www.militaar.net

mina mõtlesin ikka eesti keeles

muidugi spetsiifilised sõnad mis olid vene keeles paremini väljendunud olid muidugi vene keeles

(ja oli väga hea mõelda rivistuse või poliitzanjaatie ajal eesti keeles)

lihtsalt lülitasid ennast välja sellest nö. durdomist

mõjus väga hästi tuju tõstvalt vaatamata sellele mida need seal rääkisid

sul lihtsalt oli neist ja sellest mida nad teevad või räägivad sügavalt pohhui

teadsid et räägivad asi on vaja teha selleks või selleks kuupäevaks-no kui asi 3 kuu pärast kuidagimoodi 3 kuu pärast valmis oli siis oli väga hästi

sina olid ju kõige väiksem kruvike ja kui ikka väeosa ülem polkovnik sulle mitte zadaatsat ei annud vaid poolpaluvalt rääkis -siis tuli kindlalt kiirelt ära teha-muidu tegid sama asja mitu kuud

Mul oli päris teise aasta lõpu poole ikka niimoodi, et vahepeal mõtlesin tõesti ka vene keeles. Imestada polnud siin midagi, sest olin ju kaks aastat ainukese eestlasena olnud venekeelses keskkonnas, kui mõningad üksikud kohtumised eestlastega välja jätta. Asjaga kaasnes ka see, et hiljem kodus tagasi olles, läks mõne sõna meeldetuletamisega aega. Seda just siis, kui kellegagi kõnelesid.

Mul käis vist ka mõtlemine ikka eesti keeles. Eestlasi oli palju, keelt ei saanudki unustada. Mõned spetsiifilised terminid käisid meil eestlaste omavahelises jutus vene keeles - ei tea tänase päevani, kuidas üht või teist jubinat eesti keeles nimetada. Vastupidi näiteid on ka: koju tulles ei suutnud meenutada sõna "kohupiim", kui vastavat toitu nägin. Sest kahe aasta jooksul seesinast asjandust lihtsalt ei näinud ega söönud, ei eesti, ei vene keeles.