www.militaar.net

kirjutage enda kokkupuuteid represiivorganitega(KGB jne...), tsensuuri, hoiatustega riigivastasuse pärast eriti sõjaväes ja võite ka rääkida mis teistega on juhtunud

naljaga ja huumoriga:

kui telekas jooksis kapten klossi seeria, tegid kõik kooli poisksed omale gestapo töötõendid. mida vingem ametinimi ja mida rohkem kulle-haakriste, seda kangem. ja nendega lehvitdes arreteeriti siis väiksemaid jõnglasi ning toimetati neid nurga taha ülekuulamisele.

juhtumisi märkas seda sööklas meie auväärne vene keele õpetaja krjukova, kes omakorda töötõendi konfiskeeris, seda vaatas ja näost punetades minema tormas. järgneva tunni ajal leidsid aset sügavad repressioonid. klassist klassi käisid dire ja õppalajuss kes kõigi poiste taskuid ja kotte puistasid ning töötõendid konfiskeerisid.

peale tunde kutsuti kõik süüdlase dire kabinetti, kus siis dire üksi kõigile korraga teatavaks tegi, et nali naljaks aga krjukova tahtis nende tõenditega joonelt kagebeesse joosta ning dire suutis teda vaid hädavaevu rahustada, meenutades korduvalt, et tegu siiski vaid lastega.

lugu ise toimus ilmselt aastail 85-86

eks oli igasugu totakaid

eks pähe oleks saanud juhtkond

lapsed oleks üles rivistatud ja zapoliit oleks lugenud tund aega moraali

võibolla mõned oleks pioneeriorganisatsioonist välja visatud

Pean nentima, et ausaltöelda ei tundnud end okupeerituna.
Et kõik ausalt ära rääkida - pean alustama sellest, et minu vanemad, ega ka vanavanemad ei pidanud taluma nõukogude võimu poolseid repressioone.
Ja seda vaatamata vanaisa kuulumisele politseipataljoni ja hiljem SS-i.
Nagu näete ei töödanud ka NKVD vigadeta - "eksitus" avastati alles 1961 kui käis uurimine mingite pihkvamaal toimepandud tegude asjus. Kuna minu vanaisal isiklikku süüd ei avastatud, lõppes lugu KGB poolse kriminaalasja lõpetamisega tema suhtes. ( mingid kitsendused muidugi jäid, väljasõidukeeld jms )
Väga kahju muidugi, kuid vanaisa suri kui olin alles väike ja seetõttu jäävad selle loo üksikasjad mulle ilmselt alatiseks teadmata.
Lühidalt ei saanud ma kodust sellise tausta tõttu kaasa mingeid erilisi nõukogudevastaseid "okupeerituna" tundmise emotsioone.
Ja ka endal mul ei õnnestunud okupatsioonivõimu rõhumisega kuigivõrd kokku puutuda.
Seda osalt muidugi asjaolu tõttu, et olen 1967 sündinud ja ei jõudnud eriti "nõugogulikus" õndsuses ringi sebida.
Koos minu kooliskäimisega lõppes äkitselt otsa ka kuulsusrikas CCCP ja komsomolikomitted koos NLKP allorganisatsioonidega töökohtadel jms. eksootika jäid mulle tundmatuteks.
Jah muidugi - õnnestus viibida ajateenistuses nõuk armees - kes on olnud teab...
Aga sealtki ei saanud õigupoolest üktki okupatsioonivõimu rõhumise kogemust.
Üks igavene nu.. käis, aga käis kõigi suhtes võrdselt.

kalleb kirjutas: võibolla mõned oleks pioneeriorganisatsioonist välja visatud

selle lahingu oleks vastu võtnud kaotusteta sest ainsa valge varesena vist kogu tollases (vanuse poolest sobilikus) kooliperes ma pioneeride sekka ei kuulunud, millest tegelikult said mõni aasta varem alguse hoopis teised ja hoopis pikemad repressioonid aga see on juba teine jutt...