Eesti kaitsejõud 1939a

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Vasta
Lupus
Liige
Postitusi: 872
Liitunud: 02 Juun, 2005 12:44

Postitus Postitas Lupus »

Papello leiutas küll mingi ÕT tulejuhtimis seadme mis hiljem Saksamaal kasutusele ja tootmisse võeti.See oli küll kõva sõna väidetavalt oleks kolmas mürsk juba pidanud otsetabamus olema . Heli ehk kõlamõõtmis aparaadid on ikka väga väga erinev radarist.
Papelloga oli veel see häda ,et nii väikses(vaeses) riigis nagu Eesti ei olnud sellele mehele õiget rakendust . Mees kolis 30 date algul Sakasmaale kus leidis rakendust Saksamaa sõjatööstuses
Mercher
Liige
Postitusi: 172
Liitunud: 29 Sept, 2004 18:08
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Mercher »

Tsiteerin Nublut: Oru lossi kaitseks saadeti üks õhutõrje kuulipildujate patarei. See oleks olnud lähim õhutõrje objekt.

Mis aastal see sinna saadeti? Mul tekkis nimelt väike segadus sellega, et kui hävituspataljonlased põletasid Oru lossi 1941. aasta augustis taganedes maha, siis milleks oli vaja saata sinna õhutõrje kuulipildujate patarei? Kaitsma mida?
We're all God's people
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

No vaata sündmuste aega ikka ka

Kõik muud variandid olid juba läbi proovitud. Jäänud oli ainult veel see viimane - venelased.

Ja kui päris aus olla, siis midagi sealt ju saadi ka. 76 mm õhutõrjekahurid rendile (kuni saksa 75 mm saabumiseni), snaipripüsse mingi kogus.

Muuseas, venelastelt telliti õhutõrje jaoks ka prožektoreid ning kõlamõõdujaamu. Hetkel jään küll võlgu, kas neist ka midagi kätte saadi, aga samas kaustas oli dokument, kus Post soovitas venelastelt tellida kohale ka instruktorid nii kõlamõõdujaamade kui lennukite jaoks. Ning huvitav oli see, et tähtaegade järgi oli kõlamõõdujaamade instruktoreid vaja kohe, UTI-4 juuni kuuks ning I-16 jaoks juuli kuuks. Nii et selle dokumendi järgi eeldaks, et ka kõlamõõdujaamad saadi kätte
Selles see asi ongi, et kõike ei proovitud. Kõige suurem puudus oli eestlastel õhutõrjekahuritest ja hävitajatest.
Saades teada, et tarneajad Saksamaalt on lootusetult pikad ei proovitud uuesti kaupa rootslastega teha. Itaaliast ei proovitud midagi osta, kuigi teada on, et Itaalia oli huvitatud relvamüügist. Soomlased Talvesõjas ostsid sealt Fiat lennukeid. Tolleaegsel relvaturul oli veel saada vananenud Hollandi Fokker D XXI lennukeid, mis oli soomlaste peamine hävitaja Talvesõjas, aga Eesti pidas neid liiga vanadeks ja uhkelt loobus neist. Isegi vanad Buldogid olevat Talvesõjas asja ette läinud.
Kas prooviti osta USA-st :?: Kas Saksamaa oleks tarneaegasid lühendanud, kui oleks rohkem makstud :?: Olnud nõus müüma oma relvastusest :?:
Neid Vene 76mm õhutõrjekahureid oli väike kogus, kas mitte ei olnud neid kaks tükki :?: (ei viitsi seda teemat siin uuesti läbi lugeda, siin peaks see kirjas olema). Laskemoona oli kaasas minimaalselt. Sanipripüsse oli meil endil ja Arsenal oleks neid vajadusel juurde teinud.
Minu arvamus on, et peale Poola kadumist ja Saksamaa kindlat ei meid abistada, andis meie valitsus alla ja ei mõelnud vastuhakule.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Minu arvamus on, et peale Poola kadumist ja Saksamaa kindlat ei meid abistada, andis meie valitsus alla ja ei mõelnud vastuhakule.
Et täpsem olla põhjendan seda väidet veel. Loomulikult vastupanu kaaluti, kuid usk sellesse puudus. Põhjus oli punaarmee võimsuse tugev ülehindamine ja kaotatud aeg(ei korraltatud mobilisatsiooni, ei hakatud rajama idapiirle kaitsejoont jne....) Hetkeks, kui tuli võtta vastu otsus, mis saab edasi, kas anname alla, või hakkame vastu oli kõik juba maha mängitud.
Kõige paremat informatsiooni punaarmee võimsusest ja meie võimalustest valdas Laidoner.
Ilmekas näide suhtumisest ja sellest kui palju Laidoner eksis punaarmee tugevust hinnades toimus enne Talvesõda. Kindral laidoner olevat Marssal Mannerheimile öelnud, et N-Liiduga saab rahulikult asju ajada, näiteks tõi ta Eesti-N-Liidu hetke suhted. Vastupanust rääkides arvas Laidoner, et Soome peab vastu kaks nädalat.
Olles ise näinud punaarmeed ei mõistnud Laidoner aimatagi selle nõrkusi, isegi 1939a. lõpus ei saanud ta aru, et käib kassi- hiire mäng.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Kõike ei pidanudki proovima. Sellest hetkest peale, kui sõda puhkes, oli juba tavalistegi kaupade tarnevõimalused äärmiselt piiratud. Relvadest ning muust sõjavarustusest rääkimata.

Kõiki samme saab vaadelda vaid ajaskaalal koos tolle hetke finantsvõimaluste võrdlemisega.

Üritati teha imet ka veel 1940. Mis aga polnud võimalik see polnud enam võimalik.

Gorkit parafraseeirdes - harv lind suudab lennata Dnepri keskkohani...

Ükski lennuk Itaaliast Eestisse 1939. a. sügisel või 1940. kevadel lennata poleks suutnud. Kui eestlased sealt just 4-mootorilis pommituslennukeid ostma poleks hakanud...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Kõike ei pidanudki proovima. Sellest hetkest peale, kui sõda puhkes, oli juba tavalistegi kaupade tarnevõimalused äärmiselt piiratud. Relvadest ning muust sõjavarustusest rääkimata.

Kõiki samme saab vaadelda vaid ajaskaalal koos tolle hetke finantsvõimaluste võrdlemisega
Põhimõtteliseliselt on Sul muidugi õigus, kuid
Tolleaegsel relvaturul oli veel saada vananenud Hollandi Fokker D XXI lennukeid, mis oli soomlaste peamine hävitaja Talvesõjas, aga Eesti pidas neid liiga vanadeks ja uhkelt loobus neist. Isegi vanad Buldogid olevat Talvesõjas asja ette läinud.
Nendest Fokkeritest rääkisid Sa ise siin kunagi, miks neid ei võetud :?:
Olgu Itaalia on kaugel, et sealt midagi siia saada on sõja eelõhtul keeruline(kuid mitte võimatu, Talvesõda :wink: ) Fiatid olevat kuuldavasti ka viletsad lennukid olnud. Miks ei võetud ära neid Fokkereid :?: :?: :?:
Paljude poolt kirutud Buldogid muuseas olevat nii mõnegi punakotka Soomes maha toonud. Rääkisin internetis ükspäev ühe soomlasega ja ta oli siiralt imestunud, et me neid siin Eestis nii maha teeme. Ütles, et ärme unusta, et kasutama oleks pidanud neid 1939a. mitte 40ndatel, kus seis juba hoopis teine oli.
Ning õhutõrjehange Rootisist, miks seda ei proovitud, kui asi hapuks hakkas minema ja sakslaste tarneajad nii pikad olid :?:

NB! Kas Sa sellest salapärasest relvalastist, mis Eesti sadamas oli sõja eelõhtul ka midagi uut kuulnud oled :?:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

hugo1 kirjutas:
Tolleaegsel relvaturul oli veel saada vananenud Hollandi Fokker D XXI lennukeid, mis oli soomlaste peamine hävitaja Talvesõjas, aga Eesti pidas neid liiga vanadeks ja uhkelt loobus neist. Isegi vanad Buldogid olevat Talvesõjas asja ette läinud.
Nendest Fokkeritest rääkisid Sa ise siin kunagi, miks neid ei võetud :?:
Olgu Itaalia on kaugel, et sealt midagi siia saada on sõja eelõhtul keeruline(kuid mitte võimatu, Talvesõda :wink: ) Fiatid olevat kuuldavasti ka viletsad lennukid olnud. Miks ei võetud ära neid Fokkereid :?: :?: :?:
Paljude poolt kirutud Buldogid muuseas olevat nii mõnegi punakotka Soomes maha toonud. Rääkisin internetis ükspäev ühe soomlasega ja ta oli siiralt imestunud, et me neid siin Eestis nii maha teeme. Ütles, et ärme unusta, et kasutama oleks pidanud neid 1939a. mitte 40ndatel, kus seis juba hoopis teine oli.
Ning õhutõrjehange Rootisist, miks seda ei proovitud, kui asi hapuks hakkas minema ja sakslaste tarneajad nii pikad olid :?:
Nüüd on küll koos jälle mingid pudrud ja kapsad...

Millal ja mis Fokkeritest ma kirjutasin ning millest Eesti loobus? D.XXI (mis soomlastel relvastuses oli) ei olnud kunagi Eesti valik. Ja 1939. a. sügisel (kui hävituslennuki teema kuumaks läks) ei olnud neid ka kusagilt enam osta. Nende hange oleks võinud kõne alla tulla oluliselt varem. Võib-olla 1937. aastal...

Fokkerid, millest Eesti loobus, olid G.1 mudel. Üks omamoodi huvitav projekt, kuid selle kõlblikust hävituslennukina ei proovitud vist kunagi õhulahingus. Nendega oli see segane lugu, kus Eesti oli justkui formaalselt lennukite tellijaks, aga raha tuli Hispaaniast. Ning 1939. a. kui vabariiklased kaotasid, siis jäid lennukid lihtsalt Fokkeri tehasesse seisma. Ning Eesti käest küsiti, et millal lennukeile järele tulete ning teise poole hinnast ära maksate. Mille peale eestlased vastasid, et sry, pole tegelt meie lennukid ning mingit raha me ka ei maksa. Võite küll Francole anda kui ta tahab (sest Franco valitsus oli ka neile pretendeerinud, aga tegelikult said vist sakslased need endale, kui 1940. a. suvel Hollandi ära vallutasid).

Või midagi sellesarnast.

Ja mina küll ei süüdista tolle aja valitsust selle sammu pärast. Kuna nende G.1 lahingväärtus on/oli küsitav. Ning sel ajal oodati Spitfire'ite tarnet. Ning raha polnud ka loopida. Osta oli vaja oi kui palju asju.

Bulldogide poolt maha toodu punakotkastest pole nagu eriti kuulnud. Ehk valgustaksid lähemalt.

Nende väärtus hävituslennukina oli tol perioodil aga 0 lähedane. Võrdle näiteks Bulldogi maksimaalkiirust ning SB pommituslennuki lennukiirust pommikoormaga. Väike vihje - venelased pidasid SB juba vananenud lennukiks :wink:

Ja miks sa arvad, et õhutõrjekahurite hange Rootsist oleks kiirem olnud kui hange Saksamaalt? Neil ei seisnud samuti need kahurid laos riiulil, kust siis oleks nad paberisse keeratud ning Eestisse saadetud. Ikka oleks tulnud kahurid kõigepealt valmis teha ja alles siis oleks saadud need tarnida.

Ja eestlastel seisis juba osa raha saksa kahurite ettemaksu all kinni.

Igasugu "oleks'eid" saab ju palju välja mõelda, aga oleks on paha poiss. Eestlased hakkasid 1937. a. (kui reaalselt tekkis raha lennukite ostuks) kohe otsima uusi lennukeid oma lennuväele. Tegi läbi tavalise valikute protsessi nagu oli tehtud ka varem selliste hangete puhul. Valis lennukid välja ning tegi tellimused. Ja probleem tekkis sellest, et tegu ei olnud tavalise ajaga, vaid vahetult sõjale eelnenud aastatega. Relvastuse tootjad olid tellimustega üle külvatud ning seetõttu tarneajad pikad. Ning juba päris sõja puhkemisel tarned sootuks lõppesid.

Et teistsugust ja paremat tulemust saada, tuleks hakata kaevama võib-olla aastates mis eelnesid 1937. Või pärima miks alles 1937 uusi lennukeid valiti. Või...

Aga nagu öeldud - oleks on paha poiss.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Mercher
Liige
Postitusi: 172
Liitunud: 29 Sept, 2004 18:08
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Mercher »

hugo1 kirjutas:
Põhjus oli punaarmee võimsuse tugev ülehindamine
Hehh....Natuke teemast mööda, kuid - kas pole naljakas (tagantjärele), et Laidonär ülehindas venelasi samal ajal kui Hitler alahindas neid :wink:
We're all God's people
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

nublu
Nüüd on küll koos jälle mingid pudrud ja kapsad...

Millal ja mis Fokkeritest ma kirjutasin ning millest Eesti loobus? D.XXI (mis soomlastel relvastuses oli) ei olnud kunagi Eesti valik. Ja 1939. a. sügisel (kui hävituslennuki teema kuumaks läks) ei olnud neid ka kusagilt enam osta. Nende hange oleks võinud kõne alla tulla oluliselt varem. Võib-olla 1937. aastal...

Fokkerid, millest Eesti loobus, olid G.1 mudel. Üks omamoodi huvitav projekt, kuid selle kõlblikust hävituslennukina ei proovitud vist kunagi õhulahingus. Nendega oli see segane lugu, kus Eesti oli justkui formaalselt lennukite tellijaks, aga raha tuli Hispaaniast. Ning 1939. a. kui vabariiklased kaotasid, siis jäid lennukid lihtsalt Fokkeri tehasesse seisma. Ning Eesti käest küsiti, et millal lennukeile järele tulete ning teise poole hinnast ära maksate. Mille peale eestlased vastasid, et sry, pole tegelt meie lennukid ning mingit raha me ka ei maksa. Võite küll Francole anda kui ta tahab (sest Franco valitsus oli ka neile pretendeerinud, aga tegelikult said vist sakslased need endale, kui 1940. a. suvel Hollandi ära vallutasid).

Või midagi sellesarnast.

Ja mina küll ei süüdista tolle aja valitsust selle sammu pärast. Kuna nende G.1 lahingväärtus on/oli küsitav. Ning sel ajal oodati Spitfire'ite tarnet. Ning raha polnud ka loopida. Osta oli vaja oi kui palju asju.
Nüüd on küll midagi mäda
Tsiteerin nublu Postitatud: 05 Apr, 2005 9:17 siia teemasse.
Lennukite ostmisest veel nii palju, et uute lennukite ostmise vajadusest hakati rääkima juba 30-ndate keskel. Hispaania kodusõja puhkemine andis võimaluse soodsa hinnaga tolleks hetkeks nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud Bristol Bulldog ning Potez 25 lennukid maha müüa ning saadud raha kavatseti siis tõesti kasutada uute lennukite ostuks.

Tegu siiski ei olnud nii must-valge valikuga nagu Troll sealt "Sõja ja rahu vahelt" raamatust tsiteerib. Valikuid oleks olnud palju enam. Ning lätlased ning leedukad said oma Gladiatorid kätte ning neil olid hävituslennukid olemas. Ning ka neil olid tellitud uuemad monoplaanid, mis sõja puhkemise tõttu jäid kätte saamata. Eesti tegi kallima võimalikest valikuist, kuid jäi tellimisega hilja peale. Ning tulemuseks olid tühjad pihud.

Niisiis - 1937. a. müüdi Bulldogid ning Potez 25. Raha oli taskus ning vaadati ringi uute lennukite järele. Esimene valik oli selleks ajaks eestlastele juba armsaks saanud britid ning Spitfire oli sel hetkel tõesti parim mis sealt saada oli. Eestlased tellisid oma lennukid ära, ilma et oleks saanud midagi käega katsudagi. Lisaks oli uute lennukite meeskondadele vaja kaasaegseid treeninglennukeid. Britid pakkusid ka oma lennuväes kasutusel olnud Miles Magister'e. Eestlased ostsid ühe ning võrdlesid seda omakonstrueeritud PTO-4 ning otsustasid ehitada viimaseid. Kuid tegelikkuses - ka nende tellimise ning ehitamisega jäädi hiljaks. Kui tellitud hävituslennukid oleks kätte saadud, siis oleks sõjavägi pidanud "laenama" Lennuklubi lennukeid oma lendurite treenimiseks, sest sõjaväel endal oli vaid 2 (konstruktsioonilt üksteisest veidi erinevat) prototüüpi, mis seisid arvel Lennubaasis.

2 esimest Spitfire'it valmisid 1939. a. suvel enne sõja puhkemist ning eestlased sõitsid Inglismaale neid isegi vastu võtma. Siis tehti ka esimesed proovilennud ning jäädi üldjoontes lennukiga väga rahule. Ainult et need lennukid olid valmistatud sama spetsifikatsiooni järgi, mis esimesed seerialennukid ka brittide lennuväele - 2-labalise puitpropelleriga. Samal ajal tulid seeriatootmisest juba 3-labalise muutsammuga metallpropelleriga lennukid. Eestlased tahtsid oma lennukeile ka neid, kuna siis paranesid lennuomadused veelgi. See tähendas lepingumuudatust, lisamakseid jne. Kõigi nende asjade ajamine kestis nii kaua, et sakslased läksid poolakatele kallale, inglased kuulutasid sakslastele sõja ning peatasid kõik relvatarned välisriikidele. Eriti vajasid nad moodsaid hävituslennukeid ning Spifire'id olid sel ajal nii nõutud kaup, et ükski nendega relvastatud eskadrill ei läinud ka Prantsusmaale saadetud ekspeditsioonikorpuse koosseisu. Kõik hoiti kodumaal.

Nii rekvireeriti ka eestlaste Spitfire'id ning võeti RAF relvastusse. Makstud käsiraha anti kõik ilusti tagasi, nii et tänapäeval pole meil inglastelt midagi küsida. Samuti loobuti Lysander'ide tarnimisest, aga vaid mõned kuud hiljem said näiteks soomlased Talvesõja ajal inglastelt Lysander'id. Nii et Eesti veidi aktiivsema rolli puhul, ning samuti juhul kui mõni vahepeal asunud maa oma territooriumi oleks võimaldanud relvatransiidiks (nagu Rootsi seda Soome puhul tegi) - ilmselt oleks meie ka need kätte saanud.

Nüüd oli Eesti aga täiesti tühjade kätega ning tormas oma rahapakkidega uue puhkenud sõja tõttu kiirelt kuumaks muutunud relvaturule. Ning nii kiirelt ei olnud sealt lihtsalt midagi osta. Hispaania tehingute ajal oli mingine "hall" äri Hollandi Fokker D XXI lennukitega, kus eestlased neid samuti kaudselt vahendasid vabariiklastele. Ning kui vabariiklased kaotasid, siis olid lennukid veel tarnimata. Ning eestlased oleks need võinud suht soodsa hinnaga omale saada. Kuid siis uhkelt loobuti. Soomlastel olid samad Fokkerid Talvesõja ajal peamiseks hävituslennukiks ning kõlbasid küll.
allikas http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... c&start=15
Bulldogide poolt maha toodu punakotkastest pole nagu eriti kuulnud. Ehk valgustaksid lähemalt.

Nende väärtus hävituslennukina oli tol perioodil aga 0 lähedane. Võrdle näiteks Bulldogi maksimaalkiirust ning SB pommituslennuki lennukiirust pommikoormaga. Väike vihje - venelased pidasid SB juba vananenud lennukiks
Üritan Sulle midagi täpsemalt leida.
Ja miks sa arvad, et õhutõrjekahurite hange Rootsist oleks kiirem olnud kui hange Saksamaalt? Neil ei seisnud samuti need kahurid laos riiulil, kust siis oleks nad paberisse keeratud ning Eestisse saadetud. Ikka oleks tulnud kahurid kõigepealt valmis teha ja alles siis oleks saadud need tarnida.

Ja eestlastel seisis juba osa raha saksa kahurite ettemaksu all kinni.
Rootsi tarne ajad olid oluliselt lühemad, hea hinna puhul jääb alati võimalus, et riik müüb oma sõjaväe varudest ja asub endale uusi tootma.Küsimus on selles, kas seda ültse kaaluti :?:
Aga nagu öeldud - oleks on paha poiss.
Selles olen nõus, kuid küsimus kas vastupanu oleks võimalik olnud või mitte vaevab ikka.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Mercher
Hehh....Natuke teemast mööda, kuid - kas pole naljakas (tagantjärele), et Laidonär ülehindas venelasi samal ajal kui Hitler alahindas neid
Tegelikult ka Mannerheim ka ülehindas neid. Talvesõja algul olevat Mannerheim väga pessimistlikus tujus olnud. Ta arvas, et punaarmee on vähemalt sama tugev, kui oli seda tsaariarmee. Suur oli kergendus, kui ta nägi, et venelased ei oska ära kasutada oma uusi relvi, ja mis olukorras on juhtimine.
Hitleril oli võimalus jälgida Talvesõda, eks ta tegi sealt omad järeldused.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

nublu kirjutas:
Nüüd oli Eesti aga täiesti tühjade kätega ning tormas oma rahapakkidega uue puhkenud sõja tõttu kiirelt kuumaks muutunud relvaturule. Ning nii kiirelt ei olnud sealt lihtsalt midagi osta. Hispaania tehingute ajal oli mingine "hall" äri Hollandi Fokker D XXI lennukitega, kus eestlased neid samuti kaudselt vahendasid vabariiklastele. Ning kui vabariiklased kaotasid, siis olid lennukid veel tarnimata. Ning eestlased oleks need võinud suht soodsa hinnaga omale saada. Kuid siis uhkelt loobuti. Soomlastel olid samad Fokkerid Talvesõja ajal peamiseks hävituslennukiks ning kõlbasid küll.
Minu viga. tegu oli siiski Fokker G.1 mudeliga, mitte D.XXI. Tegelikult vist eesti vahendas ka D.XXI müüki Hispaaniasse, aga see tehing õnnestus. (Kuid pole selles ka päris kindel, sest hispaanlased ostsid D.XXI koos tootmislitsentsiga. Võimalik et tegu oli veel sõjaeelse tehinguga...) Seisma jäid G.1.

Ning need olid ka vist ainsad hävituslennukid millele Eesti Vabariik oleks reaalselt saanud küüned taha tol perioodil...

Mis puutub vastupanu võimalikusesse - loomulikult oleks vastupanu olnud võimalik. Küsimus on ainult, mis oleks olnud selle tulemus :evil:
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
kari lumppio
Liige
Postitusi: 312
Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
Asukoht: Espoo, Soome
Kontakt:

Postitus Postitas kari lumppio »

Bulldog'ide õhuvõitud Talvesõjas

Neid võitusid on tõesti mingi pooltosinad. Soome Bulldog oli siiski alatüüb Mk IV ja Eesti oma Mk II. Mk IV mootoriks Mercury ja Mk II Jupiter. Mark IV oli selgelt võimsam variant. Eesti Õhuvägi vist kaalus mootoride vahetust aga see jäi ära.

Kui nüüd hakasin kirjutama siis ka mõni sõna Fokker DXXI'st. Soomes on kombeks agoniseerida selle üle et miks ei ostetud He 112 või Messerschmitt 109 selle asemel. Mõni aasta tagasi ilmus alakirjas "Suomen ilmailuhistoriallinen lehti" artikel He 112st pealkirjaga "Lammas suden vaatteissa" (lammas hunti riietes). Hinnavahe oli ka oluline - Fokkereid sai sama rahaga rohkem. Peapõhjus He 112 mitteostmises oli siiski see et uute hävitajate ostu ei sisaldunud riigieelarvesse! Kaubapoliitilistel kaalutustel oleks ka eelistatud osturiigina Rootsid ja Inglismaad.

Sellest eelmainitud artiklist selgus et Fokker DXXI tõusukiirus (vertikaalkiirus) oli tegelikuses - mitte broshuuril - He 112st parem. Vist isegi väga varajast Bf 109(B ?) parem. He 112 polnud ka palju (kui üldse) kiirem kõrgel lennades - Fokkeri Mercury "ahdin" (eesti keeli kompressor?) oli Jumo omast parem. Mercury õhkjahutus tegi sellest Jumost kindlama nii tabamuste korral kui lihtsalt talvise kasutuse mõttes. Lisaks Fokkeri mitte sissetõmmatav telik võimaldas lihtsa vahetuse ratastelt suuskadele. Muideks Fokkeri suusad olid tegelikult voolujoonelisemad kui ratastelikud ning lennukiirus natuke kasvas nendega!

Niisiis Talvesõjas oli kasutusel Fokkerid mis võidi hajutada peaaegu ükskõik millisele järvele ning neid ei saanud kergelt hävitada. Ratastega lennukidel oleks see olnud võimatu. Valides sobiva koha võis vastast tõrjuma saadetud Fokker tõusta optimaalselt vastu pommitajadele (vene hävitajate vastu Fokkerist ei olnud ja nendega pikemalt ei tahtud lahinguid käia). Fokker oli lisaks hea ja stabiilne tulistamiseks. Sama ei saa alati öelda lennukidest mille relvad on paigutatud tiibadesse.

See kõik oli siiski põhiliselt juhus. Fokkerid oli valitud suures osas selle pärast et neid oli võimali toota Soomes ning hind ei olnud liialt kõrge. Aga Talvesõja perioodi jaoks Fokker ei olnud veel vananenud ega seda lennukid maksa alahinnata.


Kari
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

nublu

Kas Fokker G.1 on sama mudel, mis Fokker G.IA. :?:
On see üks lennuk :?:

Pilt
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Seesama lennuk. Vaatasin siis raamatust järele. Tehing puudutas 26 lennukit ning 50 Pratt&Whitney mootorit. Eesti maksis esimese osamaksu ning tellis selle varustuse justkui endale. Tegelikult oli tellimus mõeldud Hispaania vabriiklastele ning ilmselt oli ka raha sealt pärit. (Gerdessen, Kitvel ja Tilk raamatus "Aeg Mehed Lennukid" arvatakse millegipärast, et raha oli eestlaste oma, ei usu seda versiooni. Nende tsiteeritud lõik mida Reek olevat ütelnud - "Fokkeri tehasele oli Eesti Sõjaministeerium maksnud rahaga, mis oli Sõjaministeeriumi käsutuses" ei pruugi sugugi tähendada, et tegu oli eestlaste enda rahaga. Kui oleks eestlaste raha olnud, siis oleks kindlasti tulnud ka kulutuse tegemisel ära näidata millise eelarve artikli alusel seda tehti jne...)

Kuna vabariiklased kaotasid ning rohkem osamakse ei teinud ning eestlased samuti järgmist makset ei sooritanud, siis ütles Fokkeri tehas 17. juulil 1939 lepingu üles.

Selle otsuse tegemise tausta mõistmiseks veel selline fakt, et 1939. a. juulis olid kaks esimest Spitfire'it valmis ning eesti lendurid ning tehnikuid neid tehases vastuvõtmas...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Nüüd läheb asi natuke segaseks,
Fokkerid, millest Eesti loobus, olid G.1 mudel. Üks omamoodi huvitav projekt, kuid selle kõlblikust hävituslennukina ei proovitud vist kunagi õhulahingus
Internetist lugesin Fokker G I kohta
Designed as 'air cruiser', this was a twin-boom, twin-engined fighter aircraft. With its heavy armament and clean lines, the G.I was the best aircraft the Dutch air force had in May 1940. Two versions were built: The G.I originally produced in series for Spain, and a larger three-seat version for the Dutch airforce. In the end both types were used exclusively by the Dutch LVA. The small number of operational G.Is did well in the very brief fighting of May 1940. Surviving G.Is were later used by the Luftwaffe. 62 built.



Type: G.I
Function: fighter
Year: 1938
Crew:
Engines: 2 * 825 hp P&W R-1535-SB4-G
Wing Span: 16.50 m
Length: 10.38 m
Height: 3.35 m
Wing Area: 35.70 m2
Empty Weight: 3150 kg
Max.Weight: 4800 kg
Speed: 443 km/h
Ceiling:
Range: 1400 km
Armament: (4*mg 7.9 mm)


Type: G.IA
Function: fighter
Year: 1938
Crew: 2-3
Engines: 2 * 830hp Bristol Mercury VIII
Wing Span: 17.15 m
Length: 11.50 m
Height: 3.40 m
Wing Area: 38.30 m
Empty Weight: 3360 kg
Max.Weight: 4800 kg
Speed: 475 km/h
Ceiling: 9300 m
Range: 1520 km
Armament: 9*mg 7.9mm 400 kg
Sellest jutust järeldan, et lennuk oli parem, kui soomlaste Fokker DXXI / D21. Igaljuhul alla ei jäänud ja nagu ajalugu näitas Fokker DXXI / D21 õigustas ennast Talvesõjas.


Kuna vabariiklased kaotasid ning rohkem osamakse ei teinud ning eestlased samuti järgmist makset ei sooritanud, siis ütles Fokkeri tehas 17. juulil 1939 lepingu üles.

Selle otsuse tegemise tausta mõistmiseks veel selline fakt, et 1939. a. juulis olid kaks esimest Spitfire'it valmis ning eesti lendurid ning tehnikuid neid tehases vastuvõtmas...
Millal britid eestlastele ära ütlesid :?:
Kas peale britide ära ütlemist olid veel Fokkerid saada :?:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist