www.militaar.net

soov siis osta rahvakeeli kutsutavat "tinamennikut", keemilise valemiga Pb3O4 (tripliitetraoksiid).

Kasutati seda nt laevakerede korrosioonikindlaks tegemisel või ka viljapuude keemiliseks kaitseks jne....

Kellel vedeleb kuskil keldrinurgas seda tihedat ja oranži ainet võiks ühendust võtta. Kogus pole oluline.

vastan priivatsõnumitele.

up

kas on plaanis värvipommi teha Viimasel ajal ongit majaseinte otsad kuidagit kahtlaselt puhtad.

Ära jama mees !
Näpud on kerged käe küljest irduma !!!

ega see teema eriti nalja ei mõista jah. nii et vana ära pommi tegemise eesmärgil seda kokku osta. kui tahad midagi kaitsta korosiooni eest või puhastama hakkata siis selle jaoks on ka teise vahendeid.

mõistan kaaskodanike muret.

aga kõik näpud on mul alles, ja loodan et nii ka jääbki.
15a ma ei ole, ja mõistusevastaste asjadega ei tegele.

kellel aga Pb3O4´ja ülearu vedeleb, võib ühendust võtta ikkagi...

vahepeal väike up!

minust kulutuli edasi ei lähe!

wehrmacht.pri. ee kasutaja mazzi656 oli aastal 2007.a. seda mennikut küll. Proovi äkki näkkab ja on veel alles ja ei ole lõplikult ära kuivanud. Muideks mennik on parima aine torude pakkimisel linaga.
--------------------------------------------------------------------------------
Pb3o4 mul maakodus on,palju vajad,mis tarbeks?kus kandis asute? ise tln-s Võta Ühendust mazzi656@hot.ee

Tinamennikust ei maksa ainult halba arvata. Seda kasutatakse lisaks korrosioonitõrjele rahumeelselt veel näit. keraamikatööstuses tinaglasuuride tootmisel...

Noh, kodanik Basiliol on mennikut küll, isast jäänud.
Aga herr Standartenführer võiks valgustada, milleks seda ikkagi vaja on. Basilio ei tahaks mingile järjekordsele "Pae tänava pommitajale" kongikaaslaseks tulla.
Kui paned käe piiblile ja lubad kogu foorumi ees, et ei tee rumalusi, siis võid minugipoolest kasvõi kilumannergu täie "männikest" saada. Aga jah, enne räägi, mida sa sellega teed! Paluks mõistlikku seletust!
Viljapuudele küll ei soovitaks. Pärast sööd plii endale sisse.

Vaz-i põhja oli sellega küll hea mögistada,sai teda ennemasti Tartu laeva-remondi meeste käest.Sõitsin Vaz-iga viis aastat ja siiani jalad maas.
Toru-Jüri töid sai kah teisega tehtud.Pomme saab ka vist lihtsamastes
vahenditest tehtud.

Nii et siis menniku ja oksooli/värnitsa segu hoiab raua rooste eest kaitstuna "kasuka sees" küll ja rohkemgi veel?

Mennikut tuli vist veel enne värnitsaga segamist kuumas vees leotada.
Kunagi naabrimehe Moskvitš-401 sai niimoodi töödeldud. Praegu just Opeli küljekarpide vahetus käsil. Prooviks, kuidas nüüdisaja autol toimib, kuid mennikut netu.

EOD kirjutas: Praegu just Opeli küljekarpide vahetus käsil. Prooviks, kuidas nüüdisaja autol toimib, kuid mennikut netu.

Sellest murest saab ehk üle.
Kirjuta privasse kui huvi on.
Herr EOD-i puhul ei ole vähemalt hirmu et pulbrist pomme segama hakatakse.

Uuritud siit ja sealt, ongi nii, et see oranz pulber tuleb veega pastaks leotada ja siis värnitsaga segada. Värnits tõrjub vee pinnale, see kallatakse lihtsalt pealt ära.
Tegelikult on pulbri nimi hoopiselt pliimennik.
Pliimennik ehk Pb3O4
Pb3O4 tripliitetraoksiid, õigemini diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2[PbO4], kõnekeeles pliimennik, on raske helepunane tahkis, tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540ºC(üle 570ºC laguneb). Pb3O4 esineb samuti kahes kristallvormis; kasutatakse korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites jm .

Tinamennik on ka olemas, aga hoopis musta tooniga.
Tinamennik ehk SnO
SnO tina(II)oksiid on must kristallaine, saadakse kaudselt (hüdroksiidi, oksalaadi jt ühendite kuumutamisel). Kasutatakse soolade saamisel, musta pigmendina klaasitööstuses, katalüsaatorina jm

Eks üks tina puha ja seepärast vist rahvakeelde ilmunudki oranz pulber samuti tinamennikuna.
Oranzid kruntvärvid võivad sisaldada pliimennikut, pead siiski ei anna, sest tänapäeval on see mennik nii mürgine, nii mürgine....