Jalaka liin
Postitatud: 06 Jaan, 2007 21:41
Sakslaste ennetava löögi tulemusel kiiresti Baltimaadesse jõudnud rünnakukiilude vastu üritasid ti...punased ehitada mitmesuguseid improviseeritud kaitserajatisi. Lõuna - Eesti tähtsaima linna Tartu kaitseks võeti ette mitmeid töid, kasutades selleks paljuski tsiviilelanikonna tööjõu sunduslikku kasutamist. Hobiajaloolasena tundub, et venelaste suurimaks hirmuks olid saksa tankid. 41. aasta tankitõkkeid võime näha Sõrve sääre "juurel", Paldiski maanteel Harku juures on sellelaadset tegevust heroiseeriv monument vastavatest betoonklobakatest, ja ka Tartu ümbruse punane ajalookäsitlus kirjeldab neid värvikalt. Täpsuse mõttes tuleb küll öelda, et nõukogude "ajalookirjandus" ei kirjelda paraku kangelaslikke lahinguid tankitõketel ja kohutavate terasmonstrumite langemist töörahva poolt kaevatud "karulõksudesse". Tankitõrjekraavid figureerivad hoopis näotumates episoodides, mis paraku kaasnevad vist iga sõjaga - meenutades kasvõi hiljutist Jugoslaavia kodusõda. Samal eesmärgil kasutasid ka venelased neid mõttetult kaevatud kraave eestlastest tsivilistide laipadest lahtisaamiseks, üks koht peaks olema kusagil juudi kalmistu taga Räpina maanteel. 
Üks selline punane palvepaik asub senini Tartust Elva poole välja sõites, kohas nimega Lemmatsi. Väidetavalt tuhandete natsiohvrite matmispaik tankitõrjekraavis on tähistatud uhke dolomiidist memoriaaliga (linna poolt sõites bensujaama juures paremal pool maanteed), aga paraku pole seal enam tuvastatav kunagine taktikaime - kraav maa sees. Nagu venelaste propaganda poolt pakutud ohvrite arv, nii on kokku "kuivanud" ka omaaegne tankitõrjekraav ja võimatu on aru saada tollaste tööde mahtudest.
Paari päeva eest sattusin tööasjus Kabina külla, mis asub Tartust tiba idas, Emajõe kaldal. Läbi kolmandate isikute sain teada, et kinnistut - mida pidin uurima - läbivad kraavid on just needsamad kaitseliini osad 41-sest!
Eriti üks jupp ei tekitanudki kahtlust - sügavus ka kõntsaga täitumise järel üle kahe meetri, laius 5-6 meetrit, kaldad veel suhteliselt püstloodsed.
Võtsin naise kaasa, et ta teeks minust pildi kraavi põhjas vaatajale proportsiooni tabamise kergendamiseks. Tema aga läks kaugemale ja viskas Herder Institut'i otsingumootoris sisse sõna "Kabina". Sealt võite kõik vaadata Hintzeri pilte allkirjadega "Jalaka liin Kabinas", "Tankitõkked Kabinas". Ma ei suutnud paraku fikseerida tollaseid võttekohti, sest Kabina on muutunud arvatavasti rohkem kui enamik Eesti külasid - kruusakarjääridega on suur osa maastikku välja kaevatud. Samuti ei paku Maa-ameti kaardiserver eestiaegset kaarti jõe põhjakaldalt.
Tsaariaegsel verstakaardil on näha praeguse idapoolse mahajäetud karjääri kohal mingi inimtekkeline puistu, seal võis asuda ka Hintzeri poolt mainitud Ostrati aiandustalu. Karjäär ei ole mingil juhul järv, nagu selles teemas on väidetud. Lähikonnas on muideks ka üks suurem sõjaväe laagripaik, ei tea kelle - otsige ülesse!
Kas on adekvaatseid kaasarääkijaid?
Üks selline punane palvepaik asub senini Tartust Elva poole välja sõites, kohas nimega Lemmatsi. Väidetavalt tuhandete natsiohvrite matmispaik tankitõrjekraavis on tähistatud uhke dolomiidist memoriaaliga (linna poolt sõites bensujaama juures paremal pool maanteed), aga paraku pole seal enam tuvastatav kunagine taktikaime - kraav maa sees. Nagu venelaste propaganda poolt pakutud ohvrite arv, nii on kokku "kuivanud" ka omaaegne tankitõrjekraav ja võimatu on aru saada tollaste tööde mahtudest.
Paari päeva eest sattusin tööasjus Kabina külla, mis asub Tartust tiba idas, Emajõe kaldal. Läbi kolmandate isikute sain teada, et kinnistut - mida pidin uurima - läbivad kraavid on just needsamad kaitseliini osad 41-sest!
Eriti üks jupp ei tekitanudki kahtlust - sügavus ka kõntsaga täitumise järel üle kahe meetri, laius 5-6 meetrit, kaldad veel suhteliselt püstloodsed.
Võtsin naise kaasa, et ta teeks minust pildi kraavi põhjas vaatajale proportsiooni tabamise kergendamiseks. Tema aga läks kaugemale ja viskas Herder Institut'i otsingumootoris sisse sõna "Kabina". Sealt võite kõik vaadata Hintzeri pilte allkirjadega "Jalaka liin Kabinas", "Tankitõkked Kabinas". Ma ei suutnud paraku fikseerida tollaseid võttekohti, sest Kabina on muutunud arvatavasti rohkem kui enamik Eesti külasid - kruusakarjääridega on suur osa maastikku välja kaevatud. Samuti ei paku Maa-ameti kaardiserver eestiaegset kaarti jõe põhjakaldalt.
Tsaariaegsel verstakaardil on näha praeguse idapoolse mahajäetud karjääri kohal mingi inimtekkeline puistu, seal võis asuda ka Hintzeri poolt mainitud Ostrati aiandustalu. Karjäär ei ole mingil juhul järv, nagu selles teemas on väidetud. Lähikonnas on muideks ka üks suurem sõjaväe laagripaik, ei tea kelle - otsige ülesse!
Kas on adekvaatseid kaasarääkijaid?
