www.militaar.net

Täna 88 aastat tagasi toimus Paju lahing mis oli üks otsustavamaid lahinguid Vabadussõjas,mälestagem langenuid.

Paju lahing oli Eesti Vabadussõja ajal Valga vabastamise käigus 13. jaanuaril 1919 Eesti ja Punaarmee väeosade vahel toimunud lahing Paju mõisa all.

Paju mõis oli Punaarmee viimane kaitsepositsioon Valga all. Seda kaitses 1200 läti punast kütti Emīls Vītolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong.

Eesti poolel oli 693 meest (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud). Neil oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki.

Eesti väed ründasid mõisa. Päeva jooksul tõrjuti kõik rünnakud tagasi. Hämariku ajal tungisid Eesti väeosad mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses.

Lahing oli üks sõja verisemaid. Eesti poolel oli langenuid ja haavatuid kokku 156 (Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata). Punaarmee kaotas umbes 300 sõdurit.


Paju lahing võimaldas Valga vabastada.

Aastal 1994 püstitati Paju lahingu mälestusmärk.

Ka minu siiras mälestus sellele päevale!

Siin aga saad lugeda ka Julius Kuperianov'ist endast.

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=1708

Lennart kirjutas:Täna 88 aastat tagasi toimus Paju lahing mis oli üks otsustavamaid lahinguid Vabadussõjas,mälestagem langenuid.
[...]
Eesti poolel oli 693 meest (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud). Neil oli 22 kuulipildujat ja 6 suurtükki.

Eesti väed ründasid mõisa. Päeva jooksul tõrjuti kõik rünnakud tagasi. Hämariku ajal tungisid Eesti väeosad mõisa ning vallutasid selle käsitsivõitluses.

Näide sellest, kuidas üks tulipea ignoreerib teiste üksustega kaastööd. No kes käskis Kuperjanovil peale tungida ilma soomusrongide (sealse suurtükitule) toeta? Oli ju teada, et raudteed parandatakse ning kohe-kohe saab eestlaste soomusrong rünnakut toemata sõita. Kas punased oleks Paju mõisast päev varem või hiljem välja löödud, see ei oleks tähtsust omanud.

Kes on sealkandis käinud, see vast teab sealset maastikku - mõis keset lagedaid välju künka otsas. Väga nadi paik ilma suurtükitule toeta ründamiseks...

Usun, et langenud mehi (sh legendaarset väejuhti Kuperjanovit) oleks Eestil jägnevateski lahingutes väga tarvis läinud...

Lennart kirjutas: Aastal 1994 püstitati Paju lahingu mälestusmärk.

Täpsustan - taaspüstitati sellisel kujul, nagu ta juba EW ajal oli püstitatud ja nõukaajal hävitati.

Näide sellest, kuidas üks tulipea ignoreerib teiste üksustega kaastööd. No kes käskis Kuperjanovil peale tungida ilma soomusrongide (sealse suurtükitule) toeta?

Kõikidel Paju lahingu huvilistel on kohustuslik läbi lugeda Urmas Salo artiklid sel teemal "Ajaloolises Ajakirjas", "Tunas" ning "Valga ja militaarias".

Kuperjanovil polnud seal tegelikult ignoreerida midagi. Tema allus Kalmile, kes oli Valga suunal tegutseva operatiivgrupi ülem. Kalm andis käsu pealetungiks. Aga, jah, ilmselt nii Kalm kui Kuperjanov olid mõnevõrra tormakad.

Kas punased oleks Paju mõisast päev varem või hiljem välja löödud, see ei oleks tähtsust omanud.

See, et punased Valgat maha jätma valmistusid, on meil täna teada. Kuid tollal, jaanuari lõpus 1919, seda ei teatud ning tegutseti põhimõtte kohaselt: mida kiiremini vastane välja lüüakse, seda parem. Vastase kannul pidevalt püsimine pidi takistama tal end koondada. Pealegi, mida kiiremini üks või teine asula vabastati, seda parem oli see võimalikele punaste repressioonide ohvritele.

Mina olen kuulnud, et Kuperjanovile lasid kuuli selga omad mehed. Pean seda täiesti usutavaks. See, et Kuperjanovil oli käsk edasi tungida ei tähenda veel, et ta oleks pidanud mehi nii lollil kombel surma ajama. Rünnata päevasel ajal üle lageda välja ülekaalukat ja paremini relvastatud vaenlast ei ole just kõige targem tegu. Peaks ütlema, et lausa lollus. Eks see ajaloos ole ikka nõnda, et lollusi katsutakse ordenite ja müütidega kinni mätsida.

Kuperjanovi mehed olid puhkamata ja kas ka KÄSK oli, või oli pigem vabatahtlik uljus/hullus... seda me teada ei saagi. kuid sellises kohas paksude seintega mõisat päevavalgel rünnata, on oma meeste tapmine!

tegelastele, kes foorumist isegi otsida ei suuda, tuleks välikäimla taga halastuslask teha.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 8588#18588

Jah, paistab, et sellel teemal on tõesti kord juba sõna võetud. Samas on mu isiklik arvamus samaks jäänud, kui ühe vaatenurga pooldajad teema uuesti üles võtsid, siis leian, et ka minul on õigus uuesti oma vaatenurka selgitada.
Veel jääb mu hinge närima kahtlus, kas peldiku taga surmamine pole mitte liiga karm karistus inimestele kes kogu foorumis asuvaid materjale läbi ei vaata vaid ainult uuemaid teemasid jälgivad.

Alkar kirjutas:Jah, paistab, et sellel teemal on tõesti kord juba sõna võetud. Samas on mu isiklik arvamus samaks jäänud, kui ühe vaatenurga pooldajad teema uuesti üles võtsid, siis leian, et ka minul on õigus uuesti oma vaatenurka selgitada.
Veel jääb mu hinge närima kahtlus, kas peldiku taga surmamine pole mitte liiga karm karistus inimestele kes kogu foorumis asuvaid materjale läbi ei vaata vaid ainult uuemaid teemasid jälgivad.

Ma ka uus siin foorumis ja suht sarnaseid teemasid on siin , kui nüüd üritan kõik järjest läbi lugeda , siis võite kindlad olla , et ei suuda meelde jätta . Kuulimaja taade ja s..t pähe lasta , vast on kergem karistus

Uustulnukana sattusin lugema Kuperjanovi surma kohta(et omad lasid ta maha).Minu isa kõneles et seda juttu kuulis ta juba sõjaväes olles 1920ndatel aastatel.Et ta ise oli Vabadussõjas vabatahtlik ja ka Paju lahingust osa võtnud ja tundis isiklikult nii Kuperjanovit,Irve kui ka teisi, kelle nimed ei meenu ja oli sündmustes osaline ja mäletas kõike,kippus ta algul selliste jutumeestega vaidlema,hiljem aga mõistis ,et selliset juttu levitasid just need,kes uskusid vene propagandat.Kuna isa oli Vabadussõja veteran,olid tal sõjaväes teenides eelised. Juba siis leidus kaasteenujate hulgas ütlejaid et sinutaoliste pärast me siin nöökima peame(nad vist arvasid et kui olnuks vene võim,ei tule sõjaväkke minna).Igal juhul välistas isa sellise võimalise täiesti,sest rääkimata surnupealuu-poistest,austati Kuperjanovit ja peeti temast lugu just mõistlikkuse ja arukuse tõttu,või nagu ta ütles:"Seda plärä aavad ainult lollid,kes midagi ei tea,usuvad aga veel lollimad!"