Eesti kaitsejõud 1939a

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Vasta
Lupus
Liige
Postitusi: 872
Liitunud: 02 Juun, 2005 12:44

Postitus Postitas Lupus »

Enamus EKV õt kuulipildujaid oli kaliibriga 7,62mm. Olid mõned suurekaliibrised paaris torud ,aga neid oli väga vähe. Ja neist vähestestki olid enamud Oru lossi kaitsel ! :shock:
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Lupus kirjutas:Enamus EKV õt kuulipildujaid oli kaliibriga 7,62mm. Olid mõned suurekaliibrised paaris torud ,aga neid oli väga vähe. Ja neist vähestestki olid enamud Oru lossi kaitsel ! :shock:
Äkki oskad ka öelda, et mis torud ning kui palju...

Sugugi mitte norimise mõttes :wink:

Minu teada oli õhutõrje relvaostu kavades päris pikka aega ka suurekaliibriliste kuulipildujate ost. (Jutt käis vist mingitest 13,2 mm prantsuse torudest), aga minu teadmist mööda tegudeni ei jõutud...

Nii palju kui olen kohanud dokumentides juttu eesti õhutõrje kuulipildujaist - tegu 7,62 mm Colt'i "raskekuulipildujatega" (raskekuulipildujad selles mõttes, et tõesti olid rasked ning lafetil, mitte aga suurekaliibrilised), millede jaoks olid olemas õhutõrje alused ning -sihikud...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
represseritu
Liige
Postitusi: 198
Liitunud: 24 Veebr, 2005 18:27
Asukoht: Metsakooli tee9, Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas represseritu »

Colt-ide puhul on ilmselt tegemist Vabadussõjaaegsete kuulipildujatega,
millised kohandatud õhukaitseks. Ei ole kuulnud-lugenud, et Eesti Vabariik
oleks USA-st relvastust hankinud.
eppanzer
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 13 Mär, 2011 10:46
Kontakt:

Postitus Postitas eppanzer »

Dear friends, I'm an ammateur inter-war military history researcher from Lithuania. I'm doing research on Lithuanian Army Artillery and I'm going to compare artillery of the Baltic states (Lithuania, Latvia, Estonia and Finland). My knowledge on Estonian artillery is based on the Urmo Salo, Nomm works and some information from the internet. I would like to ask for little help, to check AA artillery guns and numbers: AFAIK Estonian Army had 2 76 mm Vickers (still working), 9 37 mm Rheinmetall (3 for coast defence and 6 in the AA Group) in the June, 1940? No one Molers? And what about 20 mm Madsen, I have read Estonian Army (AA Group) had 8 of them? And when 12 76 mm soviet AA guns were rent?

One more question - one russian researcher said 37 mm anti-tank guns Bofors were taken from Estonian Army to 22 teritorial rifle corps. I believe it is mistake and Estonian Army had no one Bofors AT gun?

Tank You in advance
Viimati muutis eppanzer, 13 Mär, 2011 18:52, muudetud 2 korda kokku.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

If your questions will be only about Air Defence artillery - there is one more suitable thread for it:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?p=225590

Many of your questions are already answered there, but onfortunately in Estonian :dont_know:
eppanzer
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 13 Mär, 2011 10:46
Kontakt:

Postitus Postitas eppanzer »

toomas tyrk kirjutas: Many of your questions are already answered there, but onfortunately in Estonian :dont_know:
Thank You.
Don't worry about me, Estonian is not so dificult read as Chinese :)
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

And about Bofors there is also some small thread
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... fors+kahur

Those were of course 40 mm and AA, not AT :wink:
eppanzer
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 13 Mär, 2011 10:46
Kontakt:

Postitus Postitas eppanzer »

Actually, I distinguish the "tankitõrjekahurid" from the "õhutõrjekahurid" :)
And know well the caliber of the 37 mm Bofors AT gun too.

After reading of the Mika Raudvassar's article still don't understand were the 75 mm Krupp guns brought to Estonia in 1940 or only Carl Zeiss equipment was brought?May I ask for translation:
"Samal ajal saabusid Carl Zeissilt juba 75 mm Saksa
kahurid koos kahe tulejuhtimisseadmega Wikog 9a, mille kaasautoriks
võis olla insener Papello."

Interesting, how good was the Papello constructed equipment if compare it to Geman equipment, or to USA "Sperry"?

Thank You
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Simply the 40 mm AA were only Bofors guns what Estonia had. AT guns were German one's.

Estonia bought from Germany full set of AA guns - 20 mm, 37 mm, 75 mm and Wikog devices for 75 mm. Not all the stuff was delivered. 75 mm guns and Wikog devices were delivered in May and June 1940 respectively. Raudvassar also state, that author for the device could be Karl Papello, Estonian engineer who earlier was working on similar projects in Estonia, but for this time already had left to Germany and worked for Carl Zeiss.
eppanzer
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 13 Mär, 2011 10:46
Kontakt:

Postitus Postitas eppanzer »

I have read about Papello before, but didn't remember when he moved to Germany.
I know about 37 mm Rheinmetall AT guns in Estonian Army service too. Just I read russian article about 22nd Teritorial Rifle Corps (TRC) and found mentioned 37 mm Bofors instead of Rheinmetall AT guns.

Almost all types artillery guns from Lithuanian Army were taken to the 29th TCR. I was suprised when I didn't find in the list of the Estonian TCR 37 mm AA and, now, 75 mm German made AA guns. Where they could gone?
May be somebody can direct to Estonian sources about armament of the 22nd TCR?

Otherwise, only more 120 20 mm automatic guns from 300 were taken to 29th Lithuanian TCR from the Lithuanian Army, so other somewhere had gone too.

One more time thanks for Your time Toomas
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Well, if you also will manage with some Spanish - here is the brief description, technical data and couple of bad quality photos of Argentina's Wikog 9 SH.
http://www.zonamilitar.com.ar/foros/tec ... post968238

Estonians had a bit earlier version of same model.

Best article about Papello (what I have found so far):
http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraam ... raudla.pdf

In this article is mentioned same info what I found also by myself in some Russian PVO Internet site - at least four ex-Estonian Krupp 75 mm guns and 1 Wikog were 1941 near Moscow in some PVO techical center. Guns and systems were mentioned because they were used for first Soviet radar-guided gun experiments.
eppanzer
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 13 Mär, 2011 10:46
Kontakt:

Postitus Postitas eppanzer »

An invaluable information. Hope I could to pay You back someday
ratmanof
Uudistaja
Postitusi: 1
Liitunud: 07 Veebr, 2015 12:01
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas ratmanof »

nublu kirjutas:
hugo1 kirjutas:

Viimastel sõjaeelsetel kuudel seisis mõnedel andmetel Tallinnas võõras relvalast 150 Oerlikoni 20-mm õhu- ning tankitõrjekahuriga koos laskemoonaga.67 Ilmselt oli tegu varem Leedust jm. tuntud universaalrelva tüübiga
Nublu ja Reigo, kas teil selle kohta ei ole mingit infot. :?: :?: :?:
Ei, ei ole kohanud sellist infi. kas see paar kuud enne sõda tähendas 1939. a. suve?

Läbi Eesti liikus muidu relvasaadetisi Hispaaniasse. Kuna eestlased ka ise eriti agarad polnud seda relvaembargot järgima, siis kasutasid ka näiteks tšehhid Eestit oma relvasaadetiste ümberlaadimiskohana (rongilt laevadele, olen kohanud infi tšehhi lennukite transpordist üle Eesti Hispaaniasse, kuid tšehhid müüsid sinna ka muud varustust. Ilmselt samuti läbi Eesti.)

Nii et 100% välistada sellist võimalust ei saa. Eriti võttes arvesse ka seda nn Grimaud relvasaadetist, mis siia jäigi...
Ma olen tükk aega üritanud sotti saada, mis relvad need 150tk 20mm õhutõrjekahurit võisid olla, mis 1939 aasta suvel võisid Eestisse sattuda.

Kas võib äkki olla, et need polnud üldse Oerlikonid, vaid tegemist oli 1939 aastal Leedukate poolt ostetud Saksa päritolu 2 cm Flak 30-tega. Leedu neid millalgi 39. aastal täpselt 150 tükki ostis aga äkki olid Memeli okupeerimise tõttu suhted Saksamaaga piisavalt halvad, et ost tehti varjatult läbi vahendajate ja relvad laevatati kattevarjuks esialgu hoopis Tallinna?
Kasutaja avatar
von Kaerahelves
Liige
Postitusi: 64
Liitunud: 12 Apr, 2018 13:32
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas von Kaerahelves »

Troll kirjutas:Eesti õhujõud olid parimas seisus aastates 1932-33, mil lennuväes oli 75 lennukit. Pärast seda algas mõõnaperiood, mil riigil ei jätkunud raha uute lennukite muretsemiseks, peamiselt suurte kulutuste pärast mereväele allveelaevade muretsemisel. Aastatel 1936-38 müüdi ka 16 lennukit Hispaaniale, üsna kõrge hinna eest. Lennunduse kiire areng 30.ndatel aastatel seadis Eesti sõjaväe juhtkonna valiku ette, a) kas osta 1932-35 loodud lennukeid, mis oleksid olnud odavamad (Gloster Gladiator, Fokkerid), seda teed läksid Läti ja Leedu või b) jätta see aste vahele ja orienteeruda päris uutele lennukitele. Teine variant ka valiti ning saadi Inglismaaga kaubale tuliuute Spitfire hävitajate ostmiseks. NB! Eesti oli ainuke riik, kellele Inglismaa nõustus enne IIMS neid hävitajaid müüma! Leping tehti 12 Spitfire ja 10 luure-koostöölennuki Westland Lysanderi ostmiseks, alla kirjutati 1939.a veebruaris. Lysanderid pidid saabuma 1939.a detsembris, esimesed kaks Spitfire 31.august 1939 ja ülejäänud 1940 a alguses. Aga seoses sõja algusega tühistas Inglismaa kõik lepingud.
(Andmed raamatust "SÕJA ja RAHU vahel. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani")


Eesti oli ainuke riik, kellele Inglismaa nõustus enne IIMS neid hävitajaid müüma!



See pole päris nii
Spitfire järekorras oli EW-st eespool Pransumaa ja Belgia või Holland, EW st järgmisena pidi Spitid saama Läti või Leedu
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Eesti kaitsejõud 1939a

Postitus Postitas toomas tyrk »

Ei olnud üldse nii.

Prantsusmaa sai ühe Spitfire'i katsetamiseks. Britid omakorda ostsid (said, ei viitsi täpseid tehingu asjaolusi uurida) ühe Dewoitine D.520 koos relvastusega. Peale sellel olnud Hs.404 kahuriga tutvumist ostsid britid sama kahuri litsentsi tootmiseks.

Belgia ega Holland ei saanud ühtegi esimeste seeriate Spitfire'eid.

Poola tellis samuti ühe Spitfire'i testimiseks. Erinevalt Eesti tellimusest - britid üritasid seda ka kohale toimetada. Jõudis Türkki, aga sealt enam edasi toimetada polnud võimalik. Jäi Türgi esimeseks Spitfire'iks.

Välistellimused, mis olid tehtud enne sõda suurematele seeriatele.
332, 335, 336 and 341 I Export aircraft for Estonia, Greece, Portugal and Turkey.

Ehk siis Supermarine 332 oli Eestile, 335 Kreekale, 336 Portugalile ja 341 Türgile. Kõik jäid kohale toimetamata. Türgi ja Portugal said oma lennukid kätte hiljem ja juba teiste spetsifikatsioonide järgi ehitatult.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist