www.militaar.net

Osa dembleid varusid pidevalt üht-teist (varastasid, kust aga said) ja saatsid postipakke koju.
Kunagi sain kinosaali enda valdusesse ja eelmine tüüp oli kiiruga demblisse läinud.
Leidsin sealt nii mõnegi vineerkasti, millel aadress oli peale kirjutatud (kinosaali mees oli postiljon).
Ja need olid kõik eriti tigedate demblite pakid (demblid oli juba uttu tõmmanud).
Mees lihtsalt ei viitsinud neid ära saata ja mulle nad jäidki.
Sealt sai ikka üht-teist kadunut leida - näiteks oli tester, mis oli meie rühma BTR-ist pätsatud.
Aga ka varastatud käekellasid jms.
Sellised lood...

Mina saatsin koju pakkide ja lintidega automaadi, vindi ja kuulipilduja padruneid, granaadisütikuid, magasine, õhutõrjekahuri mürske, trotüüli pakke jne.
Kõige suurem projekt- PTURSi saatmine siiski ebaõnnestus.
Et vältida liigseid küsimusi, siis ütlen kohe ära, et kinkisin kogu nodi KL kohalikule malevale, nii kui see tekkis ja vastu sain KL liikmemärgi, mida julgen pidada siis mingil määral teenetemärgiks

cool

kui PTURS 3 osaks võtta siis mahub ilusasti ära


või tahtsid ainult raketi konteineris saata

Enam ei mäleta, mille taha asi pidama jäi, aga igal juhul oli 1 PTURS õppuste ajast kõrvale pandud ja ootas ühte BTRi peidetuna oma aega.
Laskemoonaga oli nii, et seda maeti kastidega maa sisse peale õppusi. Millegi pärast toimus see ohvitseri käsul, kas oli mingi norm, mida tuli täita või oli tagastamine nii tülikas...

ma arvan et see oli pakazuhha-oli ilmselt mingi norm mis ära lasta tuli aga keegi ei viitsinud niipalju madistada

ilmselt PTURS oli vast liiga suure gabariidiga posolka jaoks





ja 13 kg ka

Ega ma postipakiga saatnudki Sõbral käis üks pruut tihti külas, temaga saatsingi. Ükskord käidi autoga ka, siis sain suurema noosi saata.

Olin 82-83 a.Donetski oblastis kramatorski linnas teenimas ja meil oli totskal ilus marjaaed.Siis tuli pähe et saadaks õige paki valmivaid aprikoose koju.Ja ära tegingi.Nii tark ma olin et poolvalmis mammud teele saatsin.Pakk loksus ju paar nädalat mööda venemaad ringi.
Ja kuna see oli selline poolkinnine linn,täis numbritehaseid,siis oli kohalik elanikkond üsna hästi varustatud,lääne kaupa oli poodides küll.Mitu korda saatsin šampooni,seepi ja hambapastat koju.
Enne kojutulekut saatsin dembli albomi ja muud nodi(isegi oma pilotka õnnestus ära saata)padjapüüri sisse õmmelduna koju.Ise olin muidugi enne kohal,kui see põrsas jõudis.

raudrist kirjutas: Laskemoonaga oli nii, et seda maeti kastidega maa sisse peale õppusi. Millegi pärast toimus see ohvitseri käsul, kas oli mingi norm, mida tuli täita või oli tagastamine nii tülikas...

Tõepoolest oli õppustel norm, mis tuli "läbi lasta". Mina kuulsin meie polgus, et jalaväemehed uputasid AK-74 oadruneid tervete tsinkidega kuhugi sohu või tiiki, sama lugu, et normi ei lastud läbi.

Mina kuulsin meie polgus, et jalaväemehed uputasid AK-74 oadruneid tervete tsinkidega kuhugi sohu või tiiki, sama lugu, et normi ei lastud läbi.

Jaah, stroibatis 2 X 10 padrunit läbi Kalašnikovi teele saatnu.

mina lasin kogu sõjaväe kooksul ära 6 padrunit AK-74

Mul õnnestus sideväes 2 aasta jooksul tervelt kolm pauku teha (Kalashnikovist).
Ühe korra läks kaasteenijal karauuli minnes pauk vastu seina lahti (kontroll-laadimisel), azza krt, kus oli alles pahandus:) Paugu peale kohale jooksnud operatiivkorrapidajale valetas karauuliülemast leitnant, et polnd mingit pauku; pärast helistas kõik oma tuttavad noored ohvitserid läbi, et leida ära paugutatud padruni asemel uus. Ja teie räägite siin kastitäite padrunite uputamisest

mina lasin kogu sõjaväe jooksul ära 6 padrunit AK-74

Ja selle kolme paugu tegemine oli meil ka paras komöödia. Laskma tiriti meie rood selle tõttu, et õppeaasta lõpus olid ju "eksamenõ", mille üks punkt oli siis ilmselt laskmine. Teoreetiliselt kehtis veel suvevorm, aga praktiliselt sadas laia lobjakat. Meid topiti Urali kasti ja sõidutati kusagile lasketiirule. Mingid võõrad tüübid lasid ka ja meie pidime paar tundi ootama. Kui automaat kätte anti, olid käed sinised ja mehed värisesid, nagu oleksid elusat dinosaurust näinud. Sihtimisega oleks snaipridki hätta jäänud, sest märklauaks olnud figuure polnud tulejoonelt lumesaju tõttu õigesti nähagi.
Sellele vaatamata said kõik mehed vähemalt korra "pihta". Konks selles, et roodukas möllis end putkasse, kust kujusid tõsteti-langetati ja oli ise vastavate kangide taga ametis. Selline tore laskeharjutus siis.

Ma ei olegi kõige viimane!
Pean siis suurustlemist veidi tagasi võtma - kui ikka faktitäpne olla, siis polügoonil oli taks kolm lasku üksikult ja kuus valanguga. Seega üheksa.
Ja teine kord olin hoopis narjaadis ja ei saanud kaasa sõita. Esimesest korrast on meeles, et ohved läksid väga ülemeelikuks ja mõni mees pani ikka puusalt pikki valanguid. Kuhu need lendasid, ei tea
Ise lasin esimese üksiklasuga naabri märgi maha - nimelt ei olnud laskejoon ja märkide joon omavahel paralleelsed. Minu protest kedagi ei huvitanud ja seega otlitšnik - laskuriks ei saanud

Motoriseeritud jälaväe utšebkas küll keegi padruneid ei lugenud,öistel laskmistel sai seda saasta peotäitega mööda polügooni laiali loobitud,tsinkide kaupa,lasti selleks isegi külvimeeste oskustega rahval rivist väljas oma kunsti näidata.Tsink seoti nööriga kõhu peale ja vennad panid reas põldu mööda.Tea,mida sealt järgmine koristushooaeg ka oodata oli .Seda kõike selleks,et kiiremini külmalt põllult sooja telki saada.Elu käis nimelt nii,et kaks nädalat linnas kasarmus ja siis üks polügoonil.Ja laskma pidid kõik seersandihakatised kogu ettenähtud harjutuste kompleksi,ja mitu korda.Pärast kevadel pisike bandeera jalutas mööda polügooni ja korjas kartulikorvi kalašnikovi padruneid.Ju ta nendega pärast hata taga pauku tegi.Samas oli meile üle mõistuse,kuidas kräunutati musta paguni kandjaid peale seda,kui nad oma esimese õppeharjutuse üheksa padruniga ära lasid.Lasti vendadel ikka lume sees aluspesuni lahti riietuda ja kaptenid-majorid käisid omakäeliselt partjankasid läbi lehvitamas ja kirsasid loksutamas.Eelpool kirjeldatu taustal oli see ikka kummastav.Samuti lasti neil otsida üles kestad,kõik viimseni(ja lumes kadus kuum kest ikka väääga kaugele ära),jällegi meile arusaamatu asi.Küsisime pärast roodukalt,et miks nemad korjavad ja meie mitte,vastus oli et nah... eta nužna,ja lisati,et ega mustade pagunite omanikel pole niikui-nii midagi mõistlikku teha,selleks siis otsivadki kesti lumest taga.Ja veel miskit koerast ja tegevuse puudumisest...
Aga muideks,kas keegi on polügoonil laste kombel reaktiivmootoriga kaatrite võidusõitu korraldanud?See käis nii,et kevadel,kui polügooni korrastamine käis,siis leidus sellesama külvitöö tulemusena maas ka trassereid,sai nendel padrun tagant ära murtud,kuul poolest saati tikutopsi sisse uputatud ja siis veelombis selle kuulikese saba all tikuga seni susitud,kuni leek välja saadi ja tops jugama pani.kelle tops kaugemale ja kiiremini jõudis,oli võitja.