www.militaar.net

Asukoht: Tallinn, Nõmme
Foorumis ei ole vist varem nendest rajatitest räägitud. Võin ka eksida.

Nagu näha on männimets noor ja seal olevat olnud tol ajal tühermaa. Praegu on see park. Kas tegu võib olla 1941. a. Tallinna kaitsel olnud rajatisega? Et venelastelooming siis.

[img=http://img297.imageshack.us/img297/3016/kahur001qw9.th.jpg]


[img=http://img403.imageshack.us/img403/6337/kahur002ew9.th.jpg]


[img=http://img297.imageshack.us/img297/6219/kahur003ys8.th.jpg]
Sõjaaegne "liivakast". Mis hoonega võis tegu olla?

[img=http://img297.imageshack.us/img297/7051/kahur004zb5.th.jpg]
Võis olla kaevikuliin kahuri juurde? Pildil ei ole nii hästi näha aga muidu on seal pikem lohk - seega võib järeldada, et kaevik viis moonalaoni.

[img=http://img297.imageshack.us/img297/1424/kahur006qf7.th.jpg]
Võis olla moonaladu? Vanemad inimesed on rääkinud, et seal oli moonaladu ning metsa seal tolajal ei olnud.

Kõike paremat!

Tegu on Peeter Suure Merekindluse tagalapatareiga. Täpsemalt siis maarinde II kaitsesektori Positsiooni nr. 6 (Pääsküla-Laagri blindaazide) tagalasse jääva ühest 12" kahurist koosneva patarei betoonist suurtükialusega.(praeguse aadressi järgi Olevi t. kõrval luiteharjade vahel, mida piiravad Põllu, Jannseni ja Künni tänav).

Aluse raadius on 8,9 meetrit ja säilinud kinnituspoldid-kõrgusega 24, diameeter 6 cm. Mööda selle serva kulges vagonetitee mürskude toomiseks raudteeharu juurest kahurini. Raudteeharu omakorda algas praeguselt Vabaduse puiesteelt, mille alla on nüüd jäänud kunagine raudteetamm. Suurtükialusest 25 meetri kaugusel oli paekivist laskemoonakelder, mis on praegu liiva all.Tollal puudus seal tänavatevõrk. See positsioon meenutab mõneti Vatsla samataolist.

Seda positsiooni on kirjeldatud Heino Gustavsoni raamatus--Merekindlused Eestis 1913-1940.--lk 56-57 ja lk 58 on ka selle kauglaskekahuri positsiooni skeem koos abistruktuuri ja raudtee asendiga.

Suured tänud! Sain igati targemaks

Käisin ka sel nädalal mainitud objekti jäädvustamas, tahtsime minna veel Vana-Mustamäe 61 aadressil asuvat Peeter Suure Merekindluse Pääsküla kaitsepositsiooni tagalapatarei, 1913-1916 vaatama. See aga ei õnnestnud, kuna ala on piiratud aiaga ja ehitatud on sinna kolm maja, Seljaku tänava poolse maja hoovis oli lausa kaks kaamerat postide otsas. Punker on igatahes alles ja selle ümber on võsastunud ala. Vaatasin Maa ameti lehelt selle asukoha järgi ja seal on kirjas et tegemist on ELAMUMAAGA(registreerimise aeg: 12.jaanuar 2004.a.). Kui aga võtta lahti Kultuurimälestiste Riiklik register, siis seal on kirjas: Kaitsevöönd: KRUNDI ULATUSES.
Oskab keegi midagi öelda sellise vastukäiva informatsiooni kohta?

Kui on tegemist Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kantud mälestisega, siis peab ka Sinul olema võimalus külastada seda päikesetõusust loojanguni (suveajal oli vist kuuest üheteistkümneni?) Elamumaa ei välista esimest ja kui omanik on territooriumi piiranud aiaga - mis ju rõvedas pealinnas ülimalt õigustatud - siis eeldaks, et on mingi info plangul telefoninumbritega, kust saada sissepääsuluba. Eks see ole omanikule tülikas, aga kui vaba rada ei ole, siis tulebki huvilistega teisit suhelda. Kui on tegemist uusrikka kantpeaga, siis aitab vist kohus.

Pildid on mul tehtud juba 2005 aastal sellest, aga alati oleks võinud ju paremad ja uuemad teha. Seal on selline huvitav asi, Vana-Mustamäe tänava pool on kaks maja, aga need majad on eraldatud võrkaiaga betoonpunkrist, Seljaku tänava poolse maja hoov tundub aga ulatuvat Vana-Mustamäe tänavani(moodustab 3/4 krundist), aga nagu mainisin siis on punkri ümbrus suhteliselt võsastunud. Aed mis on Vana-Mustamäe tänava pool on täpselt samasugune, nagu kahel majal antud tänava ääres(kuigi need on võrkaiaga eraldatud punkrist. Aial on punkri pool ka värav, mis oli lukus, samas on aia teises otsas umbes poole meetri laiune vahe järgmise maja aiaga. Kas sealt võib siis huviline vabalt sisse jalutada?

Parima vastuse saaksid muidugi Duboviku kontorist Savipätsi linnavalitsusest. Kui on sõlmitud mälestise omanikuga kaitsekohustuse teatis, siis peaks sealt omanik saama lugeda oma kohustusi ja õiguseid.
Päise päeva ajal võid kindlalt igast lahtisest kohast sisse astuda mälestise külastamiseks - kõik tegevused Sinu takistamiseks on seadusvastased ja karistatavad. Ära muidugi mingite kurikate ja kuulipildujatega varustatud "kaasmaalasi" või pesueht ugrimugrisid selle teadmisega provotseeri - mina Sinu lastele ja lesele toitjakaotuspensioni ei suuda maksta.

Tuttav objekt, sai seal luusitud enne uute majade ehitamist, piirneb Seljaku tänava poolt minu sõbra krundiga.
Enne uusehituste rajamist kuulus kogu krunt vist Nõmme spordikoolile, sealt ka kõikvõimalik kasutu spordikola, mida see punker ja muud putkad pilgeni täis olid. Ja siis elasid seal kohalikd bomzid, nendega kaasnes ka paar tulekahjut, osad putkad kärssasid. Nüüd aga pesitsevad seal Eesti mõistes suurtöösturid, Äripäeva rikkamate Top 10 figureerivad. Vaat kui tore ajalooline järjepidavus!

Leidsin siit veel ühe fraasi mis vajaks täpsemat selgitust. Hr. Faust kirjutas:

Aluse raadius on 8,9 meetrit ja säilinud kinnituspoldid-kõrgusega 24, diameeter 6 cm. Mööda selle serva kulges vagonetitee mürskude toomiseks raudteeharu juurest kahurini. Raudteeharu omakorda algas praeguselt Vabaduse puiesteelt, mille alla on nüüd jäänud kunagine raudteetamm

Mille alusel väidetakse, et raudteeharu sai alguse Vabaduse puiesteelt? Ja kus kohast sai siis raudtee Vabaduse puiesteele? Jätame siin kõrvale fakti et osa Vabaduse puiesteest oli tõesti endise kindluseraudtee osa ja see ei olnud autonoomne raudteejupp.

istorik kirjutas:Tuttav objekt, sai seal luusitud enne uute majade ehitamist, piirneb Seljaku tänava poolt minu sõbra krundiga.

Kas Su sõber teab, mis oli seal enne spordikooli, umbes aastani 1960? Mingi mereväe sidesõlm või isegi komandopunkt?

Mainitud tekst raudteest on pärit eelviidatud raamatust. Seal siis koos vastava skeemiga, mille kohaselt tuli positsiooni raudteeharu umbes tänase Jannseni poe kohalt. Joonisel näidatud ka, et Vabaduse puiestee raudtee läheb edasi nii vasakule kui ka paremale poole. Ise ma ei teagi kuhu Vabaduse puiestee raudtee ise välja viis----ühelt poolt siis arvatavasti Laagri positsioonideni. Vabaduse puiestee raba bussipeatuses säilinud ka kunagine raudteejaam ( sarnane paekivihoone nagu ka Liiva ja Rahumäe jaam)

Kindluseraudtee kohta on avaldatud eksliku teavet ja 20ndatel isegi desinformeerivaid skeeme. Tegelikusest saab ülevaate tolle aja kaitseväe peastaabi või komandantuuri kaartidelt. Tegelikult algas haru Pärnu-Tallinna raudteel asunud Valdeku postist (post- raudteel väiksem valvega hargnemiskoht) ja suundus Pääsküla kindlustuste juurde ületades ka Pääsküla jõe. Ainult väike osa sellest harust kattub praeguse Vabaduse puiesteega ja sellel lõigul asub tõesti endine Pääslüla-Kindluse raudtee jaamahoone. Olevi tänava positsioon oli ühendatud selle haruga läbi vagoneti tee, rongiga sinna juurde ei pääsenud.

Käisime sel nädalal punkrit lähemalt vaatamas: sissepääs on suletud liivaga(ei kujuta ette põhjust?), muidu erilisi muutusi 2005. aastaga pole. Kõrval olev kelder on ka kadunud, aga see vist polnudki sellega seotud?
Vanad pildid.
Uuemaid näeb siit.

Objekt nüüd kaunisti masinaga lahti kaevatud, näha igast küljest täies hiilguses!

istorik kirjutas:Objekt nüüd kaunisti masinaga lahti kaevatud, näha igast küljest täies hiilguses!

Mis puhul see lahti kaevati?