusega VVP-le.


Umbes sama põhimõte on ju ka Kusti rakettidel. Esimene, õhuke kest on aerodünaamika pärast ja tagumine, raske, tekitab suundplahvatuse. Sinna ei saa suvalist topsikus lõhkeaine tükki panna.


Jään endise seisukoha juurde, et suundlaeng ei saa olla suvalises topsikus ja selle korpuse tugevus (nn tagumine koonus) on kriitiline kumulatiivjoa moodustamisel.

Kilo Tango kirjutas: ↑03 Dets, 2024 19:58 Kest on alumiiniumist ja ümber kogu laengu. Vaskkoonus on selle kesta sees. Vaskkoonuse taga on lõhkelaeng. Ja mingit pulbrit seal ei ole.

Ja lõhkelaengu taga peab olema piisavalt raskesti sulavast materjalist (tavaliselt roostevaba teras) tagumine kest ehk tagumine koonus, ilma milleta jääb suundplahvatuse efekt kasinaks. Lõhkelaengus kasutatakse vähebrisantset ja suhteliselt aeglaselt põlevat lõhkeainet, tagamaks laengu töö soovitud suunas (brisantse aine puhul on risk, et plahvatab kõigides suundades). RPG raketi puhul annabki see "tagumine kest" peamise osa kesta kaalust. Esimene koonus on suhteliselt kerge -tema ülesanne on aerodünaamika tagamine, et rakett lendaks kiiremini ja kaugemale.

Siin veel üks multikas
https://www.youtube.com/watch?v=Li2Kt4DtUdY

Võibolla mingitel tingimustel saab see kest olla ka alumiiniumist, kuid reegel on, et vasest osa peab olema tunduvalt nõrgem ja tunduvalt kergemini sulavam kui kest ise, sest vastasel juhul ei teki piisavalt suunatud plahvatust.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 10:05 ...

Ja lõhkelaengu taga peab olema piisavalt raskesti sulavast materjalist (tavaliselt roostevaba teras) tagumine kest ehk tagumine koonus, ilma milleta jääb suundplahvatuse efekt kasinaks.

Ei ole tõene. Sulamistemperatuur ei mängi kumulatiivlaengus üleüldse mitte mingisugust rolli, sest erinevalt levinud müüdist ei sula isegi mitte kumulatiivjuga. Kesta materjalist rääkimata. Kumulatiivlaengu formeerimisel on ikkagi prioriteedid järgmised:
1. Kumulatiivkoonuse materjal, töötlemise täpsus ja selle geomeetria
2. Lõhkeaine iseloom ja selle geomeetria (kasutatakse ka näiteks inertseid vahekettaid lööklaine kuju muutmiseks)
3. Kest kumulatiivjoale järgneva plahvatuse energia suunamiseks

Kest ise ei pea plahvatust üle elama. Mingit sulamist seal ei toimu sõltumata materjalist (mõistlikes piirides). Kesta roll kumulatiivjoa formeerimisel on väike kui mitte olematu. Küll aga aitab see fokusseerida kumulatiivjoale järgnevat plahvatusgaaside liikumist kumulatiivjoa poolt "puuritud" auku. Kumulatiivjoa vaatevinklist võib see kest olla ka papist või hoopis olemata olla. Lihtsalt lõhkeaine pinnal tekkiv surve on niivõrd palju suurusjärke suurem mistahes materjali poolt avaldatavast vastupanust, et see ei ole sellise konstruktsiooni puhul oluline.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 10:05 Lõhkelaengus kasutatakse vähebrisantset ja suhteliselt aeglaselt põlevat lõhkeainet, tagamaks laengu töö soovitud suunas (brisantse aine puhul on risk, et plahvatab kõigides suundades).

See ei ole õige. Näiteks RPG-7 lõhkepea sisaldab 95% HMX-i, mida loetakse kõrge brisantsusega lõhkeaineks. Lõhkeaine peamine roll on ikkagi vaskkoonuse kokku surumine kumulatiivjoaks. Brisantsus peab olema korrelatsioonis koonuse geomeetriaga ja laengu geomeetriaga, et tekiks soovitud kiiruse ja kujuga kumulatiivjuga. Kui need ei klapi, pudeneb kumulatiivjuga osadeks, kuna kumulatiivjoas liigub metall erinevate kiirustega. Madala brisantsusega lõhkeainega ei ole võimalik saavutada ~7-10km/s-ni ulatuvaid kumulatiivjoa tipu kiiruseid. Füüsikaliselt seda "plahvatab kõikides suundades" olukorda mina ette kujutada ei oska.

Siin on RPG-7 laengu arvutisimulatsioon: https://www.youtube.com/watch?v=TT2t6RbVYVU
Siin on üks video simulatsioonist, kuidas kumulatiivjuga käitub erinevate väga ekstreemsete geomeetriate puhul: https://www.youtube.com/watch?v=H4mNynHakiY

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 10:05 RPG raketi puhul annabki see "tagumine kest" peamise osa kesta kaalust. Esimene koonus on suhteliselt kerge -tema ülesanne on aerodünaamika tagamine, et rakett lendaks kiiremini ja kaugemale.

Tagumise kesta ülesanne on toetada kogu laengut maapealse käitlemise ajal ja välja laskmise hetkel, et see ei laguneks ega nihkuks paigast (algne kiirendus on ~600–1,200 g, mis tähendab, et lõhkepea efektiivne mass lasu hetkel on üle 150kg). Esimese osa ülesanne on tagada sütiku püsimine sellele ette nähtud kohas ja vajalikul kaugusel laengust ning kaitsta laengut maapealsel käitlemisel. Kaasnevalt on see kujundatud aerodünaamiliseks, kuid sellel on pigem kolmanda järgu tähtsus. Vastasel korral oleks voolundi kuju teistsugune (tegemist on max ~200m/s lendava objektiga).

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 10:05Siin veel üks multikas
https://www.youtube.com/watch?v=Li2Kt4DtUdY

Hea multikas, mis ei kinnita ühtegi sinu väidet.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 10:05 Võibolla mingitel tingimustel saab see kest olla ka alumiiniumist, kuid reegel on, et vasest osa peab olema tunduvalt nõrgem ja tunduvalt kergemini sulavam kui kest ise, sest vastasel juhul ei teki piisavalt suunatud plahvatust.

Sellel väitel ei ole absoluutselt mitte mingisugust füüsikalist sisu. Kest praktiliselt ei osale kumulatiivjoa kujundamisel

Sa ei viitsi ikkagi kaasa mõelda, vaid jaurad mingit oma tõde edasi.
Kas sa neid animatsioone vaatasid?

Hea multikas, mis ei kinnita ühtegi sinu väidet.

Tagumine kest väldib plahvatusjõu kandumist külgedele ja taha, mis vähendab kumulatiivset efekti.
Kui see tagumine kest teha jogurtitopsi taoline, siis läheb suurem osa plahvatusjõust läbi selle kesta väliskeskkonda, rünnatavat sihtmärki kahjustamata.

Animatsioonis on hästi näha, kuidas tagumine kest paindub plahvatuse surve all, kuid kuna vasest osa on pehmem ja kergemini sulavam, siis suurem osa energiast suundub ettepoole. Kui sa vee materjale viitsisid vaadata, siis tähis SS 304 on maakeeli stainless steel AISI 304 või midagi sellist. Miks on sinna vaja roostevaba, mitte plastmassi?

Ehk siis - see kooniline lõhkeaine "ring" ei produtseeriks suundplahvatust, kui poleks piisaval takistatud omavahel põrkuvate lööklainefrontide tõukumine vastassuunas (ehk raketi lennusuunaga risti). Kogu lõhkeaine lendaks laiali ja suundplahvatus jääks napiks. Selleks peab külgedelt ja tagant olema see korpus piisavalt tugev.

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 13:28 Sa ei viitsi ikkagi kaasa mõelda, vaid jaurad mingit oma tõde edasi.
Kas sa neid animatsioone vaatasid?

Hea multikas, mis ei kinnita ühtegi sinu väidet.

Tagumine kest väldib plahvatusjõu kandumist külgedele ja taha, mis vähendab kumulatiivset efekti.
Kui see tagumine kest teha jogurtitopsi taoline, siis läheb suurem osa plahvatusjõust läbi selle kesta väliskeskkonda, rünnatavat sihtmärki kahjustamata.

Animatsioonis on hästi näha, kuidas tagumine kest paindub plahvatuse surve all, kuid kuna vasest osa on pehmem ja kergemini sulavam, siis suurem osa energiast suundub ettepoole. Kui sa vee materjale viitsisid vaadata, siis tähis SS 304 on maakeeli stainless steel AISI 304 või midagi sellist. Miks on sinna vaja roostevaba, mitte plastmassi?

Ehk siis - see kooniline lõhkeaine "ring" ei produtseeriks suundplahvatust, kui poleks piisaval takistatud omavahel põrkuvate lööklainefrontide tõukumine vastassuunas (ehk raketi lennusuunaga risti). Kogu lõhkeaine lendaks laiali ja suundplahvatus jääks napiks. Selleks peab külgedelt ja tagant olema see korpus piisavalt tugev.

Muidugi ta paindub, sest seal valitseb tohutu rõhk (1-10GPa). Siiski on see väga palju väiksem rõhust, mis avaldub koonusvoodrile (30-60GPa e. 300-600 000 atm.). Mistõttu moodustub kumulatiivjuga lõhkeaines leviva lööklaine kokkupuutel koonusvoodriga, mitte kestalt tagasi põrkuva lööklaine mõjul (mis ei pruugi üldse koonuselt liikuma hakanud vasele järele jõudagi). Ees oleva rõhulaine moodustumist toetab selle taga toimuv lõhkeaine reaktsioon, mis hoiab rõhku üleval. Samal ajal hakkab ka lõhkeaine tahke osa väljapoole liikuma, kuid kesta roll selle pidurdamisel praktiliselt puudub.

Trumm, sul lihtsalt puudub arusaamine plahvatusfrontide liikumisest lõhkeaines, seal valitsevatest tingimustest ja rõhkudest. Ma ei raiu mingit oma tõde. Selline on lihtsalt füüsika. Pole olemas sellist kumulatiivlaengu korpust, mis omaks muud vastupanu minimaalselt 10 000atm suurusele survele kui kiirendatav mass. Sama efekti saab saavutada ka lihtsalt saviga, kuid see ei mõjuta mitte kuidagi kumulatiivjoa formeerumist. Saa ükskord aru, et sinu arusaamine kumulatiivjoa moodustamisest on vigane. Kumulatiivjuga moodustub ENNE, kui korpuselt tagasi peegelduv lööklaine üldse koonuseni jõuab. Mida on näha ka kõikides minu viidatud videotes.

Näiteks Javelini kumulatiivlaengul pole üleüldse mingit metallist kesta. Tahad sa väita, et RPG-7 soomustläbitavus on kesta tõttu parem, kui Javelinil?

Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Dets, 2024 9:52 Jään endise seisukoha juurde, et suundlaeng ei saa olla suvalises topsikus ja selle korpuse tugevus (nn tagumine koonus) on kriitiline kumulatiivjoa moodustamisel.

Aa see virbel on ka tugeva kopsiku sees?
Pauku tegev sisu peaks olema 1,5 kilo heksogeeni segu trotüüliga.