www.militaar.net

Muidugi on palju infot saaremeeste ja eestlaste sõjaretkedest aga Hiiumaad pole kuskil mainitud... ei ole tähele pannud eriti sellelaadset infot kuskil ja seepärast küsingi: et mis oli Hiiumaa panus meie võitlusse ja mis toimus ristisõdade ajal Hiiumaal?

Ju siis Hiiumaa oli sellel ajal veel vee all.

Tol ajal puudub Hiiumaal asustus. Esimestena saabusid sinna Rootslased, samuti ka Vormsi. kas 14,15 saj?

Vastab mu jutt enam-vähem tõele?

Vaatasin vanu kaarte ja avastasin ,et kui saaremaal oli juba 3 kirikut ,ei olnud Hiiumaal veel ühtegi.

Viimasel ajal siiski arvatakse, et Hiiumaal oli püsiasustus ka enne ristiretkesid täiesti olemas. Kelle jaoks siis rajati Pühalepa kiriku eelkäija, vaevalt et ainult käputäiele võõrsissetungijatele palvetamiseks. Või kelle eest pidi neid kaitsma Valipe kindlustatud mõisamaja?
Ja kui veel edasi mõelda, siis miks ordu ja piiskop inimtühja saare jagamise pärast nääklesid?

Kui mälu nüüd alt ei vea,siis H.Sergo kirjutas kunagi raamatu"Vihavald"kus Hiiumaa asustusest eelmise aastatuhande algul juttu.Ajaloolise romaani žanris,aga ehk ta siiski mingeid allikaid enne kirjutamist uuris ,ja põnev lugemine oli igal juhul,mida võib soovitada.

Sergo on sellise raamatu kirjutanud küll.

tgelikult võis Hiiumaal olla püsasukkonda oluliselt varasemal ajal. Arheoloog Aivar Kriiska arvab, et esimesed püsielukohad tekkisid Hiiumaale juba 3000-2000 e.Kr.

Kindlasti elas Hiiumaal püsielanikke ka ristiretkede ajal. Ka Pühalepa kiriku vanust hinnatakse ca 750-le aastale Siiski ei olnud selle saare tähtsus nii suur kui meie armsatel naabritel. Arvata võib, et sal ajal olid saarel vaid üksikud kalurite ja hülgeküttide asulakohad.

istorik kirjutas:Viimasel ajal siiski arvatakse, et Hiiumaal oli püsiasustus ka enne ristiretkesid täiesti olemas. Kelle jaoks siis rajati Pühalepa kiriku eelkäija, vaevalt et ainult käputäiele võõrsissetungijatele palvetamiseks. Või kelle eest pidi neid kaitsma Valipe kindlustatud mõisamaja?
Ja kui veel edasi mõelda, siis miks ordu ja piiskop inimtühja saare jagamise pärast nääklesid?

No kui rahvast rohkem oli oleks võidud mingit sorti linnuse või kindlusega hakkama saada. Mõisamajaga ei kaitse end kyll kellegi eest.

ma ise arvan, et kas hiiumaa oli vee all või läks see saaremaast miskil ajal lahku(voi mandri-eestist)... huvitab veel see, et kuigi hiiumaal oli hõre asustus voi ei old ültse keskit sääl, kas seal oli ka mingi sõjaväeline organisatsioon?

Võis ka nii olla, et kuna Hiiumaa on Saaremaalt silmaga nähtav sis võis nii olla, Et kunagi saadeti Saaremaalt vargad,kriminaalid ja paharetid asumisele Hiiumaale ? Teooria ja sealt ka siis esimesed asukad.

Arvan, et Hiiumaal elasid koerakoonlased ja sellepärast sinna keegi eriti ei kippunudki
Ärge nüüd päris ulmet ka ajama hakake Esimene link mis otsingusõelale jäi http://www.eestigiid.ee/?CatID=2

Gfreak kirjutas:ma ise arvan, et kas hiiumaa oli vee all või läks see saaremaast miskil ajal lahku(voi mandri-eestist)...

Ei tasu arvata. tasub lugeda
Hiiumaa oli keskajaks kindlasti ligikaudu praegusel kujul olev saar, Vee alt kerkis ta tuhendeid aastaid tagasi. Aga soine on ta ikka olnud, Saaremaa oli suurem, mandril lähemal ja nii asustati see varem.

Vähemalt Orjakul hoidsid saarlased oma vange (nagu ajaloolased on maininud). Oli kindel koht, et sealt keegi vehkat ei tee. Muidugi võis Orjaku tol korral veel saar olla. Sellest ka nimi.

Aga see, et Hiiumaa suht asustamata oli, on tõesti mõistatus.. (Ehk põhjus liiga sittades naabrites, kes teisi omale nii ligidal ei sallinud ja hoidsid Hiiumaad oma reservuaadina tulevikuks )

Hiiumaa oli asustatud juba nooremal rauaajal - juhuleiud ja kalmekohad kinnitavad tihedamat asustust saare idosas. Kohanimede järgi oletades on esialgne elanikond tulnud Saarest ja Muhust. Rootslased saabusid alles 14 sajand.

Muistsel ajal olid hülgeküttide poolt asustatud enamik eesti sari - ka Naissaar, Prangli, Ruhnu jne. Vaevalt, et nüüd Hiiumaa jäi kõigile kahesilma vahele.

Mis puutub kindlustatud mõisamajadesse siis analooge leiab Mandri- Eestist küllaga ja ei maksa lahmida, et need ei kaitsnud kellegi eest! Kui oli hirm, pandi püsti mistahes kivimaja lubjamördiga seotult, parem ikkagi kui puuehitis, oht järelikult oli nii merelt kui maalt- Valipe puhul kindlasti! Ja ega võõrvõimud ju polnud alati nii jõukad, et Tallinna, Narva või Viljandi sugust kantsi püsti panna.
OK, teema hakkab Hiiumaast kaugenema, kes tahab, uurib ise edasi, kes muul arvamisel, minugipoolest. Kunagi püstitasin Valipe teemalise alateema siis ei kippunud suurt keegi sõna võtma:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ght=valipe
Kellel Valipe vastu isiklik huvi palun PS!