www.militaar.net

Ka meeldivaid hetki oli sõjaväes olemas
Eriti jäid meelde kaks:

1) utšebkast lahkumise päev (sai lõpuks vastikust kohast minema ja kodule lähemale)
2) dmb ehk kojumineku päev (sai kuradi durdomist lõpuks minema)

Oli muidugi veel meeldivaid hetki, nagu näiteks:

1) kui keegi külla tuli
2) puhkusele minek
3) kui saadi kokku teiste eestlastega ja pikemalt juttu puhutud

Meeldivaid hetki:
- Oli sünnipäev. Tõsi, olin juba dembel, ja mu süünnipäev on mais, lahkumiseni 3 nädalat. Divisjonikomandör kuskilt kuulis, et sünnipäev, kirjutas kohe uvolnitelnaja älja. Vaba päev linnapeal.
- Mõni suvine välilaagri nädalalõpp, kui midagi erilist ei tehtud, sai laihtsalt logeletud ja paikest võetud.
- Päev, kui "polelt" tulles selgus, et KPP-s ootaad etteteatamata kohale sõitnud sõbrad tallinnast. Tõsi, linna enam see päev ei saanud, aga mõnus õhtu KPP külalistetoas oli ka miskit väärt.
- Utšebka aeg mõned tööpäevad kolhoosis - kerge töö, maatoit
- Ja, ei saa salata, hea tunne oli ka suuremate õõpuste lõpupäeval, kui olid oma osa hästi teinud ja teiste ees tunnustuse osaliseks saanud. tagantjärele tundub tobe, aga sel hetkel see kiitus töötas.

Jah, suurematelt õppustelt lahkumine oli väga meeldiv, kuigi teadsid, et väeosas on kord palju karmim kui polügoonil.