1. leht 2-st
					
				Kontroll rindel
				Postitatud: 09 Aug, 2006 18:28
				Postitas Põrgust
				Olen kuulnud et 1944-45 tänapäeva Poolas (võimalik, et ka mujal) puudus kontroll rindel ja paljud sõdurid tõmbasid jehhat lääne poole. Pean silmas sakslasi (Relv võssa ja minek), sest vastate ülekaal suurem ja kontroli nagu polnud
Vastab see tõele? Igatahes mina olen seda kuulnud. Täpsemalt mu Onu rääkis nii
			 
			
					
				
				Postitatud: 09 Aug, 2006 20:08
				Postitas Frundsberg
				Mis seal ikka imestada, 1945 oli juba igale mõtlevale inimesele selge, et sõda on kaotatud, pealegi oli kodu lõhn sakslatel Poolas juba ninas. Ka 1944.a. Eestis kurdeti väejooksu pärast, sugugi mitte kõik ei kibelenud lahingusse, päris paljud lippasid koju. Minu meelest suhteliselt inimlik nähtus. Olenemata armeest, poliitikast või rahvusest.
			 
			
					
				
				Postitatud: 09 Aug, 2006 20:17
				Postitas Põrgust
				Frundsberg kirjutas:Mis seal ikka imestada, 1945 oli juba igale mõtlevale inimesele selge, et sõda on kaotatud, pealegi oli kodu lõhn sakslatel Poolas juba ninas. Ka 1944.a. Eestis kurdeti väejooksu pärast, sugugi mitte kõik ei kibelenud lahingusse, päris paljud lippasid koju. Minu meelest suhteliselt inimlik nähtus. Olenemata armeest, poliitikast või rahvusest.
Aga kui Saksa Väepealikud saatsid Hitlerile kirja, et paluvad Hitlerilt luba allaanmiseks siis Hitler vastas igakord, et võidelge viimse meheni ju siis ka too kord
 
			 
			
					
				
				Postitatud: 09 Aug, 2006 20:39
				Postitas krizz
				Kas ikka otseselt allaandmist juleti Hitlerilt küsima minna?See oleks liiga julge samm olnud.Taandumist nad võisid taodelda küll,ja see oleks ka õige olnud.Just Saksamaa seisukohast.Kuramaa kott selle ilmekaks näiteks.
  Aga näiteks saksa allvaalaevadest paljud ei teadnud pärast sõja lõppu,et sõda tõesti läbi on.Olid Atlandil sideta.Maismaal,kus ise näed juba,mis seis on,pole ime,et kõik illusioonid purunevad ja paned kodu poole leekima.
			 
			
					
				
				Postitatud: 09 Aug, 2006 22:05
				Postitas Charlemagne
				44 oli Poolas kontroll täitsa olemas. Peale venelaste jaanuaripealetungi kohati muidugi kaos tekkis, samal ajal pole kuulnud, et ketikoertel oleks 45 alul kollektiivpuhkus olnud. Sillad, raudteejaamad,teeristid hoiti kontrolli all, desertööre hakati hukkama kiiremini ja rohkem kui muidu.
			 
			
					
				
				Postitatud: 09 Aug, 2006 22:46
				Postitas oliver
				Ei olnud see deserteerimine nii lihtne midagi, kui just ennast kätte ei saadud siis pandi perekond seina äärde. Pigem püüti ennast kuidagi vigastada rindelt minemapääsemiseks vms.
			 
			
					
				
				Postitatud: 09 Aug, 2006 23:01
				Postitas Troll
				oliver kirjutas:Ei olnud see deserteerimine nii lihtne midagi, kui just ennast kätte ei saadud siis pandi perekond seina äärde.
Sakslased panid desertööri perekonna seina äärde?? S.o hukkasid ta naise, lapsed, vanemad, vennad, õed? Sa kas teed nüüd rumalat nalja või ajad totrust suust välja!
 
			 
			
					
				
				Postitatud: 10 Aug, 2006 8:20
				Postitas oliver
				Kui koheselt seina äärde ei pandud siis laagrisse läksid ikka.
			 
			
					
				
				Postitatud: 10 Aug, 2006 8:58
				Postitas Frundsberg
				Ma pole eriti kuulnud, et Eestis oleks kellegi pere maha lastud selle eest et poiss sõjaväest putket tegi. Eks otsimas muidugi käidi, otsijateks olid aga ju samuti oma küla mehed, nii et võib arvata kelle poole nad hoidsid. Mundrisse aetud eesti mehel oli tihti meeles hoopis kodutalu kus tööd tahtsid tegemist ja nii hüppesse mindigi. Massilisest deserteerumisest kirjutavad ka sakslased ja need andmed peaksid olema ära toodud vist Laari raamatus Emajõgi.
Pakun, et eks sakslastel oli sama lugu. Kui ikka asi halvaks kiskus, siis hakkas moraal alla käima ja selles ei saa küll 4 aastat Idarindel võidelnuid süüdistada, et neist osa otsustasid 1945-ndal parem vaikselt segased ajad kodukülas üle elada kui lasta end Führeri, Rahva ja Isamaa eest maha tappa.
			 
			
					
				
				Postitatud: 10 Aug, 2006 12:59
				Postitas Troll
				oliver kirjutas:Kui koheselt seina äärde ei pandud siis laagrisse läksid ikka.
Oliver, ära aja segi Nõukogude Liidu ja Saksamaa kombeid! Kommunistid ehk mingil moel represseerisid desertööride (ja vangilangenute) perekondi, ehkki ka seal ei läinud asi otsese vangistamise või mahalaskmiseni. Aga Saksamaa suhtes tahaks küll teada, mis allikast su väited pärinevad?
 
			 
			
					
				
				Postitatud: 10 Aug, 2006 16:00
				Postitas Lennart
				Frundsberg kirjutas:Massilisest deserteerumisest kirjutavad ka sakslased ja need andmed peaksid olema ära toodud vist Laari raamatus Emajõgi.
Jah oli isegi täiesti olemas need andmed.Oli ka veel mainitud Tartu omakaitsemehi kes olevat omavoliliselt positsioonidelt lahkunud,et korra kodus viibida ja siis tagasi pöörduda. 

 
			 
			
					
				
				Postitatud: 10 Aug, 2006 16:33
				Postitas ludvig
				nägin discovery pealt yht dokumentaali paarist japsist kes veel 50-ndate löpus ei teadnud et söda läbi ja varjasid ennast yhel v-ookeani saarel. käisid kohalikke kylaelanikke hirmutamas jne. aga alla anda neil plaanis pold.
			 
			
					
				
				Postitatud: 10 Aug, 2006 16:52
				Postitas krizz
				Jaa,sellised mehed seal tegutsesid küll.Kui ma õieti mäletan,siis põhjus,miks nad alla ei saavat anda,oli selles,et nende otsene ülemus oli neile ülesande andnud seal saarel tegutseda.Nad tahtsid,et see ülemus nad sellest ülesandest vabastaks,muidu nad alla ei anna.Ja siis otsitigi lõpuks nende otsene ülemus üles,kes neile käsu oli andnud ja see vabastas nad selle täitmisest.
 Kusjuures Jaapan oli ju vaba.Oli meestel ikka põhimõte.Ja see toimus kõik 70-date keskel...Meie metsavendadel oli rohkem põhjust edasi võidelda,riik oli anastajate käes,kuid paljud seda siis enam ei teinud.Ja ega meil siin kuskil zhunglit ka ei ole võtta.
			 
			
					
				läksid koju!
				Postitatud: 10 Aug, 2006 17:00
				Postitas istorik
				Üks näide Eestist 1944:
Piirikaitserügementide transpordil Narva rindele läksid 6 ohvitseri, 82 allohvitseri ja 841 sõdurit väejooksu või lahkusid oma üksuste juurest ilma loata. 
6.piirikaitserügemendist oli põhiliselt väejooks III pataljonist. Armeegrupi “Narwa” ülemjuhatus nägi sellise “häbistava sündmuse” põhjustena “ohvitseride teenistussesuhtumise puudusi, meeste halba võitlusvaimu ja puudulikku sõdurikasvatust”. 
Transpordil Narva rindele peatusid 6.piirikaitserügemendi eshelonid Tartus. Sõdalasi aga rügemendi juhtkonna poolt linna ei lastud. Rügemendi juhtkonda selles süüdistada ei saadud, sest mittelubamise põhjustasid võitlejad ise. Nimelt oli rügemendi juhtkonnal eelmiste kogemuste põhjal teada, et suuremates jaamades ja linnades mõneks tunniks väljalubatud mehed ei ilmunud kõik õigeks ajaks enam tagasi.
Kuigi 2.augustil palus armeegrupi “Narwa” ülemjuhataja Grasser kindralkomissar Litzmannil avalikult teatada, et need, kes enne 15.augustit tagasi tulevad, saadetakse ilma karistuseta rindele, jäid 6.piirikaitserügemendist jooksu 1 ohvitser ja 86 meest.
Andmed pärinevad:
A.Niglas ja T.Hiio "Eesti piirikaitserügemendid 1944"
H.Mengel "Suurim armastus" IV kd.
			 
			
					
				
				Postitatud: 10 Aug, 2006 21:07
				Postitas VANA LÖUKOER
				Susi raamatus "Sarviku Sulased" kirjeldab vägagi hästi Sileesias oma löpu saanud Eesti Leegionäride meelsust,kus terved rügemendid planeerisid rindelt ära jooksmist.pöhiline probleem oli siis need feldzandarmerried,kes jölkusid rinde taga ja olid valmis köik,kes oma söduritest kahtlased näisid,maha laskma.
eks mida löpu poole see asi läks,seda suuremaks deserteerumine läks.arusaadav.