www.militaar.net

Seoses rgt.Revali ajaloo uurimisega lugesin jälle läbi raamatus "Teed ja saatused" ilmunud H.Saare kokkuvõtte Revali I pataljonist kes madistas Sirgala kandis. Sattusin peale sellisele faktile 28.02.1944 lahingu kohta:
"Sellele lisaks on eestlaste paremal tiival üks eesti Idapataljonidest ül.ltn.Korpi juhatusel."
Minuteada 660.võitlejad saadeti Toila metsalaagrist märtsis 1944 Narva jõele Riigi alla kus võtsid üle II/46.positsioonid?
Kas H.Saare ajab segamini 660.pataljoni Fischeri pataljoniga (viimane oli küll Sirgala rindel) või osales 660.ka sealkandis?
Kas keegi kamraadidest oskab väidet tõendada või ümber lükata?

Seoses 1944.a. kevadtalve Sirgala piirkonna lahingute uurimisega oli mulle segaseks jäänud üks fakt 1. märtsi lahingust kui vabastati piiramisrõngasse sattunud I/Reval:
Õhtuhämaruses algas rünnak I pataljoni vabastamiseks, mis tuli punaarmeelastele ootamatult. Esimene katse varises venelaste tõkketules kokku, teisel korral ründasid ka norralaste roomikmasinad. Samuti ründasid eestlased piiramisrõnga siseküljelt. Venelased panid küll algul vastu kuid käsitsivõitluse kartusel viskasid relvad käest ja hakkasid jooksma tahapoole.
Hommikul kell 09.00 olid vanad positsioonid taastatud, eestlased jäid endiselt pataljoni alluvusse. „Norge” grenaderid avastasid venelaste kaevikus piinatud ja tapetud eestlaste surnukehad.

Esialgu arvasin, et tegu võis olla vast vangilangenud eestlaste luurepatrulliga kuid nüüd leidsin sellel faktile hoopis õõvastamapaneva selgituse: need olid eestlastest tsiviilisikud, kelle laibad vedelesid punkrites ja kaevikutes, maha lastud lühidistantsilt. Ka raskerelvade positsioonilt leiti paari naise laibad- neid oli tõnäoliselt kasutatud mürskude tassijatena. (Allikas:R.Landwehr "Narva 1944" Bibliophile Legion Books 1981
Kas kellegil on selle sündmuse kohta lisainfot?

Sirgala teemale lisaks.

Kord läksin üht ülesannet täites metsasihtide arvestusega segi ja avastasin oma kohkumiseks, et olen eksinud. Valisin siis huupi ühe suuna ja liikusin äärmise ettevaatusega edasi, iga mõnekümne meetri järel seisatades ja kõrvu teritades, kuni kuulsin puude tagant hääli. Südamelt langes kivi, kui kostis tuttav sõna “kurat”.
Selgus, et olin kaldunud tublisti meie vasakule tiivale, mida kattis Viljandis värskelt mobiliseeritud meestest koostatud pataljon.
Paremal tiival, 3 km Sirgala metsavahi majast idas, oli Luftwaffe 10. välidiviisi 300 meheline võitlusgrupp major Lüdecke juhtimisel.
Kuulsin hiljem, et Lüdecke grupist lõuna pool võitlesid norra vabatahtlikud rügemendist Norge ja üksused kolmest Wehrmachti diviisist.

V.Ojakäär. (Fischeri pat.)

istorik kirjutas:Seoses 1944.a. kevadtalve Sirgala piirkonna lahingute uurimisega oli mulle segaseks jäänud üks fakt 1. märtsi lahingust kui vabastati piiramisrõngasse sattunud I/Reval:
Õhtuhämaruses algas rünnak I pataljoni vabastamiseks, mis tuli punaarmeelastele ootamatult. Esimene katse varises venelaste tõkketules kokku, teisel korral ründasid ka norralaste roomikmasinad. Samuti ründasid eestlased piiramisrõnga siseküljelt. Venelased panid küll algul vastu kuid käsitsivõitluse kartusel viskasid relvad käest ja hakkasid jooksma tahapoole.
Hommikul kell 09.00 olid vanad positsioonid taastatud, eestlased jäid endiselt pataljoni alluvusse. „Norge” grenaderid avastasid venelaste kaevikus piinatud ja tapetud eestlaste surnukehad.

Esialgu arvasin, et tegu võis olla vast vangilangenud eestlaste luurepatrulliga kuid nüüd leidsin sellel faktile hoopis õõvastamapaneva selgituse: need olid eestlastest tsiviilisikud, kelle laibad vedelesid punkrites ja kaevikutes, maha lastud lühidistantsilt. Ka raskerelvade positsioonilt leiti paari naise laibad- neid oli tõnäoliselt kasutatud mürskude tassijatena. (Allikas:R.Landwehr "Narva 1944" Bibliophile Legion Books 1981
Kas kellegil on selle sündmuse kohta lisainfot?

Seda, et venelased joostes püssid käest viskasid, tõestab hulgem mosinaronte, mis sealt I pataljoni positsioonide eest oleme leidnud.

Viskan siia paar lõiku selle rügemnedi kohta Ants Kõverjala raamatust "Surmaväljad". Esineb ebatäpsust, aga ehk annab ideid. Lk. 112-113.

Lõik 1:
Tallinna rügemendi rügemendi esimese, Pärnu pataljoni mehed kapten Mölderi juhtimisel seisnud heitluses kui müür Auvere jaama juures ning olnud eeskujuks ka sakslastele. Teine, Viljandi pataljon kapten Purre juhtimisel pidas raskeid lahinguid Sirgala piirkonnas, kust püüti dessandile vastu tungida.

Lõik 2:
Rügemendi 1. pataljon kapten Purre ja 2. pataljon kapten Jürgeni juhtimisel suunati 15 veebruaril Krivasoo koti Kurtna lõigu kaitsele. Seal kestsid ägedad lahingud veel mitu päeva, sest vastane oli jõudnud mõnes kohas juba Tallinn-Narva maanteeni ja raudteeni. Nendes lahingutes kaotas rügement "Tallinn" Viljandis, Pärnus ja Tartus mobiliseeritud, aga ka vabatahtlikult sõtta tulnud meestest langenutena 61, haavatutena 201 ja haigestunutena 270 meest. Põhjus oli eelkõige viletsas relvastuses ja puudulikus väljaõppes. Õnneks jõudsid sellel kriitilisel hetkel kohale Eesti Diviisi hästi relvastatud ja hea väljaõppega üksused.

Kõverjalg paneb osaliselt pada siin, aga viimane lause haakuks nagu teemaga.