Kriku kirjutas: ↑22 Jaan, 2023 13:12
Ma saan aru, et akf gooligani argument tuuleenergia toetuseks on siis kokkuvõttes see, et piisavalt suure pindalaga ühes süsteemis kaubeldava ala puhul (Läänemere riigid? Fennoskandia?) tasanduvad tuuletud päevad piisavalt ära, et ebaühtluse probleem kaoks või hallatavaks muutuks? Kas ma saan õigesti aru?
Nordpooli hinnapiirkonnas ei saa otseselt kätte ette panna, millest elektrit toodetakse. Meie ühises süsteemis tehakse elektrit sisuliselt kõigest - tuum, hüdro, gaas, põlevkivi, prügi, puit, tuul, päike, turvas jne. Niiet me ei pea ühelgi hetkel lootma 100% ainult tuultele.
Küll on tuul, päike ja hüdro on neist kõige madalama omahinnaga. Piisav tootmisvõimsus tagab meile enamikust aastast odava või väga odava hinna. Kui on aga tuulevaiksem aeg, siis turutingimustes paratamatult hinnad kallimad, sest elektrit tuleb toota kallimatest vahenditest. Jällegi piisavate ülekandevõimsuste juures ei pea tootmine toimuma ilmtingimata meie riigi territooriumil.
Arvestatava võimsusega meretuulepargid on planeeritud Palanga kanti, Riia lahte, Saaremaa-Hiiumaa rannikule, Botnia lahele jne.
https://www.eea.europa.eu/data-and-maps ... g/download
Päris kindlasti pole rajatavate avamereparkide tuuleolud identsed. Ja kui Palangas parasjagu tuult ei ole, ei tähenda see, et ka Põhja-Soomes tuul ei puhu. Ka riigis sees näeme totaalselt erinevaid tuuleolusid saared vs maismaa.
Mereparkide asukohad on valitud selliselt, kus on võimalikult head tuuleolud aasta ringi.
Eesti on juba pikka aega elektriimportöör. Ja seda mitte põhjusel, et me EI suudaks oma tarbimist ära katta (kuigi see on piiripealne), vaid seetõttu, et me ei suuda toota elektrit piisavalt hea hinnaga, mis turule ära mahuks. Täna on kasulikum osta Läti hüdroelektrit ja Soome tuult.
Lähiaastatel lisanduvad meretuulepargid muudavad meie põlevkivi veelgi konkurentsivõimetumaks.
Ignitise (Leedu Enefit Greeni analoog) juhi arvamus on selline -
Maikštėnas sõnas Investor Toomase konverentsil, et ainuüksi meretuuleparke on Balti riikidel võimalik rajada 25 GW ulatuses, mille maksimaalseks aastaseks toodanguks oleks umbes 100 TWh, sõltuvalt muidugi sellest, kui palju projektidest realiseerub. Järgnevate kümnendite jooksul lisanduksid veel maa peal olevad võimsused, mille täispotentsiaal võiks leeduka arvutuste kohaselt olla 200 kuni 300 TWh aastas.
Kui võtta arvesse, et Balti riikide tarbimine on hetkel suurusjärgus 25 TWh, siis võimalike projektide tootmismaht võiks sedasi ületada tarbimist enam kui kümnekordselt, mistõttu muutuks Baltikum eksportivaks jõuks. Kuna Kesk-Euroopas on suur vajadus odavama elektri järele olemas, näeb Ignitise juht, et siinne tuuleenergia annaks valgust ka sakslastele.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12013 ... eksportima