www.militaar.net

Hakkasin arutama, et kuidas toimus varustuse raudteetransport Sinimägedele juuli - september 1944, so Sinimägede lahingute ajal.
Kui kaugele rongid käisid? Kas Vaivara jaama kasutati lahingute ajal?

Vaivara oli võrdlemisi väike jaam, mistõttu ka laadimistööde käive väike. Arvatavasti saadeti ronge ka sinna jaama kui teed korras olid aga lähim suurem sõlmjaam oli Jõhvi, eks suurem osa tehnika ja elavjõu mahalaadimine toimus vast seal. Muuseas tuli sakslaste feldbahni (väliraudtee) üks haru Vaivarasse aga selle jaam oli suure raudtee jaamast veidi eemal. Sama feldbahn tuli ka Jõhvi alla Puru asulasse kuhu jooksis Jõhvi jaamast ka laiarööpmeline haru.

Sakslaste kaardi peal tuleb üks väliraudtee haru tõesti üle Viivikonna Vaivara peale. 1935-36 alustati Türsamäe õlitehase jaoks põlevkivi kaevandamist ja arvatavasti toimus ka põlevkivi transport tol ajal kitsarööpmelist mööda?
Saks kasutas ehk lihtsalt selle jupi Viivikonnast Vaivarasse ära?

Raudteetranspordi jutu võtsin üles, kuna avastasin 7-8 km Vaivara jaamast lääne poole maantee suunast raudtee äärde kulgeva tee. Seda teed pole ammu kasutatud, 1926 a kaardil teed pole üldse ja põhjust, miks keegi pidi sinna tee ehitama, maastikult leida ei suutnud. Tee ääres punkriaugud ja vanad tsingitud metallist sõrestikpostid. Raudtee ääres tee lõpppunktis metsas on rohkelt punkriauke ja positsioonide jäänuseid, mida mina flaki omaks oskasin lugeda.
Arvasingi, et ehk tegemist ajutise "vaksaliga"?
NB. Koht asub eramaal, koerad on suured ja kurjad.

Sakslaste kaardi peal tuleb üks väliraudtee haru tõesti üle Viivikonna Vaivara peale. 1935-36 alustati Türsamäe õlitehase jaoks põlevkivi kaevandamist ja arvatavasti toimus ka põlevkivi transport tol ajal kitsarööpmelist mööda?
Saks kasutas ehk lihtsalt selle jupi Viivikonnast Vaivarasse ära?

Kahjuks pole ka saksa kaarti kus haru lõpp peal on aga vene 1945. a. kaardilt on näha, et haru jookseb Viivikonna ja Vaivara vahel Mustanina juures laiarööpmelise haru sisse ja edasi kaob, aga kindlasti ei jõudnud see koos laiarööpmelisega Tapa-Narva pealiinile ja sealt Vaivara jaamani kuna see oleks olnud kõigi liiklusohutusreeglite vastane. Seega jäi väliraudtee jaam kuhugile lääne poole Vaivarast. Vaivarast käis enne sõda Viivikonnale kitsarööpmeline raudtee ja oletatavasti oli see kasutuses ka peale sõda mõnda aega. Raudteelased rääkisid mingist kitsarööpmelisest vedurist mis vedeles kuskil Vaivara jaama taga veel 70-ndatel. Ise pole kahjuks seda vedurit näinud. Kuid Viivikonda tekkis enne sõda ka laiarööpmeline haru ja ilmselt eksisteeris see koos kitsarööpmelisega ühel tammil.

Raudteetranspordi jutu võtsin üles, kuna avastasin 7-8 km Vaivara jaamast lääne poole maantee suunast raudtee äärde kulgeva tee. Seda teed pole ammu kasutatud, 1926 a kaardil teed pole üldse ja põhjust, miks keegi pidi sinna tee ehitama, maastikult leida ei suutnud

Maantee ja jaama vahele jääb ka jõgi, kas see tee läks kuidagi ka üle jõe? 1945. a. vene kaardil ei ole midagi märgata.

See tundmatu tee on Tallinn-Narva maanteest raudteeni ja tükk maad Tallinna poole, ca 5 km Sillamäest Tallinna poole. Maantee ääres põllul ta pole tuvastatav, kuna tehtud kõvasti maaparandust ja kõik kenasti tasandatud.
Seal lähedal oli sakstel ka laatsaret ühes talus.

Mul on saksa kaart ainult kuni Viivikonnani ja seda kokkujooksu kohta pole mul peal. Väliraudtee jookseb läbi Viivikonna küla, mille asukoht mu arusaamist pidi on praegu sügaval karjääri territooriumil. Mustaninani mu kaart ei ulatu.

Äkki on abi sellisest asjast http://narrow.parovoz.com/images/MISC/johvi.jpg

Kui see ei peaks avanema, siis http://narrow.parovoz.com/EE.php
Väikese vene keele oskuse abil leiab koha, kust sama kaart lahti klikkida

Äkki on abi sellisest asjast http://narrow.parovoz.com/images/MISC/johvi.jpg

Sellel kaardil pole raudtee eriti täpselt peal kuna see on saksa alusele kantud vene 1944. a. lennuväe kaardilt. Täpsema ettekujutuse saab Maaameti ajalooliste kaartide serverist 1945. a. kaardil. Seal on seis mis 1945. aastaks sellest raudteest järgi oli. Kogu võrgustik on hästi välja toodud Lavassaares asuvas raudteemuuseumis oleval stendil. Ka veduritüüp, mida sel raudteel kasutati on selles muuseumis originaalis olemas, minge vaatama, alates juuni kuust on avatud.

Kuidas tol ajal suurt raudteed turvati?
Olen kuulnud juttu, et iga 500 m tagant oli flak, aga ei usu. Kust neid flakke niipalju võeti ja flakimehi.

Kuidas tol ajal suurt raudteed turvati?
Olen kuulnud juttu, et iga 500 m tagant oli flak, aga ei usu. Kust neid flakke niipalju võeti ja flakimehi.

Ebatõenäoline! Flakid olid vast jaamade ümbruses ainult. Rinde lähedastes jaamades võis tõesti iga 500 m olla toru, kaugemal ilmselt jaama peale üks-kaks. Suuremaid sõlmjaamasid nagu Tapa või Tartu, Valga kaitsti küll tihedalt.

Selline kaart jäi netis ette...kahjuks veidi kitsas ala näidatud.Ehk abiks.