www.militaar.net

Lgp. foorumi liikmed/lugejad:

Eesti Antiikautode Galerii Website'il (http://www.eag.unicweb.ee/ewkeretehased.html) on kirjutatud et...Mootorsaani ehitamist alustati 1931. aasta detsembris ja kõik osad peale mootori valmistati Feierbachi tehases. Saani veekindel kahekordse põhjaga kere ehitati vineerist ja plekist, jõuallikaks oli lendur Tammelt 1200 krooni eest ostetud 70 hj Siemens-Halske lennukimootor ning sõidukiiruseks arvestati olenevalt jää- ja ilmastikuoludest 60-100 km/h. Saani mahtus 8-9 inimest ja selle ehitamine läks maksma 3500 krooni. Esimesed proovisõidud tehti 13.-14. veebruaril 1932 Ülemiste järvel. Ilmnesid mõned puudused, mis loodeti peagi kõrvaldada ja seejärel saan Haapsalu - Heltermaa vahel käiku lasta.
(Päevaleht 24.01.1932, 21.02.1932; Kaja 16.02.1932; Waba Maa 16.02.1932).

Propellersaani foto: http://www.eag.unicweb.ee/EW/Feierbach/ ... aan_sf.jpg

Minu küsimused siis:

1.) Kas EW sõjavägi kunagi kasutas nii sugused mootor/propellersaanid?
2.) Kui ja, kas fotod nendest EW sõjaväe propellersaanidest eksisteerivad?
3.) Kas on teada, kas lätlased või leedulased kasutasid nii sugused masinad; 1918-1940 aastate vahel?
4.) Kui lendur Tamm (Johann TAMM, mootorlendur ?) aitas SH mootori ostmisega - kas see tähendab et EW lennuvägi oli ka kuidagi selle Feierbach'i mootor/propellersaani projektiga seotud?

Tänu ette abi eest.

Terv.;

Arvo L. V.

Eesti sõjavägi mootorsaane ei kasutanud. Aga olen kusagilt lugenud,et Eesti Piirivalvel olevat üks mootorsaan Peipsi järvel olnud vahetult enne okupeerimist ja see olevat olnud Eestis ehitatud.

Küll oli neid mootorsaane Venemaal. Eesti Ekspressiski oli ükskord mainitud kuidas piirivalve mehed kuulsid ja nägid mootorsaane.

Taolisi propelleritega agregaate olla jah idanaabril Peipsil päris mitmeid olnud. Olla isegi ühe Eesti piirivalvuri sellega erakorralisele ekskursioonile viinud. Viimane polevat seda küll mitte vabatahtlikult teha tahtnud. Kusagilt kuuldud-loetud info. Juhtunud olla see ikka eelmise EW ajal.
Ja, muideks, äraarvamata kärmesti olla need poollennukid liikunud mööda järvejääd. Ainult manööverdamine ei olevat nendega mitte eriti lihtne olnud ja seepärast olla punahingelised piirivalvurid neid korduvalt järvejääl ka kummuli keeranud.

Lgp. represseritu, jrgen20 ja hillart:

Tänan väga informatsiooni ja selgituste eest. Olen väga tänulik Teile.

Esimesel aprillil, 1930 aastal, alustasid sakslased oma "Deutsche Grönland-Expedition Alfred Wegener"'iga. Järgmine Website'i lehekülg -
http://www.awi-bremerhaven.de/AWI/Press ... tten-w.jpg - näitab ühe saksa Propellerschlitten'i, mida sakslased selle ekspeditsiooni ajal kasutasid (kahjuks see 'Schlitten ei töötanud operatiivselt/tehniliselt saksa eelarvamuste järgi).

Huvitav näha et see saksa Grönland'i-Propellerschlitten ja see propellersaan, mis eestis kaks aastat hiljem Feierbach'i tehase poolt valmistati (http://www.eag.unicweb.ee/EW/Feierbach/ ... aan_sf.jpg), kujuliselt väga sarnased olid.

Jälle; tänan väga abi eest.

Terv.;

Arvo L. V.

Ajakirjanduse põhjal ehitati see saan Feierbachi tehases tõesti puhtalt tsiviilalgatuse korras. Ja eeskujuna kasutati millegipärast just Wegeneri Gröönimaa ekspeditsiooni saani, mitte näiteks Soome saane.
Kui hästi inimeste/kauba vedu mandri ja saarte vahel tööle hakkas ja mis sellest saanist edasi sai, ei ole praegu kahjuks veel teada.

1937 või 1938 algatas ajaleht Uus Eesti korjanduse piirivalvele mootorsaani muretsemiseks.
Nagu siit selgub:
http://www.hiidlane.ee/index.php?arhiiv ... 0152731000
ehitati piirivalvele Sadamatehastes päris uus saan, mis valmis 1939. aastal.

arvolv kirjutas:Lgp. foorumi liikmed/lugejad:

4.) Kui lendur Tamm (Johann TAMM, mootorlendur ?) aitas SH mootori ostmisega - kas see tähendab et EW lennuvägi oli ka kuidagi selle Feierbach'i mootor/propellersaani projektiga seotud?

Eestis oli kaks Tamme perekonnanimega lendurit. Neist Otto Tamm oli sv lendur, kuid tema sai oma lendurikutse alles 1940. a. (lõpetas eksternina lennukooli).

Johann (ka Juhan) Tamm oli eralendur. Lõpetas Tallinna Õhuasjanduse Ühingu mootorlendurite kursuse 1936. a. (koos William Laanekõrbi ja veel nelja muu õpilasega).

Artiklis on mainitud ilmselt tõesti teda. Aga sel ajal ei olnud tal lennuväega küll midagi tegemist. Küll aga juba II M-s. ajal

Kahjuks ma ei tea mis äriga Johan Tamm eraelus tegeles, et ta seda mootoriostu vahendas...

Lgp. manic ja nublu;

Tänan väga informatsiooni ja selgituste eest. Olen väga tänulik Teile.

Terv.;

Arvo L. V.

Jäi eile täiesti juhuslikult youtube'is selline video ette. Panen siis siia ka lingi.
http://www.youtube.com/watch?v=jx_pyMEhFsM

Sündmus ise toimus siis 15. veebruaril 1939, kui piirivalvele tutvustati Sadamatehastes valminud mootorsaani. Artikkel 16. veebruari Päevalehest.

Videost jäi silma, et kui saan jää peal proovisõitu teeb, sõidab kaamera temast "millegi peal" omakorda veel kiiremini mööda...

Huvitav, mis sellest tehnikaimest peale 40-ndat aastat ka sai?

Operaatorit kandva lennuki piloot lükkast vahest vasaku käe ühe kangiga täiesti ette?

Ma siiski pakuks, et filmivõte tehti autost. Aerosaan lihtsalt ei sõitnud veel täie lauluga.

Aga nagu sai mainitud ka siin ühes "pääste" teemas - Ülemiste ei olnud sel ajal mingi traataiaga piiratud pühamu. Kuigi suur osa Tallinna joogiveest tuli juba sealt.

Lennukid lihtsalt ei kasutanud Ülemiste järve enam, peale Ülemiste lennuvälja valmimist.

Auto järvejääle sõitmisele ei pannud aga keegi kätt ette.

Ülemiste järv oli tol ajal näiteks (kolmekümnendate lõpp) jääpurjetajate meka...

Purjeka jääle viimiseks oli ilmselt vaja puhast füüsilist jõudu

Samuti mootorsaani jääle toimetamiseks...

Kaamera võttenurk tundub olevat nii madal, et seda võidi filmida ka näiteks jääpurjeka (või auto) järel veetavalt kelgult. Ka ülesõit jääkonarustest on väga märgatav. Auto vedrustus "triigiks" sellised väikesed ebatasasused enam-vähem ära.