www.militaar.net

kas keegi võib kinnitada et karujärves on kaks tanki.... klassivend rääkis et ta ise näinud yhe torni eelmine suvi paadiga järvel käies aga tema jutt.... ei tea kas tasub uskuda...

ette tänades: PATRIOOT

ehk räägid täpsemalt millist karujärve mötled ??

Mõeldakse vist Saaremaa Karujärve.

aga vöib olla ju ka nöo lähedal vöi karulas

Põgus otsing andis seesugused vastused:
Suur-Karujärv- asub Nõo alevist 1km. ida pool
Väike-Karujärv-asub eelmisest 200m eemal
Karujärv-Saaremaal, Kärdlast 4,5 km. loodes.
No vat ma ei saa aru mis valu neid tanke sinna tiikidesse ajab?
Terv.Jaanus

Saaremaa Karujärves IIMS ajast tanki küll uskuda ei tahaks. Seal ega ümbruses pole mingisugust lahingutegevust toimunud, talvel seda enam, et sinna üleüldse tankiga kellelgi asja oleks olnud. Samas mingil ajaperioodil peale sõda baseerus Sõmeral mingisugune tankiüksus ja selle masinad olevat Üru (küla) maade peal ka liikunud, st ka järve ääres. Nii et teoreeriline võimalus nagu oleks
Teisalt rahuajal oleks vast püütud tank sealt kätte saada ja aru ei saa, mida sellel jäält otsida on.
Võimalust suurendava asjaoluna et Karujärv tugevalt allikaline, st jääl on nõrgemad kohad sees. See jätab võimaluse et mõnel tugeva külmaga aastal, kui jää nagu võiks kanda tanki, on seal sees kohad, mis seda kindlasti ei tee.

No hakkame siis oletama selle Nõo alevi järve võimalust. Tamsa tankilahing oli sealt vaid loetud kilomeetrite kaugusel ja võimalus et sinna meelega tank aeti on olemas(et ei satuks vaenlase kätte) Sel juhul peaks olema Saksa tank. Kui aga arvata et sealkandis on tehtud suures mahus kuivendus ja maaparandus töid, on suht kahtlane et seda poleks märgatud. See muidugi minu arvamus.
Nende uppunud või uputatud tankidega on üldse huvitav lugu. Ise elan ühes Lõuna-Eesti väikelinnas ja järvi ja muid veekogusi linna ümber ohtralt. Kui kõiki külajutte puhta kullana võtta ei saaks suvel üldse kusagil ujuda, sest võimalus end kuhugi tangi või lennuki otsa siniseks lüüa on väga suur. Juttude järgi on igas veekogus varjul kaks tanki ja lennuk. Jutud juttudeks aga näed ühes väikeses tiigis olidki tanki jupid. Aga nagu vanarahvas ütleb et ega midagi ei sünni tühja koha peale siis äkki on ka mingi tõetera nendes juttudes sees.
Terv.Jaanus

mõeldud on ikka saaremaal paiknevat karujärve...=)

ette tänades: PATRIOOT

mõeldud on ikka saaremaal paiknevat karujärve...=)

ette tänades: PATRIOOT

Kuulen esimest korda elus Karujärves olevast tankist ja Sõmera ligidal baseerunud tankiüksusest, kuigi olen sealtkandist pärit (poisikesepõlves sai ju ikka ringi kolatud ja nina igale poole topitud).
Sõmera külje all paiknes Kogula lennuväli (kust käidi omal ajal ka Berliini pommitamas) ja Karujärvel (täpsemalt Dejevos) oli raketibaas, kus tarvitati igasugust tehnikat (vaevalt küll tanke). Karujärv on muideks üks Eesti läbipaistvama veega järvedest, kui seal suvel paadiga ringi sõita, saaks kõik põhjas olevad tankid ilusasti üles lugeda.
Võib-olla tekkis see legend sellest, et mõni purjus praportsik mõne suurema tjagatsiga eksikombel järve sõitis. Karujärve ja Kärla (mitte Kärdla!!!) ümbruses oli kümneid kohti, kus militaarsohvrid väljaspool tee piire püüdsid sõitu jätkata. Enamasti koristati lömmis masin lihtsalt ära ja ametlikult ei juhtunud midagi.
Aga tank Karujärves??? Ei tahaks küll uskuda. Ole hea, Patrioot, kuula oma klassivend veel kord üle, selline fakt oleks tõesti huvitav.

Sõjaaegset tanki Saaremaa Karujärves kindlasti ei ole. See oleks igasuguse loogika vastane. Sakslastel ei ole Eesti saartel tanke üldse olnud ja venelased oleks enda omad välja tõmmanud, kui mingi õnnetus oleks ka juhtunud.
Pärastsõjaaegsetest olukordadest saab pisut infi webi lehtedelt:
http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid15.html
http://www.saaremaa.ee/est/history/v6im/n6uk.php

Tanke oli Dejevos küll, ainult et neil puudusid tornid ja neid kasutati vedukitena.

Rakette hakati Karujärvele-Dejevosse üles panema alles 1960-te keskel (või algul), aga mis seal enne seda oli? Saaremaal oli 1961.-ni terve motolaskurdiviis (1959.-ni "pulad" e. kuulipilduja- ja suurtükiväediviis), kas mõned selle väeosad olid ka Karujärvel? Neist võis sinna ka tanke maha jääda.

No nii, Arensburgeri pakutud linkidest tuli välja, et Karujärvel siiski paiknesid tankid (enne minu ajaarvamist!).
Oliveri märkusele tuginedes võib siis järeldada, et mingi osa relvastusest mahavõetud T 34-st jäid kohapeale kasutusse. Pole mingit alust välistada, et mõni neist oma viimase peatuspaiga järves leidis (kuigi kordan veelkord, et pole sellisest faktist senini kuulnud).
Kuna sõjaväeosa paiknes küllaltki täpselt määratletud territooriumil, tuleks järve kammimist alustada just sealt.
NB! Jääsulamiseni on veel veidi aega! Pärast seda tuleb võtta vaba nädalavahetus, paat ja mõni hea sõber kaasa ning - kivi kotti!!

Alaliselt tanke Saaremaal ei ole näinud, küll aga toodi neid vahel kohale mitmesuguste õppuste/manöövrite ajal. Et tanke otseselt asfaltteedel sõita ei lubatud, siis sõideti enamasti ikka mööda metsateid. Kui kunagise Dejevo poolne külg on suhteliselt hea tugeva kaldaga, siis järve vastasküljel on aga soised kohti palju. Omal ajal oli söjaväelaste nn Soome tüüpi maju järve ääres ka metsa sees seal soise poole läheduses, mitte ainult suure tee ääres. Väga võimalik, et mõni tank võis kusagil sealpool liiga otse lõigata ning vajus pooleldi kinnikasvanud järvesoppi. Pinnas on seal küll selline, et mingi kraanaga või tise tankiga sealt midagi välja ei tömba, kui liiga kaugele ronis.
Üldiselt ei ole aga ise kuulnud uppunud tanki kohta. Eks paljudel tsivilistidel on iga roomikuga sõjamasin juba tank.