01.detsember 1924

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Vasta
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

No sel juhul loksub see "hirmus maa" ja Pätsi koogamine ilusti paika.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Reigo kirjutas:Üks võimalik lahendus tuli pähe. Samas säilikus on veel üks kiri, mis on kirjutatud justkui inimese poolt, kes ei kuulu kommunistide hulka, ning kirjeldab meeleolusid ühiskonnas. Selle kirja autor on aga tegelikult, nagu näib, kommunist. Vist peeti mingil põhjusel vajalikuks sellist hämamisvõtet kasutada. Näiteks juhul, kui kiri sattunuks võõrastesse kätesse, siis poleks seda olnud võimalik kommunistidega seostada.
Samasuguse kirjaga näib olevat tegu ka selle eelmise puhul. On kirjutatud iseloomulikus kommunistidele peaaegu kohustuslikus pätižargoonis, mida korralikul inimesel oleks olnud raske järele aimata. Nagu kommunistil ka korraliku inimese stiili (oleks pidanud olema keskmisest märksa andekam ja haritum kommunist, siis vast).
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Miskit sellist vist polnud?
Säilikust ei leidnud.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Säilikus oli komude omavaheline kirjvahetus Eesti ja NSVL vahel, peamiselt oli teemaks mässu ettevalmistamine.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Ei usu, et on kuskilt ümber tõstetud. Näib olevat originaal (ei erine põhimõtteliselt teistest kirjadest). Ega ta nii seletamatu pole. Nagu märkisin, seal on ka üks teine kiri, mis kirjutatud sarnases võtmes. Tõsi, selle autor ei pretendeeri vaaraodeklassi kuulumisele, aga on lihtsalt "erapooletu demokraat", kes kommunistide mõju tõusu ning samaaegset peataolekut kodanlaste seas hirmuga konstanteerib. Aga autor on tegelikult kommunist.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Tegu võib olla nii kommunistist sõjaväelase- või politseinupu ettekandega kui ka fabritseeritud ettekandega, et õigustada mässu (häda)vajalikkust. Tundub siiski fabritseering, sest kirjutaja identiteet ei ole selgelt paigas. Ei samasta end sõnaselgelt kommunistidega-proletaarlastega, samas väljendub nagu need. Isegi kui tegu on tõelise ettekandega, ei teadnud allikas (liiga väike nupp) ikkagi ilmselt tegelikkusest suuremat ja esitas soovitut tegelikkuse pähe. Kommunistidel oligi vist mässu õigustamise-põhjendamisega raskusi. Paras avantüür oli, kui õieti mäletan. Eks nad siis punnitasid, kuidas said.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Veel üks täiendav mõte. Tegu võib olla kirjaga, mis läks esialgu ettekandena põrandaalusele EKP KK-le ning mis seejärel saadeti sealt edasi kulleriga Venemaale. Sest "erapooletu demokraadi" kirjaga näib olevat nii tehtud.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Reigo kirjutas:Veel üks täiendav mõte. Tegu võib olla kirjaga, mis läks esialgu ettekandena põrandaalusele EKP KK-le ning mis seejärel saadeti sealt edasi kulleriga Venemaale. Sest "erapooletu demokraadi" kirjaga näib olevat nii tehtud.
Nii see kirjavahetus neil tõenäoliselt käiski. Vaevalt et kirjadele marke kleepisid ja Eesti Posti teenuseid kasutasid. Moskva, sm.... Susserdada said sedaviisi veel rohkem, sest asjast huvitatud vahelülisid oli rohkem. Moskvas ei teadnud enam keegi, kas Eestis oli sellist seltsimeest või mitte.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Corvusel on liiga kaasaegne arusaamine. Vähemalt Parteiarhiivi jõudnud EKP-ga seotud paberid näivad juhuslikud ja on olnud tont-teab-kus, alles siin tihti kausta pandud. Korralik bürokraatlik asjaajamine oli võibolla ainult Vene ülemkommunistidel, kui neilgi algaastatel. Hiljem juba ei olnud Eesti kommunistidel enam mingit iseseisvat asjaajamist, kui ellu jäid oli isegi hästi.
Ei ole küll ise seda Reigo fondi vaadanud, aga olen üsna kindel, et tegu on Moskvasse jõudnud paberitega, mis seal säilisid ja hiljem sealt välja kougiti ja siia Partearhiivi koondati, kui EKP kangelaslikku ajalugu hakati kirjutama. Siin on need enamasti ümber korrastatud ja ei ole võimalik enamasti kindlaks teha, kuhu mingi paber algselt kuulunud on või millega koos oli.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Ülevaade 1. detsembri sündmustest Tallinnas. // Sõdur. 1924, nr 51/52

Sündmustest lennuväljal:

"Samal ajal sünnib sissetung ka korrapidaja ohvitseri ruumi, kus asus noor.-leit. Fleischer. Sõjariist võetud, viiakse ta üldisesse ruumi, kus vahiall hoitakse koos mõnede sõduritega ja tee peal arreteeritud piirivalvuriga. Noor-allohvitser Elb soovitab temale selga panna sõduri sineli, et keegi teda juhtumisi maha ei laseks, mis ka täidetakse. Hiljem avaldas noor.-leitnant Fleischer soovi sööma minna lähedal olevasse söögimajasse. Temaga kaasa läks keegi sõdur sõjariistaga. Mõlemad söövad Topi majas ja lähevad siis aerodroomile tagasi. Umbes kell kaheksa ilmus aerodroomile leitnant Rätsepp, kes samuti arreteeritakse ja samasse ruumi asetatakse, kus oli n.-leitn. Fleischer. Valve mõlema ohvitseri, samuti sõdurite järgi eo olnud mitte väga vali, nii et videvikku kasutades võimalus ehk oleks olnduki ära joosta, mis aga kumbki ohvitser teha ei katsu. Lähemad teated olukorrast Lasnamäel oleks aga meie vastutegevust tuntavalt kergendanud. Mõned sõduritest pöörasid ohvitseride poole ettepanekutega organiseerida vastupanu ustavamatest meestest, mis mõlemad ohvitserid tagasi lükkasid, vabandades sellega, et nad sõdureid vähe tundvat. ... Samal ajal lennuväe rügmendi staabi juures olid käimas ettevalmistused aerodroomi lahinguliseks võtmiseks kommunistidelt. Et viimased seal sees, sellekohta esimesed teated sai rügemendi ülem umbes kella kuue paiku telefoni teel, kus korrapidaja ohvitseri abi veel jõudis kõlistada, et "tema seal enam peremees ei ole".

Senises ajalookirjanduses on levinud väide, et lennuväerügemendi staapi helistaja oli korrapidaja ohvitser (ehk siis Fleischer). Tsiteeritud artiklis väidetakse, et helistaja oli korrapidaja ohvitseri abi.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Ühe sündmustes osalenu - Karl Abeli mälestustest (see osa on avaldatud ka värskes "Detsembrimäss. Aprillimäss" nimelises raamatus).
Õnneks oli lennuväe staabi vallutamine jäänud välja mässu kavast, muidu oleks võinud minul ehk halvasti minna. Olin vist esimene kohale tulnud ohvitseridest. Peatselt ilmus staapi lennuväe ülem kapten Steinberg. Saime siis ka teada mässuliste tegevusest. Lasnamäe lennuvälja olid nad öösel vallutanud. Tuli korraldus mässumehi sealt välja ajada. See tehti ülesandeks maalennu divisjoni ülemale Fischerile. Mina jäin lennuväe ülema asetäitjaks. Lasnamäe lennuvälja olid kommunistid vallutanud vastupanuta. Korrapidajaohvitseriks oli seal lennukooli õpilane /Siegfried Fleischer/, temalt võeti ära püstol, kui otseselt teda ei vangistatud, vaid jäeti oma ruumi, kus ta võis kasutada isegi telefoni. Fischer tegutses liiga aeglaselt ja tagasihoidlikult lennuväe vabastamisega. Mitu tundi ei olnud tema tegevusest midagi kuulda. Õige sõjamees oleks võinud väikse lööksalga sealt palju kiiremini minema ajada. Korrapidajaohvitser /Fleischer/ ei teadnud, mis teha ja küsis telefoni kaudu lennuväe ülevalt korraldust. Seisin kapten Steinbergi kõrval ja kuulsin korrapidajaohvitseri kõnelust. Steinberg vastas, et oodake, küll me teid varsti vabastame. Ent too noor ohvitser lasti /5. detsembril 1924/ maha tegevuseta oleku pärast seal lennuväljal.
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Lennuväerügemendi ülema aruandest selgus lõpuks, et Fleischer oligi korrapidaja ohvitseri abi. Ja helistas tõepoolest. Hiljem helistati korra talle.
Kasutaja avatar
harri13
Liige
Postitusi: 555
Liitunud: 20 Jaan, 2006 20:30
Asukoht: haava salu
Kontakt:

Karl Kanger

Postitus Postitas harri13 »

Kas KARL KANGER osales 1. Detsembrimässus? Ainuke koht kus seda ütleb on ''Mäss''. Äkki keegi oskab öelda, oli see nii või mitte(ja ärge viidake ee pool mainitud raamatule).
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!
mangust
Liige
Postitusi: 509
Liitunud: 15 Apr, 2006 13:49
Asukoht: Eesti

Postitus Postitas mangust »

Viitan ühele teisele raamatule "Kas nad lahkusid Moskva rongiga?"-Jüri Ant 1996. ,lk135 on "Karl Kangeri tegevusaruanne.10.detsembril 1924" Piiri ületas Kanger 27-28 ööl,koidikul jõudis Narva.Proovis seal midagi organiseerida,aga Tallinnas oli asi juba lõppenud.Putkas 2.dets.õhtul kahe seltsimehega metsa.Aga nad olid hirmsasti tahtnud lahingusse :wink:

Karli poeg käis muideks A.Rebast Saksamaal külastamas,ühe kolme tähelise organisatsiooni poolt.Aga Rebane jäi rebaseks :lol:
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
Reigo
Liige
Postitusi: 2228
Liitunud: 01 Dets, 2005 22:09
Kontakt:

Postitus Postitas Reigo »

Emilie Loode: "Üks seltsimees oma kõnes mainis, et lennuväe valvekorra ohvitser andis mässu ajal oma relvad käest. Tahan öelda seda, et see ohvitser andis relvad vabatahtlikult käest ära. See ei olnud mitte juhuslik. Ma elasin Tartu maanteel ja olin noor tütarlaps, aga ma tean, et see inimene oli tugevasti meelestatud lapsest saadik revolutsioonilisest liikumisest. Valvekorra ohvitser Herman Rätsep, ta isa oli aktiivne töölisliikumisest osavõtja 1917-1918. aastal. ... Oskar Frees rääkis, et Herman Rätsep oli hea inimene olnud, tema korteris olla peetud kooslekuid. Sõdurid rääkisid, et Rätsep oli sõdurite keskel populaarne. Frees ütles, et ma ei ole kommunist ja ei poolda kommunismi, aga ma pidin leitnant Rätsepast joonduma, sest ta oli aus niivõrd, et see liikumine mind nakatas. Ltn. Rätsepal oli naine Marina Grigorjevna. Ma sõitsin Tallinna 1925.a. talvel ja abikaasa rääkis ka oma mehest ... Marina Grigorjevna ütles, et minu mees oleks olnud tubli revolutsionäär, massidel oleks jõudu olnud ja usku võidusse. ... Ma järeldasin sellest, et nad tegid seal tööd. ... Kodanlikul ajal Rätsepa perekonda jälitati. Õed olid noored, neid vallandati, ühte kutsuti poliitilisse politseisse. Isa vangistati, sai sellest põrutatud, jäi haigeks ja suri. ... Ma olin ülestõusu ajal Tartumaal. Seal ma ei teadnud midagi. Rätsepalt sain siis kirja. Ta kirjutas, et mul on ees suuri operatsioone, et kui midagi juhtub, siis hoolitsege minu naise ja lapse eest."

1. detsembri mälestuskoosoleku stenogramm 30.11.1949: ERAF 247-51-592. L 38-39.

PS ei ole küll üle kontrollinud, aga Rätsepa ja Fleischeri üle otsuse teinud välikohtu esimees olevat olnud... Aleksander Seiman.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist