www.militaar.net

29. septembril 1942. a. määrati Eesti Leegioni formeerijaks SS-Obersturmbannführer Franz Augsberger, kes ise jõudis Debicasse alles novembri lõpus. Moodustati leegioni 1. rügemendi (1. Estnischen SS-Freiwilligen Regiment) staap koos 1. pataljoniga.

1942. a. novembri algul saabus leegioni väljaõpet teostama SS-rügemendi “Deutschland” 89 instruktorit. Detsembri algul saabus veel täiendavalt 97 väljaõpetajat, kelle seast määrati enamus 1. pataljoni rühma-, jao- ja relvaülemaid. Teistel andmetel saabusid novembri lõpus koos leegioni ülemaga (Augsbergeriga) Debicasse 147 sakslasest väljaõpetajat Brünnis (Brnos) paiknenud 3. SS-soomusdiviisi “Totenkopf” 3. reservpataljonist.

Kas kellelgi on andmeid, kummast SS-üksusest ausbilderid siis saabusid, või mõlemast?

usbilderite vastav valik oli igati seotud rinnetel toimuvaga, samuti nagu ausbildung´ki. Täiendused peavad olema vastavad söjaolukorrale-SÖDA EI KÜSI! Kellel lasub süü nende surnud hingede eest, kui paisata rindele udu umbe ilma igasuguse väljaöppeta mehi/poisse, ometi kui on olemas aeg neile piisav väljaöpe anda. Selleks, et selliseid ebameeldivusi ei juhtuks tuleb juba rahu ajal suurendada ajateenijate väljaöppe vastavust arvatavete söjaliste konfliktidele.
Vältimaks kultuurikonflikte saksa soost ohvitseridega, kes olid keskseks figuuriks Saksa tahte elluviimisel, oli vajalik ka täiendused vastavalt väljaöpetada. Selliste erimeelsuste tagajärjed oleksid vöinud olla katastroofilised, sest üks sündinud juht on rohkem väärt, kui tuhat allaheitlikku lihtsurelikku. Kultuurikonfliktidele toon ma enam tähele panu sellepärast, et töepoolest saksa armeed olid rahvuslikult kirjud ja sakslastele iseloomulik käitumine, eelköige juhtimisviis, ei pruukinud just köigile neile vöörast verd söduritele just meelepärane olla. Samas koondas saksa väejuhatus oma kasutuses olevad vöitlusüksused ühiseks rusikaks, negu laulesönad ütlevad, et terasest kee- töepoolest selline koostöö saavutatti alles, siis kui oli juba hilja sakslaste vääramatust löppvöidust rääkida. Goebells:"balti riigid oleksid pidanud varem oma poolehoidu Reichile üles näitama(41.,42,43. aastal), et idas kiire löppvöit saavutada. [/u]