www.militaar.net

120 kuubikut klassifitseerub tsiklite maailmas võrriks.

Need, millel 50 kuubikut ja vähem on säärevärisajad.

davidsoniharald kirjutas: ↑10 Juun, 2025 18:40 120 kuubikut klassifitseerub tsiklite maailmas võrriks.

Need, millel 50 kuubikut ja vähem on säärevärisajad.

mõlemad terrminid tähendabad teada tuntd riia mootoriga sõiduriista. 125cm³ minski ei nimetanud keegi võrriks.

hmm, olid ajad, kui 125 ja isegi 175 olid võrrid.

Minu kadunud isa parandas mind, kui ma sääreka kohta võrr ütlesin, et võrr olevat miski pill old, mis oli minu mälu järgi ~100kuubikut.

olavsu1 kirjutas: ↑10 Juun, 2025 19:15

davidsoniharald kirjutas: ↑10 Juun, 2025 18:40 120 kuubikut klassifitseerub tsiklite maailmas võrriks.

Need, millel 50 kuubikut ja vähem on säärevärisajad.

mõlemad terrminid tähendabad teada tuntd riia mootoriga sõiduriista. 125cm³ minski ei nimetanud keegi võrriks.

Täiesti off-topic, aga 125cm³ mootorrataste võistlusklasse nimetati võidusõitjate slängis "võrrideks".

Lothabi kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:08

olavsu1 kirjutas: ↑10 Juun, 2025 19:15

davidsoniharald kirjutas: ↑10 Juun, 2025 18:40 120 kuubikut klassifitseerub tsiklite maailmas võrriks.

Need, millel 50 kuubikut ja vähem on säärevärisajad.

mõlemad terrminid tähendabad teada tuntd riia mootoriga sõiduriista. 125cm³ minski ei nimetanud keegi võrriks.

Täiesti off-topic, aga 125cm³ mootorrataste võistlusklasse nimetati võidusõitjate slängis "võrrideks".

Sõna "võrr" on iseenesest juba paras arhaism. Õige võrr aka sääreväristaja oli käikudeta 50 cm3 mootoriga, algseades väntadega abimootoriga jalgratas. Varustatud üldjuhul D4, D5, D6 või D7 markeeringuga mootoriga. Järgmine aste, 50cm3, aga kahekäiguline ja väntadega oli mopeed ja sama, aga käimalöömisvändaga, mokik. Rahvasuus ühtmoodi "mopp". Kaasajal tähistab sõna "võrr" üldjuhul halvustavamaiguliselt nõrgukesevõitu mootoriga kaherattalist liikurit, igaüks siis parajasti teab ise, mis kontekstis seda kasutab. Sääreväristaja ehk sääru on jäänud mõistena suht üheselt kunagist (ja ka praegust) käikudeta abimootoriga jalgratast tähistama.

Ja nagu akf Lothabi õigesti märkis, motospordis 125 cm3 tsiklid olid "võrriklass". Vist kasutatakse mingil määral praegugi.

Lothabi kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:08

olavsu1 kirjutas: ↑10 Juun, 2025 19:15

davidsoniharald kirjutas: ↑10 Juun, 2025 18:40 120 kuubikut klassifitseerub tsiklite maailmas võrriks.

Need, millel 50 kuubikut ja vähem on säärevärisajad.

mõlemad terrminid tähendabad teada tuntd riia mootoriga sõiduriista. 125cm³ minski ei nimetanud keegi võrriks.

Täiesti off-topic, aga 125cm³ mootorrataste võistlusklasse nimetati võidusõitjate slängis "võrrideks".

vist ainult söerajal, sest seal polnud masinatel käigukasti.

isakene kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:30

Lothabi kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:08

olavsu1 kirjutas: ↑10 Juun, 2025 19:15

mõlemad terrminid tähendabad teada tuntd riia mootoriga sõiduriista. 125cm³ minski ei nimetanud keegi võrriks.

Täiesti off-topic, aga 125cm³ mootorrataste võistlusklasse nimetati võidusõitjate slängis "võrrideks".

... Ja nagu akf Lothabi õigesti märkis, motospordis 125 cm3 tsiklid olid "võrriklass". Vist kasutatakse mingil määral praegugi.

Raamatus Eesti mootorispordist on pildid teiste seas ka võrriklassi sõidust Tähtvere ringrajal.
Tartus oli Tähtvere ringrada aga kes seda enam mäletab?

isakene kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:30 Õige võrr aka sääreväristaja oli käikudeta 50 cm3 mootoriga, algseades väntadega abimootoriga jalgratas. Varustatud üldjuhul D4, D5, D6 või D7 markeeringuga mootoriga.

Võrriks kutsuti pealesõda minu eelnimetatuid, kui säärekatest ei näinud veel keegi undki.

olavsu1 kirjutas: ↑11 Juun, 2025 1:53

Lothabi kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:08

olavsu1 kirjutas: ↑10 Juun, 2025 19:15

mõlemad terrminid tähendabad teada tuntd riia mootoriga sõiduriista. 125cm³ minski ei nimetanud keegi võrriks.

Täiesti off-topic, aga 125cm³ mootorrataste võistlusklasse nimetati võidusõitjate slängis "võrrideks".

vist ainult söerajal, sest seal polnud masinatel käigukasti.

Ilma käigukastita olid metanooliga käivad kõige suurema töömahuga rattad. 125 klassis kasutati CZ käigukastiga mootoreid üldiselt.

isakene kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:30 Õige võrr aka sääreväristaja oli käikudeta 50 cm3 mootoriga, algseades väntadega abimootoriga jalgratas. Varustatud üldjuhul D4, D5, D6 või D7 markeeringuga mootoriga.

Täpselt nii, ilma käikudeta ja väntadega on võrr ehk sääreväristaja ehk abimootoriga jalgratas ja mitte miskit muud suurema mootori ja käikudega.

Lothabi kirjutas: ↑10 Juun, 2025 21:08 Täiesti off-topic, aga 125cm³ mootorrataste võistlusklasse nimetati võidusõitjate slängis "võrrideks".

Jah. Nii oli.

Kommunismiehitaja : EKP Kingissepa Rajoonikomitee ja Kingissepa Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja, nr. 90, 4 august 1981

Pühapäeval pakkusid kõige rohkem põnevust 125-listel kihutajad. 2340 m pikkuse raja läbisid "võrrid" kõige kiiremini.

Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a., nr. 84, 18 juuli 1985

Teisel päeval ilm paranes ja rajal saadi starditõusuga alustada. Meeste võrrid startisid esimesena ja ka siin selgus meister kahe sõidu jooksul. Nimelt oli klass omaette sakulane Tiit Kuusk, kel on nii eelmise aasta suvekrossi kui ka tänavuse talikrossi meistrimedalid juba kodus.

Tiit Kuusk võistles toona 125cm³ mootorrataste klassis (ja hukkus selles Soomes maikuus toimunud kopteriõnnetuses)
https://msport.ee/2025/05/18/in-memoriam-tiit-kuusk/

*

Muidugi kutsuti rahvasuus võrrideks ka mopeede, mitte ainult abimootoriga jalgrattaid.
Poiste endi seas aga oli suur vahe, kas sul oli nn "võrr", või klass kangem kraam ehk "mopa" (mopeed)... "ei, mul ei ole võrr vaid mopa!"
Erikõvasõna poisikeste seas oli defitsiitne kolmekäiguline nn "naiste Jawa" ehk 50cm³ Jawa 555 "Pioner". See oli tagant jäik ja ilma "kiigeta" nagu ka Riga 11 ja 13 ning neid (Jawa 555, Riga 11, Riga 13) ehitati ise kas Riga 16 raamide peale ümber, või lõigati raam lahti ja keevitati Riga 12 või 16 või 22 "tagakiigede" peale ümber (tehti ise "krossivõrriks").

Mul on isegi kusagil kuuris kola all alles üks selline, Riga-14J (Riga Junior - päris tehases valmistatud krossimopeedi) eeskujul Riga-13-nest ümber ehitatud "krossivõrr", kuhu on lisatud tagakiige ja süüde on ümber ehitatud traktori käivitusmootori magneeto peale

Tundub et termin "võrr" oli kas siis tava- või võistluskasutuses olevate kaherattaliste valiku kõige nõrgema mootoriga liikuri sünonüüm. Kuidas see termin kaasaja droonindusega seostub (eks sõltub vast ka mis sp-mootoreid kasutatakse) ei oska kommenteerida.

Shahedide puhul on nimetus tulnud pigem häälest - spetsiifiline põrin taevas kõlab nagu sääreväristaja või taoline. Pigem meenuvad isegi tänapäeva "taburetid", st Piaggio/Aprilia jms 49 ccm rollerid. Aga eks see ka kuulja kõrvus ja kuulmiskahjustuses kinni

Walter2 kirjutas: ↑11 Juun, 2025 17:21 Tundub et termin "võrr" oli kas siis tava- või võistluskasutuses olevate kaherattaliste valiku kõige nõrgema mootoriga liikuri sünonüüm. ...

Mul on jäänud sihuke mulje, et võrriks nimetasid üle 50-kuubikulisi aparaate need, kes võidusõiduga kuigivõrd tegelesid. Minu lapsepõlves võidusõitu ei esinenud ja seetõttu oli "võrr" üheselt abimootoriga jalgratas.