1. leht 4-st

Nikolai Soldatovi vapustav elulugu.

Postitatud: 01 Aug, 2007 17:50
Postitas denis23
Ma väga vabandan, aga kuna tegemist on dokumendiga, siis ei ole võimalik seda täismahus tõlkida, aga huvitav on see et tegemist on Stalini võimude poolt represseeritud inimesega, seda rohkem et kõik sündmused toimusid Tallinnas.


Солдатов Николай Алексеевич, 1912 г. рождения, уроженец Раменского района Московской области, русский, из крестьян, образование среднее специальное, быв. член ВКП(б).
Он был призван на флот еще в 1934 году, в 1938 году окончил военно-морское училище и получил звание мл. инженер-лейтенанта. Участвовал в войне с белофиннами. Участник Великой Отечественной войны с первого ее дня. Был награжден орденом «Красной Звезды», медалями «За боевые заслуги» и «За оборону Ленинграда». Старший инженер-лейтенант.

Из установочной части приговора Военного трибунала Таллинского морского оборонительного района Краснознаменного Балтийского флота, вынесенного в ноябре 1944 года:

«20 ноября 1944 года СОЛДАТОВ, приведя себя в состояние опьянения, пришел к командиру береговой базы ОБРа майору Карпинскому, получив у него разрешение, стал звонить по телефону. Во время разговора, СОЛДАТОВ начал выражаться нецензурными словами и наносить оскорбления лицу, разговаривающему с ним по телефону, и когда Карпинский приказал СОЛДАТОВУ — прекратить хулиганство, то он учинил в кабинете Карпинского дебош: разбросал со стола Карпинского служебные документы и нанес Карпинскому два удара кулаком в грудь. После этого, СОЛДАТОВ стал вынимать пистолет, но Карлинский, опередив его, обнажил свой пистолет и приказал ему выйти из кабинета».

По другой версии, изложенной десять лет спустя, в августе 1954 года, мачехой осужденного Солдатова в жалобе на имя Главного военного прокурора, причиной инцидента явилось то, что начальник береговой базы Карлинский не обеспечил приготовление горячей пищи для участников боевой операции. Солдатов, действительно будучи нетрезвым — выпил 200 гр. спирта, отправился к вышеуказанному майору и сказал, что будет звонить начальнику штаба флота, чтобы доложить об этом безобразии. Майор вытащил пистолет, Солдатов его обезоружил и все-таки позвонил начальнику штаба, после чего, бросив пистолет Карлинского, вышел из кабинета.

Далее, как было установлено на судебном заседании, события развивались следующим образом:

«Примерно в 19 часов 30 мин., выйдя от Карлинского (и приняв еще 600 гр. спирта — из той же жалобы мачехи Солдатова, хотя эта цифра и представляется мне нереальной. — А.Б.), СОЛДАТОВ взял с собой старшину Колоколова и ушел из расположения части на улицу. В это время СОЛДАТОВ, увидев идущий трамвай стал на путь и обнажив пистолет пытался его остановить. Вагоновожатый, заметив СОЛДАТОВА, сбавил ход. Пользуясь этим, СОЛДАТОВ вместе с Колоколовым вскочил в трамвай на ходу. Оказавшись таким образом в трамвае, СОЛДАТОВ вошел в машинное отделение и стал требовать увеличения скорости. Приехав на конечную остановку трамвая, СОЛДАТОВ и Колоколов вышли из трамвая.

СОЛДАТОВ, увидев около трамвая гр-ку Калле, подошел к ней и начал приставать, проявляя хулиганские действия, находившийся тут же милиционер Тамм, попросил СОЛДАТОВА прекратить хулиганство, тогда СОЛДАТОВ напал на милиционера Тамм и нанес ему несколько ударов. По дороге в отделение милиции, СОЛДАТОВ, не прекращая хулиганских действий, продолжал наносить Тамм удары. Убедившись, что он все же может быть доставленным в милицию, выхватил из кобуры свой пистолет и умышленно, в упор, произвел в Тамм выстрел. Тамм тут же скончался».

Трибунал лишил Солдатова Н.А. воинского звания — старший инженер-лейтенант и, по совокупности совершенных им преступлений, квалифицированных по ст.193–5 п. «а» (оскорбление насильственным действием подчиненным начальника при исполнении обязанностей по воинской службе) и ст.136 ч.2 (убийство, совершенное военнослужащим при особо отягчающих обстоятельствах), приговорил его к расстрелу. Через два месяца, в январе 1945 года, Президиум Верховного Совета СССР заменил Солдатову высшую меру наказания 20 годами каторжных работ.

Postitatud: 01 Aug, 2007 19:17
Postitas paharet
Sellised Nõukogude sõjaväelaste poolt alkoholijoobes toime pandud kuriteod olid alates Eesti taasokupeerimisest üsna sagedased.Sellistes kuritegudes hukkus nii rahulike elanike kui ka kuritegusid takistada püüdnud miilitsaid.Selle kohta peaks arhiivides küllalt materjale olema.

Mis vapustavat?

Postitatud: 01 Aug, 2007 19:41
Postitas stilett
Denis!
Tüüpiline lugu. Selliseid näiteid võiks tuua rohkemgi. Kuid ma ei saa aru, mis selles on VAPUSTAVAT? Purjus ohvitser sooritas terve rea raskeid ja kergemaid kuritegusid. Kohtuotsus täiesti õigustatud. Miilitsatöötaja, ehk isiku tapmine, kes täidab oma ametiülesandeid, oleks väärinud surmaotsust ka 1961 aasta ENSV kriminaalkoodeksi järgi. Kirjutan seda, kui jurist. Paljudes USA osariikides oleks sama teo eest- ehk politseiniku tapmise eest samuti saadetud elektritoolile, või mürgisüst tehtud...Kolleeg Pahareti poolt kirjutatuga täitsa päri. Pärast Eesti taasokupeerimist oli nõukogude sõjaväelaste poolt toimepandud erinevate kuritegude osakaal väga suur. Kirjutan seda konkreetsete materjalide põhjal, millega ise sain vabalt tutvuda teenides politseis- täpsemalt vanad 40-50-te aastate kuritegude registreerimise žurnaalid (Läänemaa). Mida seal kõike polnud- alustades jalgratta vargusest kuni vägistamiste ja tapmisteni. Hea näide on ka Nõukogude Liidu kangelane Eduard Tähe(Тяхе Эдуард Юганович, вручена медаль Золотая Звезда № 4554 по указу ПВС от 24/03/45. лишен указом ПВС от 02/01/52), kes oma abikaasa purjus peaga maha kõmmutas ja selle eest talt Kuldtäht ära võeti...
Muidugi, mida võib tolleagsete "organite" kohta kiitvat öelda, et mehi karistati "täie rauaga". Vaatamata staatusele ja endistele teenetele.

Postitatud: 01 Aug, 2007 20:27
Postitas denis23
arutage, arutage, pärast mina räägin mida selles vapustavat oli:)

???

Postitatud: 01 Aug, 2007 21:49
Postitas stilett
Mida siin ikka arutada on? Eriti esimese postituse üle. Kui just midagi olulist on kirjutamata jäänud. Faabulast küll ei loe välja, et tegemist on Stalini võimude poolt represseeritud inimesega. Ja kui asi pole lõpuni lahti kirjutataud, peab hakkama tegelema hiromantiaga...

Praegu aga on olemas objekt, objektiivne külg, subjekt ja subjektiivne külg. Sellega on kõik öeldud.

Postitatud: 01 Aug, 2007 22:09
Postitas Frundsberg
Kahtlemata huvitav dokument, aga nähtavasti sel ajal mitte ainulaadne. Mis selle sm. Soldatovi tuast siis on mis loo eriliseks muudab?

...taustast...

Postitatud: 01 Aug, 2007 22:20
Postitas stilett
Taust on tõesti kahtlane, kui natuke analüüsida. Mehike on lõpetanud kooli 1938 aastal, läbi käinud kaks sõda. Haritud mehena (Keskeri!Tolle aja kohta kõva sõna) 1938-1944 on tõusnud ainult nooremleitnandist vanemleitnandini (ainult kaks astet)?! Kahtlaselt aeglane edasiminek. Teised haritud mehed jõudsid sõjakeerises teha palju kiiremat karjääri. Autasudki väga tagasihoidlikud- Punatäht, Lahingulised teened, sisuliselt kõige madalama klassi orden ja medal...Võib olla olid mehikesel ennegi mingid patud hingel? Trahvipataljon, degradeerimine, sotsiaalne päritolu, must minevik, või siis lihtsalt täielik loru. Ühesõnaga, kurat seda teab. Variante ja mõtlemisainet küll ja küll, kuid ilma viideteta seda raske teha. Loomulikult, juristina häirivad mind paljud punktid:

1. Joodud piirituse kogus- 200+600 grammi (muidugi võis olla lahjendatud). Võib olla oli sm Soldatov niivõrd sigalakku täis, ei mäleta kottigi ja polegi tapmist sooritanud. Lihtsalt magas või tuias tapetud miilitsatöötaja läheduses????
2. Imelik käitumine- kuidas mingi tühipaljas vanemleitnandist insenerinokk helistada otse laevastiku staabiülemale? (Miks mitte kohe sm Stalinile)
3. Liiga palju kokkusattumisi- miilits trammi lõppeatuses. Tekstist tuleb välja, et nad läksid miilitsajaoskonda ja Soldatov muudkui jätkas Tamme peksmist??? Miilits ja purjus pätt lähevad ja pätt muudkui peksab ja peksab ja peksab? Imelik. Miks siis miilitsatöötaja ei kasutanud relva.
4. Kuhu kadus vanem Kolokolov? Kui viimane oli kuriteo juures, siis vähemalt tapmise asjas, oleks ka teda ilmselt kaasosaliseks tehtud, vähemalt "Tegevusetuse eest".

JNE
5.

Postitatud: 01 Aug, 2007 22:45
Postitas Tundmatu Sõdur nr. 5
Kas kellegil oleks võimalik see tõlkida
kuna enda venekeel pole just super

...

Postitatud: 02 Aug, 2007 8:00
Postitas stilett
Aga palun, veerand tundi vabat aega on:

Soldatov Nikolai, sünd 1912 Moskva oblasti Ramenki rajoonis, venelane, NLKP liige, talupoja perest русский, keskeri haridusega.
Kutsutud laevastikku teenistusse 1934 aastal, в 1938 lõpetas meresõjakooli ja sai nooreminsener-leitnandi auastme. Osales Soome "sõjas. Võttis osa Suurest Isamaasõjast, selle esimesest päevast. Oli autasustatud Punatähe ordeniga , medaliga Lahinguliste Teenete eest ja medaliga Leningradi kaitsmise eest.Vaneminsener- leitnant? (Siin võib olla mingi viga, võimalik, et peaks olema vanemleitnant- insener)

Balti Laevastiku Tallinna kaitserajooni tribunali kohtuotsusest 1944.a

"20 novembril 1944 SOLDATOV, viies end joobeseisundisse tuli rannabaasi komandöri major Karpinski juurde, ja saanud talt loa, hakkas telefoniga helistama. Jutuajamise ajal hakkas Soldatov ropendama isikuga, kellega ta telefoni teel vestles. СОЛДАТОВ ja kui major Karpinski käskis Soldatovil lõpetada huligaanitsemine, korraldas viimane kabinetis debošši- loopis laiali laual olnud teenistuslikud dokumendid ja lõi Karpinskit kahel korral rusikaga rinnapiirkonda. Pärast seda hakkas Soldatov võtma kabuurist püstolit, kuid Karpinski jõudis esimesena püstoli paljastada ja käskis Soldatovil kabinetist lahkuda"

Teise versiooni kohaselt, mis oli toodud välja 10 aasta pärast, augustis 1954 süüdimõistetu võõrasema poolt kaebuses Peasõjaväeprokurörile, oli tüli põhjuseks see, et rannabaasi ülem Karpinski, ei kindlustanud sooja toiduga sõjalisest operatsioonist osavõtjaid. Soldatov oli tõesti ebakaine- oli joonud 200 gr piiritust, läks eelpoolnimetatud majori juurde ja teatas, et helistab laevastiku staabiülemale ja kannab korralagedusest ette. Major võttis välja püstoli, Soldatov tegi ta siiski relvituks ja helistas staabiülemale, pärast mida, visanud maha Karpinski püstoli, lahkus kabinetist.

Kohtuistungi käigus ilmnes:


"Umbes kell 19.30, väljudes Karpinski kabinetist (ja võttes sisse veel 600 gr piiritust— Soldatovi võõrasema kaebusest, kuigi selline kogus tundub ebareaalsena) võttis Soldatov endaga kaasa vanem Kolokolovi ja läks väeosast välja tänavale. Sel ajal nägi Soldatov liikuvat trammi, paljastas püstoli, astus trammiteele, püüdis trammi peatada Trammijuht, nähes Soldatovit, vähendas kiirust. Soldatov ja Kolkolov kasutasid selle ära ja hüppasid liikuvasse trammi. Soldatov läks trammijuhi kabiini, ning nõudis kiiruse suurendamist. Jõudnud lõpppeatusse, väljusid Soldatov ja Kolokolov trammist.
Soldatov, nähes trammi juures kod Kallet, astus ta juurde ning hakkas ligi tikkuma , ilmutades huligaansust. Kui sealsamas viibiv militsionäär Tamm nähes toimuvat, palus lõpetada huligaanitsemine, tungis Soldatov talle kallale ja lõi mitmel korral militsionääri. Kui nad liikusid miilitsajaoskonda, ei lõpetanud Soldatov huligaanitsemist ja jätkas Tamme löömist. Saanud aru, et ei saa vältida enda toimetamist miilitsasse, võttis kabuurist püstoli, tahtlikult, tulistas Tamme. Tamm suri kohapeal"

Tribunal võttis Soldatovilt sõjaväelise auastme ja sooritatud kuritegu kogumis , mis olid kvalifitseeritud § 193–5 p.( ülema solvamine...) ;§.136 lg.2 (tapmine, mis on toime pandud sõjaväelase poolt eriti raskendavatel asjaoludel) mõistis mahalaskmisele.Kahe kuu pärast, jaanuaris1945 NL Ülemnõukogu Presiidium asendas kõrgeima määra 20 aastase sunnitööga...

Postitatud: 02 Aug, 2007 9:56
Postitas denis23
Aga kas Eesti riigiarhiivides võib teemale täienduse leida?

...

Postitatud: 02 Aug, 2007 10:06
Postitas stilett
Kui sa, Denis tead, milles asi tegelikult oli, siis võiksid sellest kirjutada. Milles asja iva lõpuks oli? Isiklikult mina küll ei kavatse selle fakti pärast Riigiarhiivi pöörduda. Kas me lahendame viktoriini, või mida me teeme?
Huvitaks ainult üks faktike- nimelt, miks Denis, sa kirjutad Soldatovist, kui Stalini võimu poolt represseerituks?

Postitatud: 02 Aug, 2007 10:27
Postitas denis23
Iva oli sellest et Venemaal tehti menufilmi "Major Pugachevi viimane lahing" milles peakangelased on GULAGi vangid kes teevad hullupöörase põgenemise laagrist. Kõik vangid olid endised sõjavangist tulnud punaarmeelased keda verine reziim pani trelli taga. Sellest on hiljuti tehti suure asja. Näidati I kanalil.

vene ajaloolased on välja uurinud nende isikute saatuse, kas need tõesti olid süütud saksa vangist tulnud sõjaväelased. Ja selguski et ainuke Punaarmeelane nende hulgas oli kodanik Soldatov, kes oligi major Pugachevi alguskuju aga tema karistus ei olnud kuidagi seotud vangis olekuga.

???

Postitatud: 02 Aug, 2007 10:44
Postitas stilett
Film nähtud.
Denis, sinu poolt nimetatud filmis oli peakangelane eksmajor Pugatšjov ja üks tema peaabilistest oli eksvanem Soldatov (mees, kes filmi lõpus sureb haiglas).
See selleks. Samas jääb arusaamatuks, miks filmiloojad pidid võtma alguskujuks Soldatovit? Ja kas Soldatov=Pugatšjov? (võib olla ma ei saa su lausemõttest aru, sel juhul, vabandust).Tavalist ja labast kriminaalkurjategijat. Ehk siis selgub, et filmiloojad tuhnisid välja vanemleitnant Soldatovi eluloo, muutsid tolle major Pugatšjoviks, kes filmi järgi polnud labane kriminaalkurjategija, vaid alusetult represseeritud kangelane.
Huvitav oleks lugeda, mis ajendas filmiloojaid sellist imevangerdust tegema, kus sa need andmed said, et filmimehed olid just selle Soldatovi sisse toonud? Järsku lihtsalt tegemist nimekaimuga.

Postitatud: 02 Aug, 2007 12:03
Postitas denis23
Ei ole, kuule. VIFis on suur arutelu sellel teemal. Real-life Soldatov osales selles põgenemises, tappis jõhkralt vangivalvuri, ja oli ise pärast tapetud. loe, VIFis on just pikk arutelu paar päeva tagasi olnud sellest põgenemisest, kuidas seda reaalajas olnud. Põgenemine sellisel kujul oli vaat et ainulaadne selle GULAGi piirkonna ajaloos. Ainuke mis võib olla minu eksimus, on see, et vist Soldatov oligi filmis Soldatov, mitte Pugachev.
http://vif2ne.ru/nvk/forum/archive/1392/1392332.htm

Leidsin...

Postitatud: 02 Aug, 2007 12:06
Postitas stilett
Filmi süžee võetud Varlam Šalamovi "Kolõma jutustustest".

"Tuleb välja, et selline põgenemise fakt leidis tõesti aset. Põgenemise käigus kägistati surnuks üks vahtkondlane.Järgnevates tulevahetustes põgenikke jälitatavate sõduritega, tapsid veel mitu meest. Tegelikkuses 12 "põgenenud kangelasest" 10 olid endised sõjaväelased, neist 7 vlassovlast, kes vältisid surmaotsust seoses ajutise surmanuhtluse äramuutmise tõttu. 2 meest — politseinikud, kes olid vabatahtlikult läinud saksa võimude teenistusse, (üks jõudis teenistusredelil politseiülemaks)...Nende seas oli ainult üks ohvitser, mereväelane, kes oli süüdi mõistetud kriminaalkuritegude sooritamise eest-enne sõda kahel korral karistatud, laagrisse sattus militsionääri tapmise eest raskendavatel asjaoludel.12-st 11 olid seotud laagri administratsiooniga- normeerijad, kokk, jms. Huvitav fakt on selles, et kui laagriväravad olid pikka aega lahti, kasutasid põgenemise võimalust 450-st ainult 12 meest"

Игорь Пыхалов