www.militaar.net

Leningradi blokaadist kirjutati peale II maailmasõda sadu raamatuid. Olen ise neist paljusid lugenud, kahjuks küll ainult N-Liidu aegseid.
See, mis ma lugesin oli kohutav. Tuli ette isegi kanibalismi. Kohutav viletsus ja nälg, ning linn poolenisti Saksa spioone täis. Sagedased õhurünnakud, isegi Sakslaste haubitsatuli ulatas Leningradini.
Kui palju tolleaegsetest raamatutest on propaganda, kuipalju tõsi?

Vist peaks veel praegugi me poodides olema müügil Lomagina "Neizvestnaja blokada" kahes osas, täiesti arvestatav kogumik. Vabanda, et ei viitsi sisu siin ümber jutustada...

(Raamatu välisilme

http://www.books.ru/shop/books/31236

http://www.books.ru/shop/books/31235 )

Paar raamatut viimasest ajast, mida ise lugenud pole:

http://www.books.ru/shop/books/180131

http://www.books.ru/shop/books/174564

Haubtitsa tuld anti Narva alt, raudteelt. Olen sellest natuke ühelt mehelt kuulnud, kes rääkis et, see kahur oli nii suur, et peale lasku paiskas lask seda tagasi kiirusel 60km/h ja peale jahtumis läks sinna mees sisse ning hakkas sees olles seda harjaga puhastama. Meale puhastamist tõsteti sinna kraanaga püssirohukotid ning kõige peale siis tohutu kuul.

Arvan et Narva alt pommitati mitte Piiteri, vaid Oranienbaumi platsdarmi.
Mille väliperimeeter langes omakorda IMS aegse merekindluse Krasnaja Gorka 305mm. suurtükkide laskekaugusega.

ER kirjutab:

Olen sellest natuke ühelt mehelt kuulnud,
kes rääkis et, see kahur oli nii suur, et peale lasku paiskas
lask seda tagasi kiirusel 60km/h ja peale jahtumis läks sinna
mees sisse ning hakkas sees olles seda harjaga puhastama.
Peale puhastamist tõsteti sinna kraanaga püssirohukotid ning
kõige peale siis tohutu kuul.

Ilmselt on siin jutt sakslaste suurtükist "Dora" [ka "Gustav"].
Suurtükk Dora valmistati Krupi tehases ja oma esimese
proovilasu tegi see 1941. a. septembris. Algselt oli suurtükk
ette nähtud viia Maginot liinile. Jaanuaris 1942 moodustati
Artillerie Abteilung (E) 672 ja samal aastal viidi suurtükk
Sevastopoli alla, kus see 5.-7. juunil tegi oma esimesed lasud,
tulistas ühtekokku välja 48 mürsku. Tule võimsusest annab
tunnistust fakt, et ühe mürsu tabamusega hävitati 30 meetrit
sügaval maa all asunud betoonpunkris olnud venelaste
laskemoona ladu.
Seejärel viidi suurtükk Leningradi alla, kus see 1943. a. märtsis
tegi oma viimase lasu.
Mõned suurtüki tehnilised andmed:
Kaliiber: 800 mm;
Toru pikkus: 32,4 m;
Toru kaal: 400 tonni;
Lafeti laius: 7,1 m;
Lafeti kõrgus: 11,6 m;
Suurtüki kaal: 1350 tonni;
Mürsu kaal: 4700/7100 kg;
Laengu kaal: 250/700 kg;
Laskude arv tunnis: 3;
Laskekaugus: 28 km;
Mürsu läbilöögivõime: teras- 100 cm, raudbetoon – 8 m;
Kokku valmistati kolm Dora tüüpi suurtükki, kuid sõjategevusest
võttis neist osa vaid kaks.



Vasakult: "Dora" laeng ja mürsk.

Tundub et ka eestlased osalesid otseselt või kaudselt Leningradi blokaadis. Juurdelisatud fotod pärinevad eestlase albumist ja fotodel on eestlased. Oletan et fotodel on Leningrad.

Tundub, et võib küll seda moodi olla, pealegi oli eestlastel tol ajal venelaste vastu viha eriti suur.

Aga see on ju üldtuntud tõde, et eesti politseiüksused Leningradi piiramises osalesid! Endalgi oli veel aastat 10 tagasi üks tuttav eesti mees elus, kes oma üksusega 1941/42-l Petrodvorets´is paiknes. Üldiselt võib öelda, et ega need eesti mehed seal erilised kultuurinautlejad ja tsivilisatsiooniviljelejad küll ei olnud - päevi saadeti mööda lakkudes ja pärast pohmellituju paleepeeglite peale maandades. Ka oli eesti meeste seas tookord levinud komme (või pigem tarve) kõikjal vedelevate ajalooliste raamatutega kaminat kütta. See viimane fakt on praeguses eesti ühiskonnas üldiselt väga taunitav, kuid tookord igati tavapärane (seda tegid vähimagi südametunnistuse piinata ka sellise kultuurrahva, nagu sakslased, esindajad).Nii, lambist praegu, ei oska täpseid üksuste numbreid öelda, aga see ei peaks isegi selle foorumi raames olema raske kindlaks teha.
Mis puudutab seda hüper-supersuurtükki, siis minu teada see riist küll Leningradi alla toodi (Krimmist, muide, kus ta küll oma kuulsust õigustas), kuid ühtegi pauku temast lasta ei saadud (ei jõutud) ja tagatippu langes see lõpuks veel venelaste saagiks kah.

Raamat "Eesti idapataljonid idarindel" pakub, et 183. julgestusgrupi 9. kompanii olevat 41/42 talvel sealkandis ringi luusinud, isegi trammidega ringi kimanud.

Vaikal kirjutas:ER kirjutab:

Olen sellest natuke ühelt mehelt kuulnud,
kes rääkis et, see kahur oli nii suur, et peale lasku paiskas
lask seda tagasi kiirusel 60km/h ja peale jahtumis läks sinna
mees sisse ning hakkas sees olles seda harjaga puhastama.
Peale puhastamist tõsteti sinna kraanaga püssirohukotid ning
kõige peale siis tohutu kuul.

Ilmselt on siin jutt sakslaste suurtükist "Dora" [ka "Gustav"].
Suurtükk Dora valmistati Krupi tehases ja oma esimese
proovilasu tegi see 1941. a. septembris. Algselt oli suurtükk
ette nähtud viia Maginot liinile. Jaanuaris 1942 moodustati
Artillerie Abteilung (E) 672 ja samal aastal viidi suurtükk
Sevastopoli alla, kus see 5.-7. juunil tegi oma esimesed lasud,
tulistas ühtekokku välja 48 mürsku. Tule võimsusest annab
tunnistust fakt, et ühe mürsu tabamusega hävitati 30 meetrit
sügaval maa all asunud betoonpunkris olnud venelaste
laskemoona ladu.
Seejärel viidi suurtükk Leningradi alla, kus see 1943. a. märtsis
tegi oma viimase lasu.
.

Minu andmetel ei lasknud "Dora" kah Leningradi pihta ja ei langenud ka venelaste kätte.
Küll aga olevat seda kasutatud 1944 aasta suvel Varssavi pihta laskmisel ülestõusu ajal.
"Gustav (Dora) next appeared outside Warsaw, Poland, where it fired 30 rounds into Warsaw Ghetto during the 1944 uprising."
Huvitav, kas need andmed on tõesed, ei leidnud rohkem materjale Varssavi kõmmutamisest?

Dorast ja Gustavist rääkides peaks kõigepealt mainima, et tegu oli kahe erineva suurtükiga

Üks oli Dora ning teine Gustav, ehitatud sama spetsifikatsiooni järgi, kuid minu teada ei jõudnud kumbki neist Leningradi alla. Võimalik et eksin, sest pole eriti nagu minu teema, ainult mingeid populaarseid materjale lugenud...

Ning neist kahureist üks langes ameeriklaste ning teine venelaste kätte trofeeks...

Suht hea lühiülevaade olemas näiteks siin
http://www.aopt91.dsl.pipex.com/railgun ... n/80cm.htm

Ma tõesti ei mäleta, kas oli see Viktor Suvorov või keegi teine, kes kirjutas neist kaugelaske suurtükkidest.
Viga oli selles, et sellise laskeulatuse juures pidi mürsk olema tulistatud väga kõrge trajektooriga,see andis esiteks peaaegu nullilähedase tabavuse protsendi ja teiseks: suurelt kõrguselt langedes nii raske mürsk tungis sügavale maasse ja plahvatus seal ei tekitanud erilisi kahjustusi.
Muidugi olid need saksa metallurgide meistriteosed,aga tolku ei ühtigi.
Midagi taolist ütles ka üks tolleaegne Saksa kõrgem sõjandusspets.

Midagi polnud nagu kapitaalselt valesti. Suurtükid loodi eelmise sõja kogemuse põhjal ning pidid aitama "murdmatut" Maginot´ liini läbi murda. Reaalselt jäid nad hiljaks. Ning liinist mindi üldse nii mööda, et selle murdmiseks mingeid erilisi suurtükke vaja ei läinud.

Edasi oli tegu juba loodud relvadele väärilise rakenduse leidmisega. Ning Sevastoopoli all seal vähemsti oli neil mingeid väärilisi sihtmärke. Nende tabamise kohta on erinevaid teooriaid.

Aga sõjamajanduslikult oleks kindlasti odavam olnud korralik pomituslennuvägi koos vastavate pommidega. Mis aga omakorda eeldab õhus ülekaalu omamist, tõsiste betoonpunkrite hävitamiseks ka vastavate pommide loomist.

jne...

KUIDAS SAADI BLOKAADI PIKKUSEKS 900 PÄEVA???
Ma olen liitnud ja lahutanud, aga kuidagi ei tule ...