www.militaar.net

Sõjaväes võis käia ka külas...

mitu korda seda polnud kusagil kirjas-eks piiri pani vahemaa

mul oli külalisi järgmisel kordadel

1)utsebkas 1 x (isal oli ametialane sõit kusagil ligidal )-muidu oli sinna 6 päeva rongisõitu,utsebkast linnaluba ei saanud,küll aga sain käia paar korda peale otboid väeosast väljas autos
(ka uvalnitelnajat lõpuks ei antudk,see külaskäik tuli nii ootamatult muidu oleks mõnelt ülemuselt selle uvalnitelnaja varakult välja nuianud),olin ära olnud 3 kuud

2)Kaliningradis väeosas kui olin olnud ära 7 kuud-ema ja isa käisid liinibussiga ,uvalnitelnaja anti 1 päevaks-

3) Kaliningradis väeosas käis külas noorem vend - kui olin olnud ära 9 kuud

sain jääda ööseks gostinitsasse

4) Kaliningradis väeosas käis sõber -klassikaaslane kes sõjaväest vabastatud

sain 2 päeva uvalnitelnajat-olin ära olnud 12 kuud

5) Kaliningradis käisid veel korra suve keskel vanemad autoga (olin ära olnud 14 kuud)-sain 2 päeva uvalnitelnajat ja olime telgiga vabas looduses

kohkem keegi ei käinud

kuid käisin ise puhkusel kui olin ära olnud 21 kuud

anti puhkust 7 päeva -olin hoopis 14 päeva (väike sõjakomissariaadi külastus ja telegramm ning pikendati -zabolel)

Korra käisid isa-ema külas, üsna teenistusaja alguses.
Mäletan, et kokkusaamiseks oli eraldatud terve õhtupoolik, selleks oli KPP putkas omaette ruum. Mina täitsin ettenähtud aja eeskätt vanemate poolt kaasatoodud toidu hävitamisega, sest organism polnud kroonutoiduga veel kohanenud.
Siis sai aeg täis ja mul tuli tagasi vantsida - viletsa toidu ja piiratud elu juurde. Sant tunne oli, täpselt sama sant tunne oli vanematel koju sõites.
Võtsin endamisi vastu otsuse, et ei taha enam mitte kedagi näha enne, kui teenistusaeg otsa saab.

Minul ei käinud keegi külas - vanematele ja teistele kaimudele käis nii kaugele (Novosibirski lähistele) sõitmine lihtsalt üle jõu.
Kohalikel meestel vahepeal ikka külalisi käis, KPP-s oli meilgi selleks vastav tuba. Nädalavahetustel oli KPP hinnatud narjaadikoht, sest mõned palukesed pudenesid lapsevanemate söögikotist ka narjaadi-sõduritele

Ühel eesti kutil käis siiski isa külas - sattus vist töö asjus sinna kanti. Mees sai selle puhul kolmepäevase linnaloa ja ohvitserkoosseis Vana Tallinnat.

Esimest korda juba utšebka ajal Minski külje all Borissovos. isal olid Minskis tuttavad, olime õhtupooliku seal.
Kaliningradis vanemad käisid ühe korra, sõbrad ka vist kaks korda. Või kolm. Teenisime ühe teise sõbraga lähestikku, siis ühine sõpradegrupp tuli vaatama, sain ka ööbimise loa. Üldiselt teretulnud vaheldus.

Ise puhkusel käisn ühe korra. Ka mul lisandus 10-le päevale veel 7 päeva haigeolemist.