Trükin aeglaselt. EKJ otsib keskmaa õhutõrjet. Tallinnast üle Narva jõe ballistilisi rakette lasta ei ole taktikaliselt vajalik.
Ukrainas on neid lastud küll, mõlemalt poolelt seejuures. Vene pool kasutab praegu ka nõuka aegseid taktikalisi ballistilisi rakette Totska-U, laskekaugusega 120 km. Samuti üks Iskanderi brigaad on meil otse piirti ääres. Seega ei ole tõsi jutt, et neid ei lasta kuna pole "taktikaliselt vajalik". Ostes hea tiibraketivastase süsteemi, millel pole antiballistilist võimet, võib vastane rünnata just samade Iskanderite ja Totskadega, mitte tiibrakettidega. Esimeses järjekorras su õhutõje asukoha pihta muide.
Mida sa selle EADS TRML-4D radariga selles teemas spinnid? Meil on juba 4-5 täiesti töökorras Giraffe AMB radarit tööraadiusega u. 120km.
Sest see kuulub IRIS-T SLM komplekti. Giraffe sinna ei kuulu. See ei ole päriselt nii lihtne, et ostame ilma radarita ja siis hakkab muu radariga tööle.
Öeldakse selles videos vastuseks puhtas vene keeles- Ukraina sõjas on selgelt näha, et VF tiibraketid lendavad kõrgel, üle 100m ja neid avastada ja alla lasta on üsna lihtne (loomulikult kui sinu õhutõrje ei ole C-300 mis summib huupi rakette 100+ km kauguselt).
S-300 ei "summi", vaid laseb ikka pihta ka. Tabamiskindluselt ei ole see Patriotist oluliselt kehvem. Ja ohud ei piirdu ainult tiibrakettidega. Ja kui neid oleks "lihtne" alla lasta, siis viimane suurem rünnak oleks tõrjutud 100%, mitte 50%. S-300 on selles sõjas hävitanud rohkem lennuvahendeid kui selle kasutuselvõtust tänaseni NSVL ja VF relvastuses olles.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.