www.militaar.net

Mis võiks olla siretje eestikeelne kohanimi. Leidsin netist huvitava lingi
http://www.geocities.com/~orion47/WEHRM ... EODOR.html

peaks uurima,kus oli rindejoon 18. augustil ja arvata võib,et vend oli inspekteerimas eesliini.

Võidki toksima jääda. Omast kogemusest - dead end! A kui huvitab, siis rabele - meil on mõned hullud ka olümpiamedalini jõudnud. Miks ei võiks veel mõni hull oma eldoradot leida?!

Ise pakuks et vahest Sirevere Simuna lähistel.Seal mail vist tegutses 93.jd. Kuradi fritzudel ikka meeldis eesti kauneid kohanimesid retsida.Läti Hendriku kroonikast on ka lihtsam kohanimesid paika ajada.

Arnoldiga päri. See, et seal on kirjas kohanimi "Siretje", ei tähenda, et sellist kohta üldse olemas on. materjalid kubisevad vigadest. Eksivad isegi sellised arhiivid nagu Deutsche Dienstelle, kuhu kunagi saatsin päringu oma isa kohta. Vastuses on sünnikohaks märgitud: Reval, Lettland.

Aga ilmselt ainuke võmalus on tõesti leida mingid kaardid, kus täpselt peal, kus konkreetsel päeval rindejoon läks ka kus konkreetne allüksus täpselt asus. Samas kordan, et kas selline meeletu töö ka vilju kannab?

Kuule, mul käis siin fritsude erukolonel - isa Võru külje all mättas. Mehel olemas kõik lahingupäevikud, aga ikkagi ainult tekst surnu kohta 1 km selles suunas sellest majast. Kas keegi üldse aru saab, mida see mees minu käest nõuab? Kas te üldse teate ja aru saate, mis on miljon ruutmeetrit? Mingi õnnetu jopski käib helikopteriga onaneerimas.

Sirevere see vist olla ei saa sest 3.augustil oli Tamsalu juba sakslaste valduses. On veel selline võimalus et tegu on hoopis Sirgalaga. Kuigi mõnes kohas on kohanimeks märgitud ka Saretje.

Vast on nimetus tulnud vene keelest - "ЗАРЕЧЬЕ". Tõlkes jõetagune. Nii sakslased kui venelased on paljudele Eesti kohtadele oma nimed pannud. Ehk vene sõjaväekaartidelt leiab sellise kohanime.
Või kasutati sellist nimetust kõnekeeles. Näiteks Toompead kutsutakse ka Võšgorod. Seega mõni jõelähedane paik.

Vast on nimetus tulnud vene keelest - "ЗАРЕЧЬЕ". Tõlkes jõetagune. Nii sakslased kui venelased on paljudele Eesti kohtadele oma nimed pannud. Ehk vene sõjaväekaartidelt leiab sellise kohanime.
Või kasutati sellist nimetust kõnekeeles. Näiteks Toompead kutsutakse ka Võšgorod. Seega mõni jõelähedane paik.

Tundub loogiline,kuna jõetaguse nimeline kohanimi on ida-virumaal täiesti olemas.93.jd oli ida-virumaal ikka kõvasti lahinguid löönud.

Naabri Ants kirjutas:Ise pakuks et vahest Sirevere Simuna lähistel.Seal mail vist tegutses 93.jd. Kuradi fritzudel ikka meeldis eesti kauneid kohanimesid retsida.Läti Hendriku kroonikast on ka lihtsam kohanimesid paika ajada.

Mis puudutab Eesti kohanimesid, siis ei maksa ajalugu ja tausta uurimata hakata kohe lahmima teemal a la "fritsud on meie kohanimed ära solkinud". Kes vähegi teab/tunneb Eesti ajalugu, see teab, et ligi seitse sajandit olid siinmaal eliidiks saksakeelsed ja -meelsed aadlikud-mõisnikud (kellest osa oli tõepoolest pärit Saksamaalt, väga suurt osa oli neist aga saksastunud eestlaste vanemad, kes vasallilepingut lihtsalt uute peremeestega uuendasid).

Seepärast on paljude siinsete kohanimedega üldse selline lugu, et algne kuju oli saksakeelne ja hiljem mugandus see eestikeelseks. Ükskõik siis, kas saksakeelne kohanimi oli võetud kellegi isiku mälestuseks (Charlottenhof -> Lota, Friedrichshof -> Vidrike, Lisettenhof -> Läti, Cäsar von Baranoff -> Kasari), mingi Saksamaal asuva koha järgi (Köln -> Lööne), aadliperekonna järgi (Scharenberg -> Kaarepere, Burt-> Purdi, Clodt -> Kloodi) või kiriku nimipühaku järgi (Maarja -> Ambla, Väike-Maarja, Märjamaa). Loomulikult kasutasid sakslased 1941-44 võimalusel siinmail seitsesada aastat kasutusel olnud saksakeelseid nimesid.

Mis puudutab aga 18. augustil 1941 langenud komandöri, siis minu arvates on kergeim tee langemispaiga kindlaksmääramiseks püüda sõjaaegsetest mälestustest ja mujalt kindlaks määrata 272. rügemendi võitlustee. Kindlasti peaks seal olema ära mainitud komandöri hukkumise üksikasjad, paiga ja sündmuste kirjeldus jms.

EOD kirjutas:Vast on nimetus tulnud vene keelest - "ЗАРЕЧЬЕ". Tõlkes jõetagune. Nii sakslased kui venelased on paljudele Eesti kohtadele oma nimed pannud. Ehk vene sõjaväekaartidelt leiab sellise kohanime.

Ülikahtlen. Olles seoses mõisate hobiga praktiliselt sentimeeterhaaval läbi uurinud tohutu mahu tsaariaegseid ühe- ja kaheverstalisi (1:42000 ja 1:84000) topokaarte Eesti kohta, julgen väita, et venekeelsed käibivad nimekujud olid tollal reeglina ametlike saksakeelsete nimekujude transkriptsioonid kirillitsasse üksikute tekkinud kirjavigadega. Vähesteks eranditeks olid vene asustusega alad Peipsi ääres (nt Vasknarva oli Sõrenets, Kallaste Krasnaja Gora jms) ja eesliited Suur-, Väike-, Ees-, Taga- jms, mis tõlgiti vene keelde. Vene 1930ndate lõpu ja 40ndate alguse sõjaväekaardid, niipalju kui ma näinud olen (midagi neist on olemas Maaameti kaardiarhiivis), kasutasid kas eestikeelse nime transkriptsiooni või saksakeelse nime transkriptsiooni, viimasel juhul just sellesama tsaariaegse topokaardi allikaks kasutamisega. Ma ei tea eriti juhuseid, kus oleks hakatud ilma vene ajaloota Eesti paiku ise kuidagi teisiti nimetama.

Seega ei usu, et Zarechje sai tähistada kohta Eestis - kas tegu oli mingi muu nimekujuga või asus see koht kusagil Venemaal.

Estoloog kirjutas:93.Infanterie-Division

7.41 - Reserve - OKH - Nord - Nordrußland
8.41-4.42 - XXVI - 18. Armee - Nord - Leningrad

http://www.feldgrau.com/InfDiv.php?ID=82

Siis on ikka see Zarechje küla ajaloolisel Ingerimaal, mis jäi ajaloolise (keskaegse) Narva-Jamburgi-Novgorodi kauba- ja sõjatee äärde. Ja mille sakslased sügisel 1943 tõenäoliselt partisanide toetamise pärast maha põletasid (1980ndatel rajati sinna suur memoriaal).

Tegu oli 1941.a. sakslaste jaoks strateegiliselt tähtsa paigaga, sest sealt lõuna poole algavad põhjatud ning läbimatud soo- ja metsaalad. Ehk siis tegu oli kõige lõunapoolseima paigaga, kust Narva-Jamburgi-Veimarni ümbrusest pääses üsna "kuiva jalaga" Luuga kanti ja sealt edasi lõuna poole Pihkva poole.

Valdo, ma küll ei märganud, et keegi oleks väitnud: "fritsud on meie kohanimed ära solkinud". Arutlus käis ikka selle üle, millist kohta võiks tähistada Siretje või Saretje. Kusjuures olime vist päris ühte meelt.

EOD kirjutas:Valdo, ma küll ei märganud, et keegi oleks väitnud: "fritsud on meie kohanimed ära solkinud".

Naabri Ants kirjutas: Kuradi fritzudel ikka meeldis eesti kauneid kohanimesid retsida.

Sõnastus oli veidi teine, aga mõte enamvähem sama. Vabandan veidi ebatäpse enseväljenduse eest.

Ühes teises kohas netis on sama mehe langemiskohaks märgitud ka - Saretje, Estland.
Võib-olla mingi mugandus kohanimest ... jõe? Selline kohanime tüvi peaks Eestis küllaltki levinud olema.