www.militaar.net

Kasarmus ei tohtinud olla kõrvalisi isikuid (ei tsiviilisikuid ega võõra väeosa sõdureid ega ohvitsere).
eks eelkõige oli ilmselt mõeldud selle peale, et midagi ära ei varastataks (relvad jm. vara), aga ka mingitel mulle suht arusaamatutel põhjustel.
Näiteks tuli Kaliningradi mulle külla klassivend, valetasime ta kiirelt sugulaseks (dvojerodnoi brat), et saada linnaluba ning 3 päeva sai linna peal hulkuda.
Tekkis aga väike probleem, et kuhu külaline magama panna - meie väeosal polnud külalistetuba (oli suht väike väeosa) ja linnas olid igasugu gostinitsad puupüsti täis.
No siis sai mingi väikese boonuse eest väeosa korrapidajaga kokku lepitud, et tassime voodi pööningule kinosaali ja seal magab, aga võttis sõna, et enne podjommi on külaline sealt läinud.
No magaski 2 ööd kroonulinade vahel ning suurtele ülemustele vahele ei jäänud.

Meil selline asi 110% välistatud. Lihtsalt polnud auku, läbi mille oleks võinud võõrast majja tuua. Kogu majja ja majast liikumine toimus ühe trepikoja kaudu, kõik liikusid pataljoni korrapidajaruumi klaasseinast mööda... Samas puudus ka suur vajadus kedagi kasarmusse tuua. Kui oli vajadus daamiga vanainimese asja ajada, oli kohti küll- suvel kaunis loodus+ saun+ pesumaja+kõikvõimalikud kaptjorkad, või siis üüripind sõjaväelinnakus ja väljaspool territooriumi...Erandiks oli pataljoni kasarmuhoone parema tiiva esimesel korrusel asuv santšjast, kus oli palju ilsaid, puhtaid valgeid ruume. Õhtust kuni hommikuni oli seal kõige suurem ülem ajateenijast velsker ja kõikvõimalikud korrapidajad seda territooriumi ei kottinud. Tema oligi ainuke, kes kasarmuhoonesse vedas naisi ja kohalikega vahetevahel viina viskas...

jah ka meil oli see klaasakna variant aga sai kokku räägitud ohvitseriga kes oli dezunoi po tsasti ,algul küll puikles vastu aga pärast sain ikka nõusse

Adazi kasarmuid valvasid ainult dnevalnõid. Vabalt oleks iga könn võinud sisse marssida, kuid kord oli ses mõttes majas, et võõrad välisuksest kaugemale tulla lihtsalt ei julgenud, sest võis valusalt trepist alla lennata.
Vahet polnud, kas oli oma polgu poiss või lausa eraisik, kõik kes mõnest teisest patareist ja näppu jäid, said tohlakat. Lihtsam oli kokkusaamine kuskil mujal korraldada. Erilise mõnuga togiti just teise polgu kutte, kui mõni juhuslikult ära eksis, mõnitamisest ei pääsenud isegi punaste ohved (kaptenist allapoole).

ega jah võõrast värvi pagunitega tüüpe ei sallitud ja need ei sallinud sind

Ämari lennubaasis komandeeringus viibides tõi üks vahipati sell kasarmusse kaks kohalikku neiukest. Sell oli ise kasarmu päevnik ja smugeldas tüdrukud vaikselt majja ning pani nad ühte tühja ruumi luku taha. Ise mõtles, et öörahu ajal hakkab siis mehetegusid tegema aga kuidagi jäi vahele, vist kuulis keegi ruumist, mis idee järgi peaks olema tühi, hääli. Võtmeid mees välja ei andnud, teatas, et need on kadunud aga muidugi see teda ei päästnud. Ruum sai lahti, kohalikud libud löödi minema ja sell ise läks vist hiljem kartsa.

Kovrov 87-89, olin seal spets podrazdelenies ,siis see maja milles meie spetsii -d elasid oli kohe KP juures ja enamus noorsodureid ja ka muidu loivajad kartsid, sest kui oli nanni paev ja moni loll noor juhtus oma nanni koormaga mooda minema siis voeti see muidugi ara.
Igaljuhul oli asi nii, et dnevalnoi tumba peal tavaliselt peab olema ju miski sodur, kuna noori veel polnud, tsherpakid said ka "ametikorgendust" siis juhtus ka vahel nii, et sinna tumba peale pidi astuma ka vahel moni vanake. kord juhtus nii, et vanad toid paar tibi linnast vaikselt sisse, muidugi suuremat sorti vaiksem pidu oli lahti .. vanad timmisid troinajat ja varsti olid upakil, ja ka see vana kes pidi tumbal seisma... noo siis tegi yks tibidest nalja ja toppis endale rihma koos taagiga ymber, myts pahe ja ronis tumbale, kuna oli teada, et miski just koolist tulnud leitu pidi tulema kontrollima, vanadel oli pohhui koik, nood magasid, tuli siis noor D.P.Tshasti kontrollima sojalist valvsust ja kui nagi tibi selliselt seismas seal , unustas yldse midagi oelda, aind kokutas miskit, sest tibi oli riieteta ja ainult siis see rihm koos taagiga. Nuuh too leitu mokutas natsa aega seal uksel ja pani siis klobinal jooksu. Sellest nagu miskit hullu ei tulnd aind jargmine paev miski major kais mkarjumas meil et mis kuradi besporjaadok siin on ... asi lahenes rahulikult.

Mina olin olin küll 1987-ndal Odessa ladudes mitu päeva erariietes võõra väeosa kasarmus.
Saime ühe Lihula kutiga just enne demblit kokku ja otsustasime koos Eestisse põrutada. Mina sain oma paberid kätte ja tema pidi ka Odessas kohe dokumendid saama, aga millegi pärast venis tal see mitme päeva peale.
Kõik teadsid minu sealolekust, aga probleeme erilisi ei olnud. Sööma minnes peideti mind rivi keskele. Ühe korra mingi kõrgem ohve kukkus küll mölisema (rivi viiva ohve peale). Sööklas mina muidugi süüa ei saanud, aga Aivar käis 2 korda kandikuga süüa nõutamas, nii et nälga ei jäänud.
Kogu aeg ma kasarmus muidugi ei olnud, aga magamas olin seal alati.
Leitud ja kaptenid nägid mind küll ja ajasid minuga juttugi-ei mingeid kobisemisi.
Üldiselt suhtumine sõduritesse (ka erariietes demblisse) sealmail alati väga hea.