www.militaar.net

http://www.postimees.ee/280707/esileht/ ... 274392.php

Kullamaa kiriku kõrval seisab Teise maailmasõja ajal õhku lastud ja 1989. aastal esialgsete kavandite järgi taastatud Vabadussõja mälestusmärk, kuhu raiutud kõigis kolmes sõjas ja repressioonide käigus hukkunud kullamaalaste nimed. Omapärane on sambal üksteise peale asetatud haakristi ja viisnurga märk. Rajajate arvates sümboliseerib see parimal moel eestlaste kannatusi mõlema võimu pärast.

Kas keegi saaks siia sellest viisnurga ja haakristiga monumendist pilti panna Oleks huvitav näha.

Ms. seal kirikuaias on eestlasele tehtud vanemaid hauariste.

Kirja ''SITTA KODT MATZ'' kirikuaias seisval rõngasristil on tõlgendatud mitut moodi.

vend krizz,nüüd panid sa küll kõvasti mööda. see on sitakoti matsi hauarist(väidetavalt vanim eestlasele pühendatud tahutud kivirist). kui sa oled ise kullamaalt pärit, siis ehk mine ja vaata seda risti lähemalt ja ka seal nõksa eemal asuvat vabadussõja sammast. mdx,nii möödaminnes kae ka kirikaeda maetud teisi kunagisi kuulsusi.

villy.64 kirjutas:vend krizz,nüüd panid sa küll kõvasti mööda. see on sitakoti matsi hauarist(väidetavalt vanim eestlasele pühendatud tahutud kivirist).

loe esimene post läbi uuesti

krizz kirjutas: Ms. seal kirikuaias on eestlasele tehtud vanemaid hauariste.

/..../

Kirja ''SITTA KODT MATZ'' kirikuaias seisval rõngasristil on tõlgendatud mitut moodi.

Kellel Matsi risti juures kemplemine ära tüütab astugu mõni samm ümber kiriku nurga ja satute Tulminite hauaplatsile, kus kõige uhkem kivi pronksbareljeefiga asub Karl Tulmini haual. Venelased seda ei lõhkunud, seega on tegemist originaaliga, mida mulle näidati esimest korda 1982. aastal Olustvere malevarühma ekskursioonil.

Sita-Koti Matsi haud asub pühitsetud kirikaiamullas ja küllaltki lähedal väärikale kirikuhoonele... Oletada võib, et kadunuke polnud lihtlabane pabulakorjaja vaid vähemalt kohaliku "Ragn-Sells:i" juhatuse liige...

Nüüd veidi Eesti rõngasristist.

Iidsete kultuuride kosmoloogilise ja sakraalse sümbolina ühendati nii rist kui ring inimkonna hämaras minevikus.
Esineb eranditult kõigis kultuurides.
Ratas tähendas maailmakõiksust (ruumilises kui ajalises mõttes), aga ka kogu looduskäigu keset, päikest. (Ra, Apollon, Helios).
Ring on teatud tähenduses üle kantud ika maisesse absolutismi ehk monarhia ning kuningavõimu sümboliks (riigiõun).
Ringiga ühendatud rist sümbolina on ka üldistav maailmamudel: kodarate lõikumispunkt tähistab maailma sakraalset keskpunkti, teadmiste, usundite, kultuuride algset lähtekohta.
Meie kohalikus vanas usundiloos tähistas rist keset, kus taevas ühtis maaga...arvatav seos püstkoja nn. "ilmasambaga".
See aga on kogu olemisloo lähtealus, mille ümber kõik tiirleb...Alates püstkoja suitsuaugust paistvast Põhjanaelast kuni praeguse "telekultiveeritud" Rooma saatusejumalanna Fortuuna tunnuseseme õnnerattani.

Eesti rõngasristil on huvitav eripära mis esineb ka Sumeri ning vanades germaani usundites. NN. avaga ehk keskmeta rõngasrist.
See eesti igiomane talupoeglik ehiskujund ehtis nii peremärke, sirvilaudu kui vöökirju.
Ring mille kodarad, kas siis ristiharud (või oli kodaraid rohkem) ei puutunud keskmes kokku, tähistas kummalist ja ainulaadset sümbolit, sissepoole kiirtega päikest, neelavat päikest, ehk laiemalt tsüklilist hävitus-loomislugu.

Igasugused paralleelid germaani "Musta Päikese":ga ei ole ajakohased ning tänapäevases ideoloogilises mõttes vajalikud...

Sooviks siiski pilku heita Kullamaa Vabadussõja monumendile. Ise kahjuks nii kaugele ei uju...

Kui aga jutt eestlaste hauakividele läks, siis väga huvitavad on trapetsikujulised plaadid. Üks huvitav näide on Muhu kiriku seina müüritud (kasutatud seina ladumisel). Seal on kujutatud sõjameest odaga, eestlaste pikkkuues, ilmapuud ja joogisarve. On pakutud, et tegu Muhu üliku hauaga. Arvamusi on, et need võivad isegi 11 saj. pärit olla. Või siis hilisem, saksa eeskujul tehtud. Juured siis kas Põhjamaade eeskujul (ruunikivid jne) või saksa eeskujul põhinev. Igatahes põnevad asjad.

Trapetsiaalsed hauakivid on import värk nagu kirikudki, seega neid eestlaste omadeks pidada on romantiline (kadaklik?) liialdus. Kindlasti on need aga vanimad hauatähised Eesti alal, millistel ka mingid sümbolid leitud.
Keda asi rohkem huvitab, see peaks hankima Läänemaa Muuseumi Toimetised IV ja lugema K.Sipelga artiklit neist kividest.

http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.ph ... show=10171

Kuna ma elan Kullamaa lähedal, siis annan kopeerimisega lugeda:

1621. aastal maeti Läänemaale Kullamaa kiriku aeda üks eesti soost tegelane, kelle haual on ratasrist. See on eesti vanim rist. Ristil on kiri SITT A KODT MATZ. Rahvas räägib, et Sitakoti Mats oli tubli mees, käis igal pool ringi, suur kott kaasas. Ja korjas muudkui hobusepabulaid. Millega väetas põldu. Mille tulemusena kasvatas kogu aeg palju vilja. Mille müümise tagajärjel muudkui rikastus. Mille tõttu jaksas kinkida Kullamaa kirikule kroonlühtri. Tänu millele leidis kiriku eestseisus olevat võimalik ta matta kiriku aeda. Kuhu, nagu teada, muidu matsil lootustki ei olnud saada.

Vot selline tubli mees oli Sitakoti Mats. Ja just selline peaks olema Eesti märk. Kõik komponendid, mida eestlased enda juures tähtsaks peavad ja mille üle uhkust tunnevad, on olemas: ajalugu, ajalugu, töökus, töökus, töökus, valehäbi puudumine seoses oma matsi päritoluga, rikkus ja ka sakste hulka kuulumine. Surnuna, seda küll, kuid parem lootusetult hilja kui mitte kunagi.

Tere!
Kuna ise käin Kullamaal koolis, siis sai ära käidud ja paar klõpsu tehtud.
Pildid on natuke halvad kuna tegin pildid telefoniga.

Tänud piltide eest!
Huvitav, kus kandis selle monumendi peal need viisnurk ja haakrist asuda võiksid? Nägid ehk neid

Nagu Arnold kunagi kirjutas, on Kullamaa surnuaias leidnud oma viimase puhkekoha Karl Tulmin ( kui Saaremaal käis mäss, määrati ta Eesti Vabariigi ohvitserina Saaremaale komandandiks. Kuivastus lasid mässajad ta selja tagant maha ja uputasid jääauku). Muuseas Amandus Adamsoni töö. Tasub vaadata.

krizz kirjutas: Huvitav, kus kandis selle monumendi peal need viisnurk ja haakrist asuda võiksid? Nägid ehk neid

Ei ise ma küll ei näinud ma ühtki haakristi
võibolla tagapool

sit ta kodt matz - siin on Jumala juures mats (rannarootsi k.)(ligilähedane tõlge)

legend:
oli selline vend, kes käis igal pool oma kotiga ringi ja pani kõik leitud pabulad sinna sisse. viis pruuni oma põllule ja sai head saaki. sai rikkaks ja annetas kirikule miskise lühtri ja sai koha surnuaiale koos ristiga.
+ ilustused

kumbki pole nii romantiline kui

väidetavalt vanim eestlasele pühendatud tahutud kivirist

Huvitav, kus kandis selle monumendi peal need viisnurk ja haakrist asuda võiksid?

Haakrist (viisnurga all) on monumendi jalamil asuva vasakpoolse postamendi esiküljel. Parempoolsel on okastraadi (okaskrooni?) sümbol ja vastavalt sellele trepistiku külgedel nimeloendid inimestest, kes erinevatel põhjustel oma elu kaotanud. Võib ju aru saada otsustajate mõttekäigust, ning isegi teatud määral seda tolereerida, aga sellelaadse poliitkorrektse kompoti kokkukeeramine nõukogude okupatsiooniaja lõpule iseloomuliku ehitusoskuse ja kvaliteediga on muidugi piinlik. Meeste nimed, kellele see monument algselt püstitati, asuvad obeliski tagaküljel!!! Seega pean ma enne lugema ka kahtlase taustaga ohvrite nimesid ja punaväelaste nimesid ja tavalise matkaja/turistina ei saagi teada, kellele tegelikult see monument oli pühendatud ja püstitatud.

Lisan juurde EW aegse ajalehe"Järvamaa"21.mai1932 artikli"Suur pidupäev Kullamaal-Riigivanem istutas Vabadussõjas langenute mälestuseks tamme."
Kolmas suistepüha kujunes Kullamaa kihelk.rahvale suursündmuseks.Istutati vabadussõjas langenute mälestussamba ümbruse kaunistuseks tammesid.
Kullamaa malevkonna kaitseliitlastest oli rivistatud kompanii,oli esitatud ka naiskodukaitse.Peale paraadi vastuvõtmist riigivanema J.Teemandi poolt,asuti tammede istutamisele.Vaimuliku talituse toimis Märjamaa õp.J.Lääne.Riigivanem oma hoogsas kõnes toonitas Vabadussõjas langenud kangelaste mälestamist ja tammepuud kui tugevuse embleemi.Riigivanem istutas esimese tamme.Teised istutati organisatsioonide esindajate poolt.Peale tammede istutamist oli Kullamaa Põllumeeste seltsi poolt korraldatud seltsimajas külvipüha kus kõneles riigivanem.Omas kõnes toonitas ta põllumeeste rasket majandust meil ja teistes riikides.Kõne lõppes võimsa hümni laulmisega.